Xjunajinkil li qaam rik’in li Jesukristo: li ch’ina-usil maatan re li son reheb’ li kok’al
Eb’ li b’ich reheb’ li kok’al a’aneb’ li aatin choq’ reheb’ lix tzolom li Jesukristo, li ch’olob’anb’il na’leb’ chirix lix yaalalil li evangelio k’ojob’anb’il wi’chik, ut li tijeb’ rik’in son.
Jun reheb’ li osob’tesink nawil sa’ lin k’anjel sa’ li Tzoleb’aal reheb’ li Kok’al, a’an naq li waam kixtzol rahok sa’eb’ li aatinob’aal li ink’a’ na’aatinak wi’ li ru’uj waq’. Intawom xsahil inch’ool sa’ xjunajinkil wib’ rik’ineb’ laj santil paab’anel rik’in li aatinob’aal wotzb’il re li loq’laj b’ich. Ut mas wi’chik rik’ineb’ li b’ich re li Tzoleb’aal reheb’ li Kok’al, li Santil Musiq’ej kixq’ax ruheb’ li ramleb’ re li aatinob’aal ut kixnujob’resi li waam rik’in lix yaab’ xkux. Sa’ xyaab’eb’ xkux li kok’al, lix rahom li Dios ut li Ralal, li Jesukristo, ak ch’olob’anb’il chi yaal ut chi saqen ru.
Us ta ink’a’ xink’i sa’ li Tzoleb’aal reheb’ li Kok’al, li Musiq’ej sa’ junpaat xk’ut chiwu lix loq’aleb’ lix b’ich, ut xe’ok choq’ xcha’al li loq’onink ninb’aanu injunes. Eb’ li b’ich reheb’ li kok’al xe’xk’am chaq jun santilal sa’ lin yu’am ut xe’xwaklesi li waam, xe’xk’ut chiwu li junelikil yaalil na’leb’, ut xine’xnach’ob’resi rik’in li Kolonel ut rik’in lix evangelio.
Li Awa’b’ej Dallin H. Oaks jun sut kixye naq “xb’ichankileb’ li b’ich a’an jun reheb’ li chaab’il na’leb’ re xtzolb’al li tzol’leb’ re li evangelio k’ojob’anb’il wi’chik.” Eb’ li aatin a’in tz’aqal yaal choq’ qe chiqajunilo, a’b’an mas wi’chik choq’ reheb’ li kok’al. Li son re li Tzoleb’aal reheb’ li Kok’al a’an jun xchaq’al ru k’anjeleb’aal li Dios re rawb’al li iyaj re xnawom ch’oolej sa’ raameb’ lix tzolom li Kolonel li q’axal ka’ch’ineb’ xyu’am. Eb’ li na’b’ej, yuwa’b’ej, laj k’amol b’e, ut eb’ laj k’utunel neke’xk’e chi k’iik li awimq naq neke’xch’olob’ li yaal ut neke’xkanab’ naq te’xwotz xnawomeb’ xch’ool li kok’al chirix li yookeb’ chixtzolb’al chirix li qaChoxahil Yuwa’, li Jesukristo, ut li Santil Musiq’ej.
Sa’eb’ li chihab’ a’in re lin k’anjel, wan hoonal xinb’ichan ut xintzolok rik’in li son reheb’ li kok’al sa’ xtz’ilb’al rix wiib’ oxib’ li patz’om:
-
Chan ru naq lix b’icheb’ li kok’al li neke’xtzol sa’eb’ lix kok’alil nakana choq’ xtenq’eb’ sa’ musiq’ej re ch’olob’ank chiru chixjunil lix yu’ameb’?
-
Chan ru naq xb’ichankileb’ li yaalil na’leb’ re li evangelio naxtenq’aheb’ li kok’al chixjultikankil li Qaawa’ jo’ xcha’al lix sumwank ut naxkawresiheb’ choq’ reheb’ li k’ojob’anb’il k’anjel?
-
Ut chan ru naq lix b’icheb’ li kok’al natenq’an re xtz’iib’ankil lix chaq’rab’ li Qaawa’ sa’ li raameb’ li saajil tzolom a’in?
Naq kitikla li Tzoleb’aal reheb’ li Kok’al sa’ 1878, lix b’een awa’b’ej, xAurelia Spencer Rogers, kiril naq “aajel ru li b’ichank.” Li son junelik wan jo’ xcha’al xk’utb’al li evangelio chiruheb’ li kok’al. Lix b’icheb’ li kok’al naru neke’ok choq’ xtenq’eb’ sa’ musiq’ej xb’aan naq li b’ich ut li aatin neke’xk’e xyaab’ li yaalil evangelio. Eb’ li b’ich a’in wankeb’ xwankil chi kanaak rik’ineb’ li kok’al chiru chixjunil lix yu’ameb’, ut neke’ok choq’ xcha’al lix tzolomil ut choq’ re xch’olob’ankil xyaalal li Kolonel.
