Jolomil ch’utub’aj-ib’
Li ak’ob’resiik rik’in li Jesukristo
Jolomil ch’utub’aj-ib’ re octubre 2025


14:20

Li ak’ob’resiik rik’in li Jesukristo

Chiqajunilo naru too’ak’ob’resiiq, b’antiox re li Jesukristo. Laa’at ajwi’ tatruuq.

Jun aatin yal k’osb’il ru sa’ li loq’laj hu: Li Jesus kinume’ yalaq b’ar chixb’aanunkil li us

Li Jesus “kinume’ yalaq b’ar chixb’aanunkil li us.” Kama’an naxye li Santil Hu sa’ Ingles sa’ li hu Hechos. Jwal k’osb’il ru li aatin a’an! Relik chi yaal, li Jesus kixb’aanu naab’al li us! A’an a’an tz’aqal li us—jo’ ajwi’ tz’aqal xyo’leb’aal li us! Kixq’axtesi chixjunil lix yu’am re xb’aanunkil li us. A’an “aj uxtaan ut tuulan, nab’ay chi josq’o’k ut maaka’ch’in ut maak’a’ roso’jik lix rahom ut lix tiikilal xch’ool.”

Yalaq aatin naqaye chi k’osb’il ru chirix lix chaab’ilal ut li ruxtaan moko tz’aqalaq ta! Relik chi yaal kixye li apostol aj Jwan, naq wi taqayal xtz’iib’ankil resil chixjunileb’ li usilal naxb’aanu li Kolonel, “chixjunil li ruchich’och’ moko tz’aqalaq ta choq’ xna’ajeb’ li hu te’tz’iib’amanq.”

Li Jesukristo naxyeechi’i qe chiqajunil naq naru too’ak’ob’resiiq.

Yal ajlanb’ileb’ li esil sa’ li loq’laj hu chirix li usilal kixb’aanu chaq li Jesus, ut jwal neke’xtoch’ qach’ool ut nokohe’xk’e chixk’oxlankil chan raj ru rilb’al chi kristiaanil li sachb’a-ch’oolej kixb’aanu ut li na’leb’ kixk’ut. Ki’aatinak rik’ineb’ li tz’eqtaananb’ileb’, kixch’e’ li yaj li wan awas chirix, kixk’ojob’ xch’ool li lub’lu, kixk’ut li na’leb’ li narachab’ qamusiq’, ut kixb’oqeb’ aj maak chixjalb’aleb’ xk’a’uxl. Reheb’ li saqlep rix, li mutz’, ut li ixq aj yumb’eet; reheb’ li yeeq roq, li tz’ap xik, ut li mem; reheb’ li na’b’ej ra xch’ool, li yuwa’b’ej li naxuwak, ut li xmalka’an; reheb’ li jitb’il, li k’utb’il xxutaan, ut li rahob’tesinb’il; reheb’ li kamenaq chi tib’elej ut chi musiq’ej, li Jesus kixyeechi’i naq naru te’ak’ob’resiiq. Relik chi yaal, xk’osb’al ajwi’ ru li na’leb’ a’an ink’a’ natz’aqlok!

Chixjunil li kixye ut kixb’aanu li Jesus kirak’ob’resi xwanjikeb’ li kixk’irtesiheb’, li kirosob’tesiheb’, li kixtzoleb’, ut li kirach’ab’eb’ chiru li maak. Ink’a’ kinajto’ rik’ineb’, ut relik chi yaal ink’a’ taanajto’q aawik’in. Qayehaq naq chiru li hoonal a’in li Jesus yooq chixyeeb’aal aawe li aatin a’in:

“At walal, kuyb’il sachb’il chik laa maak.”

“At ixqa’al, aawe ninye, waklin.”

“Chatch’aje’q.”

“Chi moko laa’in tatink’e sa’ tojb’a-maak. Ayu ut chalen anajwan matmaakob’ chik.”

“At inrab’in, laa paab’aal xkolok aawe. Ayu sa’ tuqtuukil usilal.”

