Li tz’aqonk re kawresink choq’ re lix sutq’ijik chaq li Kristo
Eb’ li qab’oqb’al ut yalaq k’a’ chik li naqab’aanu sa’ lix k’anjel li Dios nokohe’xkawresi chi junaj ru re naq toxqataw qib’ rik’in li Kolonel.
Wiib’ oxib’ po chaq, yal xaqxookin sa’ jun na’ajej naq li Elder Neil L. Andersen kinume’ aran. Toje’ kinb’oqe’ choq’ ak’ jolominel aj b’eresinel. Kixk’e tana reetal lix sachik inch’ool, kise’ek ut kixye: “Us b’i’, chanchan naq wan jun li winq li ink’a’ naxnaw k’a’ru yoo.”
Kink’oxla, “Tz’aqal yaal naq a’an jun yo’yookil profeet aj ilol na’leb’.”
Toja’ ut naq li Elder Andersen kixhasb’a, “Mi’ok aak’a’uxl, Elder Shumway. Chixjunil na’ok chi usaak—chirix oob’ malaj waqib’ chihab’.”
Ma eepatz’om jun sutaq k’a’ut naq neke’patz’man qe xb’aanunkil li k’a’ru ch’a’aj sa’ li rawa’b’ejihom li Dios? Rik’in chixjunil li k’a’ru tento naqab’aanu sa’ li qayu’am, ma eepatz’om k’a’ut naq aajeleb’ ru li qab’oqb’al sa’ li Iglees? Laa’in ninpatz’ a’an.
Ut kink’ul insumenkil sa’ li jolomil ch’utub’aj-ib’ naq li Awa’b’ej Russell M. Nelson kixye, “A’an a’in xq’ehil choq’ eere laa’ex ut choq’ we laa’in re naq taqakawresi qib’ choq’ re li xkab’ xk’ulunik li Qaawa’, a’ laj Kolol qe, li Jesukristo.” Naq li Awa’b’ej Nelson kixye a’an, li Musiq’ej kixk’ut chiwu naq wi yooko chi tz’aqonk sa’ lix k’anjel li Dios, yooko chixkawresinkil qib’ ut li qas qiitz’in choq’ re li xkab’ xk’ulunik li Kristo. Li Qaawa’ naxyeechi’i naq eb’ li qab’oqb’al, li rilb’aleb’ li komon, li loq’onink sa’ li santil ochoch, xtaaqenkileb’ li na’leb’ naxk’e li Musiq’ej ut yalaq k’a’ chik li naqab’aanu sa’ lix k’anjel li Dios nokohe’xkawresi chi junaj ru re naq toxqataw qib’ rik’in li Kolonel.
Nasaho’ xch’ool li Dios naq nokotz’aqon sa’ lix k’anjel
Sa’ “lix chaq’alil ru li kutankil a’in,” naq li rawa’b’ejihom li Dios yoo chi jek’iik ut eb’ li santil ochoch wankeb’ sa’ chixjunil li ruchich’och’, yoo chi nimank xk’ihaleb’ li aamej neke’raj tz’aqonk sa’ lix k’anjel li Dios. Li k’anjelak chiru qas qiitz’in chi anchal qach’ool, a’an li k’anjelak jo’ xtzolom li Kristo. A’b’an li k’anjelak wan naq naxjal li k’a’ru naqaj. Xb’aan a’in naq nekexwoxloq’i, laa’ex moos li nekeroxloq’i lee sumwank, jo’ ajwi’ laa’ex li qaraarookil misioneer, li nekekanab’ lee rajom ut lee ch’a’ajkilal re k’anjelak chiru li Dios naq nekexk’anjelak chiruheb’ li ralal xk’ajol a’an. Li Dios “nasahoʼ xchʼool chixnimankil aawu [xbʼaan naq] nakatkʼanjelak chiru saʼ tiikilal.” Aʼan naxye, “Nimaq ru laa qʼajkamunkil ut chi junelik taawanq laa loqʼal.” Naq naqak’ulub’a k’anjelak chiru li Qaawa’, yooko chixyeeb’al hehe’ re li Jesukristo. Ut naq naqaye hehe’ re li Kristo, yooko chixyeeb’al hehe’ re li yu’am nanumta xnaab’alil.