Xk’utb’al li xtzol’leb’ li Jesukristo rik’in li son
Lix b’icheb’ li kok’al naru ajwi’ neke’wan choq’ k’anjeleb’aal re xk’utb’al li evangelio. Wankeb’ li b’ich neke’aatinak chirix lix yu’am ut lix k’anjel li Kolonel. Ut wan chik neke’k’utuk chirix lix chaab’ilal li Kolonel, jo’ lix paab’aal, lix yo’onihom ut lix tz’aqal rahok. Ut eb’ li b’ich q’axal loq’ neke’xye li yaal chirix lix tojb’al rix li maak li maak’a’ roso’jik ut li rahok li na’el chaq sa’ li kolb’a-ib’ a’in.
Jun xprofeet li Qaawa’, li Awa’b’ej Russell M. Nelson, kixye: “[Li son] naru naxtenq’aheb’ li kok’al sa’ lix yu’ameb’ naq toj kok’eb’. … Wan xwankil chi ch’oolanink sa’ musiq’ej. Wan xwankil chi k’irtesink. Wan xwankil re xb’aanunkil naq ink’a’ ch’a’ajaq li loq’onink; nokoxkanab’ chixk’oxlankil lix tojb’al rix li maak xb’aanu li [Kolonel] ut lix k’ojlajik wi’chik li evangelio rik’ineb’ li na’leb’ neke’kolok qe ut li k’ojob’anb’il k’anjel neke’taqsink qaloq’al. Li son naxk’e qawankil chixwotzb’al li qachaab’il k’a’uxl ut chixyeeb’al li loq’laj yaalil na’leb’.”
Jo’ na’b’ej, yuwa’b’ej, aj jolominel, ut aj k’utunel, li qak’anjel a’an xtenq’ankileb’ li kok’al chixk’ulb’aleb’ li yeechi’inb’il osob’tesink a’in rik’in xk’utb’al chi anchal qach’ool li yaalil na’leb’ re li evangelio li neke’tawman sa’ li son. Li Awa’b’ej Nelson kixk’ut ajwi’ naq “eb’ li kok’al naru neke’xtzol li tzol’leb’ naq yookeb’ chixtzolb’al li b’ichank jo’ chanchan naq neke’tzolok sa’ jun li tzoleb’aal.” Eb’ li b’ich a’in neke’xk’uula li na’leb’ nujenaq rik’in paab’aal li neke’xk’ut xb’e li kok’al rik’in li Kolonel ut taatenq’anq reheb’ chi wank xch’ooleb’ chirix lix evangelio.
Eb’ li loq’laj hu neke’xk’ut naq lix b’icheb’ li tiikeb’ xch’ool li neke’el sa’ li aamej a’an sahilal choq’ re li Kolonel. Ka’ajwi’ nasaho’ inch’ool sa’ xk’ab’a’ xsahilal lix yaab’ xkuxeb’ lix tzolom li Kolonel li toj kok’eb’. Ninnaw naq eb’ li b’ich re tijok neke’wulak sa’ choxa jo’ reetalil li qapaab’aal li neke’xb’oq li Santil Musiq’ej chixk’utb’al li yaalil na’leb’ ut chixb’oqb’aleb’ chik jalan chixk’ulub’ankil li b’oqok naxk’e li Kolonel chixtaaqenkil ut chi sutq’iik sa’ rochoch. Li Elder Henry B. Eyring kixye naq sa’eb’ li hoonal a’an naqeek’a li Musiq’ej li naxk’utb’esi chiqu naq lix tojb’al rix li maak xb’aan li Kolonel yoo chixb’aanunkil xk’anjel sa’ li qayu’am.