Yal junpaat naq li Kolonel kixye li aatin a’an, a’b’an li aatin a’an anchal kixte ru li xtoon choxa re naq taawanq xna’aj li kuyuk maak, li k’irtesiik, li ak’ob’resiik, li tuqtuukil usilal, ut li junelik yu’am. Ut li chaab’il esilal, a’an naq li Jesus naxyeechi’i qe ajwi’ laa’o naq too’ak’ob’resiiq. Chiqajunilo naru too’ak’ob’resiiq, b’antiox re li Jesukristo. Laa’at ajwi’ tatruuq. Li ak’ob’resiik wan sa’ xch’oolil li na’leb’ kixk’uub’ li qaYuwa’ choq’ reheb’ li ralal xk’ajol. A’in li Iglees re li ak’ob’resiik! A’in li Iglees re li ak’ yu’am!

Aʼin li Iglees re li ak’ob’resiik

Rik’in li kub’iha’ ut li Santil Musiq’ej, nokoyo’la wi’chik ut naru toowanq “sa’ ak’ yu’am.” Li ak’ob’resiik a’an jwal naxwaklesi xyo’onihomeb’ li ke’riiqa chaq li maak malaj ke’xk’ul rahilal xb’aan naq jwal ch’a’ajkilanb’il xyu’am malaj po’jenaq lix sumal malaj lix junkab’al. Moko aajel ta ru naq taa’ak’ob’resiiq xyu’am li Jesukristo, a’b’an a’an ajwi’ kixk’ul li kub’iha’ ut kixk’ut chiqu chi saqen ru b’ar wan li b’e kixkawresi choq’ qe.

Ut ink’a’ yal jun sut naq too’ak’ob’resiiq. Wan naq naqak’oxla naq ka’ajwi’ rik’in li kub’iha’ naru too’ak’obresiiq. Moko jo’kan ta. Ink’a’ na’oso’ qahoonal chixb’aanunkil. Naru too’ak’ob’resiiq wulaj wulaj! Relik chi yaal naru ajwi’ rajlal xamaan naq naqaket jun ch’uyul li kaxlan wa ut jun ch’ina sek’ chi ha’ re xjultikankil li maatan kixk’e laj Kolol qe, li kikam re naq tooruuq chi ak’ob’resiik jarub’ sut taqaj! Li Jesus nokoxkanab’ chi ak’ob’resiik jarub’ sut taqaj.

Chi yalb’il qaq’e ut chi sa qach’ool sa’ jun li ak’ yu’am rik’in li Kristo, naru too’ok choq’ “ak’il yo’ob’tesihom,” ut taanume’q li k’a’aq re ru q’eel, ut ak’aq chik chixjunil. Aran wan li kuye’k choq’ reheb’ li ani neke’xyal xq’e ut ink’a’ neke’xkanab’ xpaab’ankil lix wankilal li Kolonel chixk’irtesinkileb’, us ta jwal t’ilob’resinb’ileb’ xb’aan li maak sa’ li ruchich’och’. Li Kolonel ink’a’ kixkanab’ xyalb’al xq’e chixb’aanunkil rajom lix Yuwa’ ut chixb’aanunkil lix k’anjel re xtojb’al rix li maak, us ta kixk’ul rahilal li kixk’e chi siksotk, chi elk xkik’el ruuchil xtiqob’, chixnumsinkil xrahil li tz’ejwalej jo’ ajwi’ li musiq’ej, ut chixtz’aamankil naq li k’ahil sek’ taa’isiiq. Aran ajwi’ li Jesus kixk’ut chiqu chan ru xkuyb’al li paab’ank rik’in li Dios.

Naq noko’ok sa’ sumwank rik’in li Dios ut naqayal qaq’e chixpaab’ankil, naru taqak’ul “jun li ak’ ch’oolej” ut “jun li ak’ musiq’ej.” Ch’inqil ch’inqil, naq naqab’oq lix chaab’ilal li Kristo sa’ li qaam ut naqakanab’ xk’oxlankil naq maak’a’ taqaja’le, noko’ok choq’ xtenamit li Kristo xb’aan naq naqak’e a’an jo’ qaDios. Li Jesus jwal naraj tooxtenq’a jo’ li qaRey ut aj Ilol qe ut li Awa’b’ej re tuqtuukilal, ut laa’o taqaye ma taqakanab’ chixb’aanunkil sa’ qach’ool ut qak’a’uxl.