Kintzol li na’leb’ a’in naq yookin chaq chi trab’ajik ut chi tzolok sa’ ingenieria quimica sa’ li universidad. Kipatz’man we naq tink’uub’eb’ li kok’ k’anjel sa’ jun teep reheb’ li saaj maji’ sumsuukeb’. Kichal inxiw xb’aan a’an. A’b’an kink’ulub’a lin b’oqb’al, utsa’ xtiklajik kiwan inxutaan. Toj reetal naq sa’ jun ch’ina k’anjel jun xchaq’al ru tuq’ixq kisach xch’ool chirilb’al chan ru naq yookin chixjek’inkil li helado. Oxib’ sut kisutq’i chaq re raj naq tink’e reetal naq yoo chiwilb’al. Koo’ok chixraab’al qib’ ut wiib’ xamaan chik chirix a’an kixpatz’ we ma nawaj sumlaak rik’in. Maare ut ink’a’ jwal junpaat kik’ulman a’an, ut laa’in li kinpatz’ok re a’an ma naraj sumlaak wik’in, a’b’an nachal sa’ inch’ool naq ink’a’ raj kinnaw ru li xHeidi wi ink’a’ raj kink’ulub’a lin b’oqb’al a’an.
Li qatz’aqonik a’an jun kawresink choq’ re lix sutq’ijik chaq li Kristo
Nokotzʼaqon saʼ xkʼanjel li Qaawaʼ xbʼaan naq naqaj ru li Dios ut ebʼ li xninqal ru rosobʼtesihom. Aʼan kixye, “Xbʼaan naq, kʼehomaq reetal, laaʼin tinwosobʼtesihebʼ chixjunil li nekeʼkʼanjelak saʼ li wawimq rikʼin jun kawil osobʼtesink.” Tinwotz oxib’ li na’leb’ neke’xk’ut chan ru naq li qatz’aqonik sa’ xk’anjel li Dios nokorosb’tesi ut nokoxkawresi re naq toxqataw qib’ rik’in li Kolonel.
Xb’een, naq nokotz’aqon, nokochaab’ilo’ toj sa’ “lix b’isb’al li [qayo’ob’tesinkil].”
Naqatzol li na’leb’ a’in sa’ li seraq’ chirix li Yo’ob’tesink. Chirix naq naraqe’ li k’anjel sa’ li junjunq chi kutan, li Dios naxk’e reetal li k’a’ru nab’aanuman ut naxye, “Us a’an.” Ink’a’ kixye naq ak xraqe’ li k’anjel chi moko naq tz’aqal re ru. A’b’an kixye naq chaab’il li yoo chi b’aanumank, ut sa’ rilob’aal li Dios, us a’an!
Li qab’oqb’al moko naxye ta ma wan qak’ulub’ malaj qaloq’al. A’b’an, naq nokok’anjelak chiru li Dios jo’ naraj a’an, nokochaab’ilo’ a’ yaal lix b’isb’al li qayo’ob’tesinkil.
Li Dios nasaho’ xch’ool naq nokochaab’ilo’, ut tento ajwi’ naq taasaho’q qach’ool laa’o, us ta toj wan li k’a’ru tento taqab’aanu. Wan naq maare maak’a’aq li qakawilal malaj qak’anjeleb’aal re k’anjelak sa’ junaq qab’oqb’al. A’ut naru nokotz’aqon sa’ li k’anjel ut naqakol rix li qanawom rik’in tijok ut rik’in rilb’aleb’ li loq’laj hu. Li qaraarookil Choxahil Yuwa’ ink’a’ nokoxk’e sa’ tojb’a-maak naq k’eek’o qach’ool chi k’anjelak a’b’an ink’a’ nokoru chixb’aanunkil.
Xkab’, li k’anjelak naxwaklesi li qajunkab’al ut li qa’Iglees sa’eb’ li santil na’ajej b’ar wi’ naru neke’qayu’ami li qasumwank.
Li qasumwank re xjultikankil li Kristo chi junelik nab’aanuman sa’ junjunqal, a’b’an li sumwank a’an nak’anjelaman naq naqatenq’aheb’ li qas qiitz’in. Sa’ li qab’oqb’al “naqatenq’a qib’ chiqib’il qib’ chixk’amb’al li qiiq, ut taqapaab’ chi jo’kan lix chaq’rab’ li Kristo.” Naq nokok’anjelak sa’ xk’ab’a’ naq naqara li Kristo ut naqaj xyu’aminkileb’ li qasumwank, li k’anjel li natawasin ut nalub’tesin qe nakana choq’ xsahilal qach’ool ut naxjal li qayu’am.
