“Toe Tuʻú (Easter),” Ngaahi Tefitó mo e Ngaahi Fehuʻí (2023)
Vakai Fakalūkufuá
Toe Tuʻú
Ko e Toe Tuʻú ko e ʻaho mālōlō faka-Kalisitiane ia ʻokú ne fakamanatua ʻa e Toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisí. Hili e pekia ʻa Kalaisi he kolosí, ne fakaʻeʻepa hono sinó ʻi ha fonualoto, ʻa ia ne tuku ai ʻo mavahe mei Hono laumālié, ʻo aʻu ki Heʻene Toetuʻú, ʻi he taimi ne toe fakataha ai Hono laumālié mo Hono sinó. ʻOku fakamoʻoniʻi ʻe he Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní naʻe toetuʻu pea ʻoku moʻui ʻa Sīsū Kalaisi he ʻahó ni ʻi ha sino ʻo e kakano mo e hui ʻoku nāunauʻia mo haohaoa.
Hili e Toetuʻu ʻa Sīsuú, naʻá Ne fuofua hā kia Mele Makitaline pea ki he kau ākonga kehé. Naʻe ʻi ai ha niʻihi naʻe ʻikai ke nau tui ki Heʻene Toetuʻú, ʻo nau tui ko ʻEne hā maí ko ha laumālie ʻoku ʻikai hano sino. Naʻe fakapapauʻi ange ʻe Sīsū, “Vakai ki hoku nimá mo hoku vaʻé, ko au pē ia: ala mai kiate au, pea mou vakai; he ʻoku ʻikai kakano mo hui ha laumālie, ʻo hangē ko ia ʻoku mou ʻiló ni ʻiate aú.” Naʻá Ne taumafa leva ʻa e iká mo e huʻa honé ʻi honau lotolotongá, ʻo toe toʻo atu ai ʻenau veiveiuá.
Ko e Toe Tuʻú ko ha fakamanatu pē ia ʻo e Toetuʻu ʻa Kalaisí ka ko e Toetuʻu fakakātoá foki. ʻE toetuʻu ʻa e kakai kotoa pē koeʻuhí ko e Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí. ʻE toe fakataha honau sinó mo e laumālié, pea he ʻikai ke toe fakamavahevaheʻi. ʻOku ʻilo ʻe he Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ʻa e moʻoni ʻo e fakamatala ʻa Paulá, “Ka ko ʻeni, kuo toe tuʻu ʻa Kalaisi mei he pekiá, pea kuo hoko ia ko e ʻuluaki fua ʻo kinautolu naʻe mohé. … He ʻoku hangē ʻoku mate kotoa pē ʻia ʻĀtamá, ʻe pehē foki ʻe moʻui kotoa pē ʻia Kalaisí.”
ʻOku fakahoko ʻe he Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ha ngaahi houalotu Sāpate Toe Tuʻu ka ʻoku ʻikai ke nau muimui ki he ngaahi tukufakaholo fakalotu ʻo e Pulelulu Fakaefuefú (Ash Wednesday), Taimi Fakamamahi Lēnití, pe Uike Tapú. ʻOku angamaheni ʻaki ʻi he ngaahi fakatahaʻanga lotu Toe Tuʻu ʻa e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ʻa hono toe vakaiʻi e ngaahi fakamatala ʻi he Fuakava Foʻoú mo e Tohi ʻa Molomoná ki hono tutuki ʻo Kalaisí, ko ʻEne Toetuʻú, mo e ngaahi meʻa ne hoko aí. ʻI he ngaahi fakatahaʻanga lotu ko ʻení, ʻoku faʻa teuteuʻi ai ʻa e ngaahi falelotú ʻaki ha fisiʻi lile hinehina mo ha ngaahi fakataipe kehe ʻo e moʻuí. ʻOku faʻa fakaʻaliʻali ʻe he ngaahi kuaea fakauōtí ʻa e ngaahi hiva mo fakamatalaʻi e Toe Tuʻú, pea hivaʻi ʻe he haʻofangá ʻa e ngaahi himi Toe Tuʻú. Hangē ko ia ʻi he ngaahi houalotu he ngaahi Sāpate kehé, ʻoku tufaki e ngaahi fakataipe ʻo e sākalamēnití ki he haʻofangá.
ʻOku fakakau ʻe he ngaahi fāmili ʻe niʻihi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ha fanga kiʻi lāpisi mo e fuaʻimoa ʻi heʻenau ngaahi fakafiefia fakafāmilí ke fiefia ai e fānaú. ʻOku ʻikai ke taʻotaʻofi pau e ngaahi tukufakaholo peheé neongo ʻoku ʻikai hano mahuʻinga fakalotu ki he Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní. Ko e ʻelito ʻo e ʻaho mālōloó ʻoku fakalotú. Ki he Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní, ko e Toe Tuʻú ko hano fakamanatua ia ʻo e talaʻofa ʻo e moʻui taʻengatá ʻo fakafou ʻia Kalaisí. ʻOku nau kau fakataha mo Siope ʻi heʻene fakamoʻoni loto-tuí: “He ʻoku ou ʻilo ʻoku moʻui ʻa hoku Huhuʻí, pea ʻe tuʻu ia ʻi māmani ʻi he ʻaho fakamuí: pea ka ʻosi hoku kilí pea maumau hoku sinó, ka te u mamata ʻi hoku kakanó ki he ʻOtuá.”