Ak’aq li qana’leb’ chirix li jalb’a-k’a’uxlej

Li jalb’a-k’a’uxlej naxte li okeb’aal choq’ re li ak’ob’resiik sa’ qayu’am. Li Awa’b’ej Russell M. Nelson kooxtenq’a chixtuqub’ankil lix paaltil qana’leb’ chirix li jalb’a-k’a’uxlej, ut nink’oxla naq anajwan ak xoo’ok chixtawb’al ru.

Nasaho’ inch’ool chirab’inkileb’ li saaj komon chixyeeb’al k’a’ru naraj naxye li jalb’a-k’a’uxlej choq’ reheb’. Xwab’i jun li saaj ixq li kixye chi se’se’ li ru, “Naq nink’oxla li jalb’a-k’a’uxlej re wulaj wulaj, naweek’a sahil ch’oolej ut yo’onink.” Naweek’a xrahomeb’ ut xsahil xch’ooleb’ inChoxahil Yuwa’ ut li Jesukristo. Ink’a’ ninxuwa xjilosinkil wib’ rik’in li Dios rik’in tijok re naq tinpatz’ intenq’ankil rik’in li k’a’ru ch’a’aj choq’ we. Ninnaw naq ink’a’ yal neke’raj xsik’b’al junaq inpaaltil. Ye’b’ileb’ li ruq’ chinq’alunkil. A’an li jalb’a-k’a’uxlej naq nawil laa’in,” chan. Li saaj ixq a’in naxnaw naq rik’in li Jesukristo, naru taa’ak’ob’resiiq!

Chiqajunilo too’ak’ob’resiiq, junelik

Ma taawaj ru ak’ob’resiik? Ma tatruuq ajwi’ laa’at chi ak’ob’resiik? K’e reetal ani aj-ik’in kiwulak li Jesus—li kixtzoleb’, li kixk’irtesiheb’, li kixwaklesiheb’, ut li kixkuyeb’ xmaak. Ma kiril k’a’ru xch’uutileb’ malaj k’a’ru xna’ajeb’ sa’ li tenamit, malaj li tumin wankeb’ re? Ma kixtiheb’ ru li tiikeb’ xch’ool rik’ineb’ laj maak? Ma kixsik’eb’ ru xb’aan naq jwal k’ulub’ejeb’ wi’chik malaj jwal raab’ileb’ wi’chik? Ink’a’.

Wankeb’ li ke’wulak rik’in li Jesus chi kaw xpaab’aaleb’, ut li ke’xpaab’ naq taaruuq tixk’irtesiheb’—wan li ixq li na’el xkik’el chalen chaq kab’laju chihab’, wan lix jolomileb’ laj puub’ aj Roma li kamk re li ralal, wan li saqlep rix, wan laj Jairo, ut wan li mutz’ aj Bartimeo xk’ab’a’. Ke’xyal rix lix paab’aal, ut ke’xyo’oni naq lix chaab’ilal ut lix wankilal laj Tzolonel aj Nazaret tixjal xwanjikeb’ ut tixte li ak’ b’e choq’ reheb’. Ut joʼkan kixbʼaanu. Maak’a’jo’ li k’irtesink kixk’e.

A’b’an li Jesus kirisob’tesiheb’ ajwi’ li moko kaweb’ ta xpaab’aal, a’an ajwi’ jun li winq li yaj xka’ch’in ut kixye li maare aayehom ajwi’ laa’at, a’an “Qaawa’, ninpaab’; tenq’ahin sa’ lix majelal lin paab’aal.” Ut kiruxtaanaheb’ ajwi’ ru li maajun sut neke’xsik’ li Jesus, a’aneb’ ajwi’ jun li ixq li kitawman chaq chixmuxb’al lix sumlajik, li xmalka’an sa’ li tenamit Nain, li yaj aj winq chire li ha’ Betesda, ut li winq mutz’ chalen chaq sa’ xyo’lajik. Ma wan naq nakaweek’a naq li Jesus nanume’ chixb’aanunkil li us sa’ laa yu’am us ta ink’a’ yookat chixsik’b’al chi moko xtaaqenkil?