Li k’ojob’anb’il k’anjel moko nokohe’xkol ta yal rik’in xk’eeb’al reetal junjunq li choxahilal na’leb’. Naq neke’qayu’ami b’an li sumwank wankeb’ rilom rik’in li k’ojob’anb’il k’anjel a’an, nokowulak chi wank jo’ li kristiaan li naraj wulak chi wank chiru rilob’aal li Dios. Li nawom a’in nokoxtenq’a chi k’anjelak us ta maare nokoxuwak malaj ink’a’ xqaj xb’aanunkil. Naqaseeb’a lix kawresinkil qib’ re xaqliik chiru li Jesukristo naq naqakanab’ xpatz’b’al k’a’ru tooxkanab’ li Dios chixb’aanunkil ut sa’ xna’aj a’an naqapatz’ k’a’ru naraj li Dios.
Rox, li tz’aqonk sa’ lix k’anjel li Dios nokoxtenq’a chixk’ulb’al lix maatan li Dios, a’ li rusilal a’an, ut chireek’ankil lix rahom.
Ink’a’ nokotoje’ xb’aan li qak’anjel. Sa’ xna’aj a’an, li loq’laj hu naxk’ut naq sa’ xk’ab’a’ “li qak’anjel taqak’ul li rusilal li Dios, re taanimanq qametz’ew sa’ li Musiq’ej, chi wanq qanawom chirix li Dios, re naq took’utuq rik’in xwankilal li Dios, ut chi k’eeb’il qawankilal xb’aan.” K’a’jo’ xchaab’ilal li jalink a’an!
Sa’ xk’ab’a’ li ruxtaan li Dios, moko nasik’e’ ta qu choq’ re junaq k’anjel sa’ xk’ab’a’ li qaseeb’al malaj li xmaak’a’il qaseeb’al. Li Dios ink’a’ naroyb’eni naq tz’aqalaq qe qu malaj k’a’jo’aq xnimal li qaseeb’al re k’anjelak sa’ lix k’anjel a’an. Wi ta jo’kan ta, li reina xEster ink’a’ raj kixkol lix tenamit, laj Pedro ink’a’ raj kixb’eresi chaq li Iglees najter, ut laj Jose Smith ink’a’ raj a’an li Profeet re li k’ojob’ank wi’chik.
Naq nokok’anjelak rik’in paab’aal re xb’aanunkil li maare naqak’oxla naq ink’a’ nokoru, lix paaltil qana’leb’ na’ok chi sachk. Moko sa ta nak’utun a’in, a’b’an aajel ru “[xnawb’al] naq a’ sa’ xk’ab’a’ li rusilal [li Dios] … naq wan qawankil chixb’aanunkil li k’a’aq re ru a’in.”
Naq nokotz’aqon sa’ lix k’anjel li Dios, naab’al sut taqak’ul li t’ane’k. A’b’an sa’ lix yalb’al qaq’e, li Jesukristo nokoxk’ub’ela. Chi ka’ch’inq ka’ch’inq nokoxwaklesi re naq taqak’e reetal li qakolb’al chiru li qasachik ut qaxiw ut naq naqeek’a naq moko tz’aqal chaab’ilo ta. Naq naqaq’axtesi lix yalb’al qaq’e us ta b’ab’ay, li Dios naxnimob’resi a’an. Naq naqasantob’resi qib’ sa’ xk’ab’a’ li Jesukristo, a’an nokoxsantob’resi. Jo’ka’in naq najalok li rusilal li Dios. Naq nokok’anjelak, nokok’i sa’ li usilal toj reetal naq kawresinb’ilaqo re naq “[toowaklesiiq] xb’aan li Yuwa’b’ej, re tooxaqliiq chiru [li Jesukristo].”
Xtenq’ankileb’ li qas qiitz’in chixk’ulb’al li maatan re li b’oqe’k ut chi saho’k rik’ineb’ a’an
Ink’a’ ninnaw chixjunil li k’a’ru tixpatz’ we li Kolonel naq wanqin chiru a’an, a’b’an maare anchal tixpatz’ “Ani xak’am chaq chawix?” Li qab’oqb’al a’aneb’ xloq’laj maatan li qaChoxahil Yuwa’ aj rahonel re tenq’ank chixk’amb’aleb’ li qas qiitz’in chiqix rik’in li Jesukristo. Nink’e xb’oqb’aleb’ laj jolominel ut qab’oqb’al chiqajunilo chixsik’b’aleb’ li ani maak’a’eb’ xb’oqb’al. Waklesihomaq xch’ooleb’ ut tenq’ahomaqeb’ chi tz’aqonk sa’ lix k’anjel li Dios re naq te’xkawresi rib’ choq’ re lix sutq’ijik li Kristo.
Laj John moko nawulak ta sa’ li Iglees naq ki’ula’aniik xb’aan lix obiisp ut kixye re naq wan jun k’anjel naraj xk’eeb’al li Qaawa’ re. Kixb’oq laj John chixkanab’ankil li mayib’k. Us ta laj John ak xyalom xkanab’ankil, sa’ li hoonal a’an kireek’a jun wankila li yoo chi tenq’ank re.