Li Jesus kixk’e li ak’ob’resiik reheb’ li yeeb’ileb’ resil sa’ li loq’laj hu, ut reheb’ ajwi’ chixjunil li ke’raj rab’inkil ut xsumenkil; maare a’an li ak’ob’resiik chirix naq ke’wan sa’ maak, sa’ yajel, malaj sa’ li kamk.

K’a’ru naraj naxye a’an choq’ aawe ut choq’ we? Lix chaab’ilal li Jesus ut li ruxtaan nawulak yalaq b’ar. Li ak’ob’resiik wan sa’ xch’oolil li na’leb’ kixk’uub’ chaq li Dios! Li ak’ob’resink, a’an tz’aqal xk’anjel li K’ajolb’ej! Jun li ak’ kutan, li ak’ b’e, malaj li ak’ yu’am, a’an tz’aqal xch’oolil li chaab’il esil re li evangelio!

Jo’kan ut, ma yaal naq ink’a’ chik tatruuq chi ak’ob’resiik xmaak naq junxil kat-el sa’ laa sumwank rik’in li Dios? Ink’a’. Ma ink’a’ chik truuq taak’ul jun li ak’ b’e xb’aan naq k’iila sut xatmaakob’k? Ink’a’. Ma maak’a’ chik xja’lenkil li resilal laa yu’am xb’aan naq ak xanajtob’resi aawib’ rik’in li Kristo? Ink’a’. Ka’ajwi’ lix k’anjel laj tza na’usaak rik’in xyeeb’al naq sachenaqat chi junawja. Ink’a’ sachenaqat.

Ut ink’a’ noko’ak’ob’resiik ka’ajwi’ chirix li qamaak ut li qapaaltil. Rik’in lix chaab’ilal ut li ruxtaan li Kolonel, naru too’ak’ob’resiiq chirix li na’leb’ yal k’aynaqo chixk’oxlankil malaj chixb’aanunkil, maare a’an li josq’il, li wech’ok, li ch’inaak ch’oolej, ut xk’eeb’al li maak sa’ xb’een li qas qiitz’in yal re xkolb’al qib’. Naru ajwi’ taajal laa na’leb’ li ak nakatxlub’tesi chiru k’iila chihab’. Naru taatikib’ laa b’e chi ak’il rik’in lix metz’ew li xnimal ru laj Ak’ob’resinel. Maajo’q’e natitz’ chi ak’ob’resink.

Wi toj yookat chixyalb’al aaq’e chirix jun laa maak malaj jun laa ch’a’ajkilal chi k’iilasutinb’il, makanab’ xyalb’al aaq’e. Li Jesus ink’a’ naxram ru laa b’e. Ink’a’ narajla jarub’ sut naru taayal wi’chik. Ayu chi uub’ej. Chayal aaq’e. Chasik’ aatenq’ankil rik’ineb’ laa was aawiitz’in. Ut chapaab’ naq wanq li ak’ob’resiik choq’ aawe jarub’ sut nakatsutq’i rik’in laa Yuwa’ chi anchal aach’ool. Chatz’eq li maakob’k chi jo’maajo’, xka’sutinkil li maak chi jo’ maajo’, ut xpo’resinkil aach’ool rik’in q’etq’etil. Maak’a’ aj-e naq tatsutq’iiq b’ar wi’ xat-el chaq. K’ul chi anchal aach’ool laa ak’ b’e, ma xka’ sut, rox sut, xkaa sut—malaj cientaq sut—li k’eeb’il aawe sa’ xk’ab’a’ lix kik’el aj tojol-ix li Jesukristo.

Ninb’antioxi chi anchal inch’ool li ak’ob’resiik ak xink’ul ut li toj tink’ul.