Oxib’ xamaan chik chirix a’an, li awa’b’ej re oqech kirula’ani laj John. Kixb’oq chi k’anjelak sa’ li obiispil. Kisach xch’ool laj John. Kixye re li awa’b’ej re oqech naq toje’ kixkanab’ mayib’k. Ut wi naraj ajwi’ naxye naq tento tixkanab’ xik chi ilok b’atz’unk rajlal domingo, ink’a’ truuq raj tixk’ulub’a xb’oqb’al. Lix sumehom li awa’b’ej re oqech ch’olch’o ru: “John, moko laa’in ta yookin chi patz’ok re a’an aawe; a’an li Qaawa’.”
Kixye ut laj John, “Wi ch’olch’o chi jo’kan, tink’anjelaq.”
Laj John kixye we naq li mayej a’an re k’anjelak kixtenq’a sa’ lix musiq’ejil wanjik a’an ut lix junkab’al.
Ninpatz’ ma ink’a’ naqak’eheb’ xb’oqb’al li komon li, a’ yaal li ruchich’och’il qilob’aal, maare ink’a’ te’xk’ulub’a malaj naq ink’a’ k’ulub’eb’. Malaj maare naxik qak’a’uxl chirix li k’a’ru us na’uxman sa’ xna’aj li chaab’ilo’k nak’ulman rik’in li tzol’leb’, ut naqatz’eqtaana chan ru naq li Kolonel naxnimob’resi li chaab’ilal b’ar wi’ chanchan naq maak’a’ wan ut li moko k’eeb’il ta xna’aj chi k’anjelak.
Li Elder David A. Bednar naxk’ut x’aajelil ru lix taqlahom li loq’laj hu naq “li junjunq chi winq [ut ixq] chixtzol li teneb’anb’il wi’ ut chixtzol k’anjelak sa’ li opiis.” Ma naqab’aanu a’an? Naq eb’ laj jolominel ut eb’ li na’b’ej yuwa’b’ej neke’xkanab’eb’ li ras riitz’in chi tzolok ut chi k’anjelak xjuneseb’, neke’ok chi k’iik ut neke’atz’umo’. Maare moko ch’a’aj ta xk’eeb’al xkab’il xb’oqb’al jun komon ak tiik chi paab’ank, a’ut li b’e jwal chaab’ilaq a’an xb’oqb’al li ani naqak’oxla naq ink’a’ taak’anjelaq, re naq a’an taatzoloq ut taak’iiq.
Wi li Kristo wan raj arin, trula’aniheb’ raj li yaj, taak’utuq raj sa’ li Dominkil Tzoleb’aal, taachunlaaq raj rik’in jun li saaj ra xch’ool, ut taarosob’tesiheb’ raj li kok’al. A’an naru raj naxb’aanu lix k’anjel xjunes. A’b’an a’an nokoxkanab’ chi k’anjelak ut chi tzolok, jo’kan naq nokoxtaqla chi k’anjelak sa’ xna’aj a’an.
Rik’in li tz’aqonk sa’ lix k’anjel li Dios naqak’ul “qak’ulub’, qosob’tesinkil, ut qateneb’ankil re xk’eeb’al ruuchil li Qaawa’ [Jesukristo].” Naq nokok’anjelak re xnimankil ru li Kristo ut ink’a’ re xnimankil qib’ laa’o, naqayal xsahil li qak’anjel. Naq eb’ li kristiaan neke’el sa’ li tzoleb’aal, sa’ li ch’utam, sa’ li ula’anink, malaj ch’ina k’anjel chi k’ojk’ookeb’ wi’chik xk’a’uxl rik’in li Kristo chiru qajultikankil laa’o, li b’aanuhom a’an xb’aanu xk’anjel.
Naq naqayal qaq’e chixk’eeb’al ruuchil li Kolonel, nokonach’o chi wulak jo’ a’an. A’an li chaab’il kawresink choq’ re li loq’laj hoonal naq chiqajunilo laa’o taqawiq’ib’ qib’ ut taqach’olob’ naq li Jesus a’an li Kristo, ut ninch’olob’ xyaalal naq jo’kan a’an, ut naq li Awa’b’ej Russell M. Nelson a’an “lix yaab’ xkux li Qaawa’ … toj sa’ xmaril li ruchich’och’” re qatenq’ankil “[chixkawresinkil qib’] choq’ re li k’a’ru toj chalel.” Sa’ lix loq’laj k’ab’a’ li Jesukristo, amen.