Ch’otonel aatin

Laj Kolol qe kixye jun chik li aatin yal k’osb’il ru li naxwaklesi chixjunil li qayo’onihom ut lix sahil qach’ool anajwan. Chirix naq kixnumsi rahilal aran Getsemani ut chirix naq jwal kirahob’tesiik chiru li krus, ka’ajwi’ kixye, “Xtz’aqlok ru.” Xtz’aqlok ru li aatin ke’xye chaq li profeet, ut ak xtoj chaq rix li k’as chirix lix maak ut lix rahilal li ruchich’och’. Li Jesus kixye naq “xtz’aqlok” lix mayej re li junelik q’e kutan. A’b’an lix tojb’al rix li maak toj maji’ taatz’aqloq toj reetal naq li Jesus tixk’ul li ak’ yu’am sa’ li rox kutan, ut naq taa’ak’ob’resiiq ajwi’ a’an chi waklesinb’il xb’aan xwankilal li Yuwa’b’ej.

Xb’aan naq li Jesus junelik kixb’aanu li nawulak chiru lix Yuwa’, ut xb’aan naq “kixnumsi li rajom li Yuwa’b’ej sa’ chixjunil li k’a’aq re ru,” laa’at ut laa’in naru too’ak’ob’resiiq. Chak’ul li ak’ob’resiik, anajwan ajwi’. Li Jesukristo naxtikib’ ut naxtz’aqob’resi ru qapaab’aal, ut junelik naxk’e junaq chik xtz’aqob’ li qayu’am. Li Jesus, a’an li xtiklajik ut li roso’jik—roso’jik li qarahilal, ut xtiklajik li ak’ yu’am rik’in li Dios, ut nokoxkanab’ chixk’ulb’al li rusilal, chixtz’eqb’al li k’a’ru re junxil, ut chixchapb’al wi’chik qab’e sa’ jun li ak’ kutan jarub’ sut taqaj. Relik chi yaal naq lix sahilal ut li rusilal li Kristo toorochb’eeni chiru chixjunil qayu’am. Sa’ xk’ab’a’ li Jesukristo, amen.

Eb’ li raqalil

  1. Hechos 10:38; chi’ilmanq ajwi’ “Li Yo’yookil Kristo: Lix Ch’olob’ahomeb’ li Apostol,” Biblioteca del Evangelio.

  2. Chi’ilmanq Moroni 7:12–13.

  3. Chi’ilmanq Exodo 34:5–7.

  4. Jwan 21:25.

  5. Markos 2:5.

  6. Markos 5:41.

  7. Mateo 8:3.

  8. Jwan 8:11.

  9. Lukas 8:48.

  10. Chi’ilmanq Shayne M. Bowen, “porque yo vivo, vosotros también viviréis,” Liahona, noviembre 2012, 15–17.

  11. Jwan 3:3; Mosiah 27:25.

  12. Romanos 6:4.

  13. Moroni 6:8.

  14. 2 Korintios 5:17.

  15. Chi’ilmanq Tzol’leb’ ut Sumwank 19:16–19.

  16. Chi’ilmanq Esekiel 36:26–28.

  17. “Xb’aan naq naqapaab’ ut naqara li Kristo, naqajal qak’a’uxl, a’an xjalb’al a’ yaal k’a’ru li naqak’oxla, li naqapaab’, ut li naqab’aanu li moko naxk’am ta rib’ rik’in li rajom li Kristo. Naq naqajal qak’a’uxl na’ak’ob’resiik li qana’leb’ chirix li Dios, chiqix laa’o, ut chirix li ruchich’och’” (Predicad Mi Evangelio: Una guía para el servicio misional [2004], 62).

    “Li jalb’a’-k’a’uxlej jwal nim wi’chik chiru li naxye li tuslueb’aal aatin. Naq li Jesus kixye “chajal aak’a’uxl,” eb’ lix apostol ke’xtz’iib’a li taqlahom a’an sa’ li aatinob’aal Griego rik’in li verbo metanoeo. K’a’jo’ xnimal ru li aatin a’an. Sa’ li aatin a’an meta naraj naxye “jalok.” Li raqal aatin a’an na’aatinak chirix kaahib’ chi aatin aj Griego: nous li naraj naxye “li k’a’uxleb’aal”; gnosis, li naraj naxye “nawom”; pneuma, li naraj naxye “musiq’ej”; ut pnoe li naraj naxye “musiq’ank” (Russell M. Nelson, “El arrepentimiento y la conversión,” Liahona, mayo 2007, 103).

    “Maak’a’ wan li q’axal na’ach’ab’ank, nachaab’ilob’resink, ut li q’axal aajel ru choq’ re li qab’eenik chi uub’ej, chiru xk’anjelankil rajlal, wulaj wulaj, li jalb’a-k’a’uxlej. Li jalb’a-k’a’uxlej maawa’ jun na’leb’ li nak’ulman, a’an jun k’anjel nab’aanuman. A’an xlaawil li sahil ch’oolejil ut li k’ojk’ookil ch’oolej. Chi junajinb’il rik’in li paab’aal, li jalb’a-k’a’uxlej naxte chiwu lix wankil lix tojb’al rix li maak xb’aan li Jesukristo.

    “… Chayal li wankilal ut metz’ew li nachal rik’in li jalok k’a’uxlej wulaj wulaj—xchaab’ilob’resinkil b’ayaq wulaj wulaj laa b’aanuhom ut laa wanjik.

    “Naq naqasik’ ru xjalb’al qak’a’uxl, naqasik’ ru jalaak. Naqakanab’ li Kolonel chiqajalb’al re naq laa’aqo li q’axal chaab’il li naru chiqu. Naqasik’ ru nimank sa’ musiq’ej ut xk’ulb’al li sahil ch’oolejil—li sahil ch’oolejil re toje’k qix xb’aan a’an. Naq naqasik’ ru xjalb’al qak’a’uxl, naqasik’ ru wank jo’ chanru li Jesukristo!” (Russell M. Nelson, “Naru taqab’aanu li chaab’il wi’chik ut toowanq chi chaab’il wi’chik,” Jolomil ch’utub’aj-ib’ re abril 2019).

    “Xtawb’al li sahil ch’oolejil re xjalb’al qak’a’uxl wulaj wulaj.

    “Ma aajel ru li jalb’a-k’a’uxlej? Laj Alma kixk’ut naq “maak’a’ chik taqajultika, ka’ajwi’ li jalb’a-k’a’uxlej ut xpaab’ankil li Qaawa’” [Mosiah 18:20]. Tento naq tixjal xk’a’uxl li kristiaan li tz’aqal xna’leb’ li taaraj xk’ulb’al li loq’alil re junelik. Teneb’anb’il tz’aqal a’an. …

    “Xb’eeninkil lix b’ehil li sumwank ut xjalb’al qak’a’uxl wulaj wulaj, tooxtiikisi chi uub’ej sa’ musiq’ej” (Russell M. Nelson, “Li wankilal re tiikisiik chi uub’ej sa’ musiq’ej,” Jolomil ch’utub’aj-ib’ re abril 2022).

  18. Chi’ilmanq Markos 5:25–34.

  19. Chi’ilmanq Mateo 8:5–13.

  20. Chi’ilmanq Mateo 8:1–4.

  21. Chi’ilmanq Markos 5:22–43.

  22. Chi’ilmanq Markos 10:46–52.

  23. Chi’ilmanq Markos 9:17–27.

  24. Chi’ilmanq Jwan 8:3–11.

  25. Chi’ilmanq Lukas 7:12–15.

  26. Chi’ilmanq Jwan 5:1–9.

  27. Chi’ilmanq Jwan 9:1–7.

  28. Jwan 19:30.

  29. Chi’ilmanq Alma 34:14–16

    “Naq li Kolonel kixye, “Xtz’aqlok ru,” yoo chi aatinak chirix li yu’am sa’ ruchich’och’, xb’aan naq lix taqsinkil chiru krus a’an ka’ajwi’ xcha’al lix nimob’resinkil lix wankilal chi junelik” (Spencer W. Kimball, sa’ Conference Report, Apr. 1946, 49).

    “Li Kolonel ink’a’ kixchoy lix k’anjel naq kikam chiru krus, naq kixjap re chixyeeb’al, “Xtz’aqlok ru.” Naq kixye a’an, ink’a’ yoo chi aatinak chirix lix k’anjel sa’ ruchich’och’, chirix b’an li rahilal kixk’ul” (Joseph F. Smith, Gospel Doctrine, 5th ed. [1939], 449–50).

  30. Chi’ilmanq Jwan 8:29.

  31. 3 Nefi 11:11.

  32. Salmos 23:6.