Xkanab’ankil li yaal saʼ li qachʼool
Li son re li Tzoleb’aal reheb’ li Kok’al li xe’xtzol li qalal qak’ajol chiru lix tzolomil naru a’anaq jun sachb’a-ch’oolej li te’b’eeq wi’ chiru chixjunil lix yu’ameb’. Junaq li b’ich tzolb’il chiru li waqib’ chihab’ wan xwankil chi kanaak qik’in—ut naru nasutq’i chaq wi’chik chiru naab’al chihab’ sa’eb’ li hoonal re sik’ok-u, li aaleek, li rahilal, malaj li sahil ch’oolejil. Maare sa’eb’ li roso’jik li qachihab’, li raatinul li b’ich “Tintaaqe li tixk’uub’ choq’ we” naru taak’anjelaq jo’ jun qaxe’el sa’ musiq’ej li tixjultika qe lix ch’olob’ahom li apostol aj Pablo chirix lix ch’olch’ookilal lix yeechi’ihom li Dios choq’ qe. Malaj naru naxjultika qe naq sa’ xkab’a’ naq li Dios naxtz’aqob’resi ru lix yeechi’ihom, eb’ lix sumwank neke’xyeechi’i li tuqub’ank ch’oolej ut jun na’ajej re kolok, ut nokoxb’oq chixk’eeb’al tz’aqal li qoyb’enihom rik’in li Jesukristo ut sa’ lix wankil re tojok-ix.
Eb’ li ninqi komon chiru li ruchich’och’, sa’eb’ lix ch’a’ajkilal, neke’naq sa’ xch’ool li b’ich reheb’ li kok’al li ke’xtzol naq kok’eb’ chaq. Choq’ reheb’ naab’al, li b’ich kitenq’an chixkawob’resinkil lix paab’aaleb’ chirix li Jesukristo ut a’an lix b’eenil na’ajej b’ar wi’ kitikla lix k’iijikeb’ sa’ li evangelio. Eb’ li yuwa’b’ej, eb’ laj k’anjel, ut eb’ laj k’utunel ke’xkawob’resi li paab’aal a’an rik’in li k’utuk, rik’in b’ichank, ut ch’olob’ank chiruheb’ li kok’al.
Jun li hermana kixye we naq jwal nawulak chiru li b’ich reheb’ li kok’al ut chirix xnumik 20 chihab’, naxye naq a’an kitenq’ank re chi jalaak sa’ junpaat re xyu’aminkil lix evangelio li Jesukristo. Jun chik li komon kixye naq li Tzoleb’aal reheb’ li Kok’al kiraw jun ch’ina iyaj re paab’aal jo’ li mostaza naq toj ka’ch’in chaq ut a’an kitenq’an re naq kisutq’i chaq sa’ lix Iglees li Qaawa’ naq wan numenaq 30 chihab’ re. Li Kolonel kixye, “Laj tuqub’anel ch’oolej tixk’ut cheru chixjunil li k’a’aq re ru ut tixjultika chixjunil.” Li b’ich reheb’ li kok’al naru naq a’anaq jun li tenq’ re xtz’aqob’resinkil li yeechi’ihom a’an.
Jun chik reheb’ lix b’ich li kok’al li jwal raaro naxk’e xwankil li qapaab’aal ut lix nawom li qach’ool li maak’a’ roso’jik:
Naq eb’ li kok’al neke’b’ichan, yookeb’ chixwotzb’al li rajom jun li tzolom ut chixtzolb’al li b’e re xyu’aminkileb’ li sumwank. Li Musiq’ej naru naroksi li b’ich re xk’uulankil li yaal li maak’a’ roso’jik sa’eb’ lix chaab’il aam. Ut, rik’in xnumik li hoonal, eb’ li kok’al naru neke’xsik’ xk’eeb’al li raameb’ ut xyu’ameb’ rik’in li Jesukristo sa’ xb’aanunkil ut xpaab’ankileb’ li sumwank rik’in a’an.
Xjultikankil li qasumwank ut xkawresinkil qib’ re xb’aanunkil li k’ojob’anb’il k’anjel
Li loq’laj son natenq’an re xtz’iib’ankil lix tzol’leb’ li Kristo sa’ li qaam ut chiqakawresinkil re xk’ulb’aleb’ lix k’ojob’anb’il k’anjel. Naxk’am rib’ lix tzol’leb’ li Kolonel sa’ li qak’a’uxl ut li xjultikankil a’an rik’in li qatzolomil rik’in a’an.
Jo’ aj jolominel reheb’ li kok’al, wan sa’ qab’een rilb’al naq li son sa’ li Tzoleb’aal reheb’ li Kok’al taak’utmanq rik’in sahil ch’oolejil, rik’in xtawb’al ru li tzol’leb’, ut rik’in li Musiq’ej. Sa’ li na’leb’ ajwi’ a’in wan xb’oqb’aleb’ li kok’al chixk’eeb’al reetal k’a’ru neke’reek’a naq yookeb’ chi b’ichank ut xtenq’ankileb’ xk’eeb’al reetal naq li neke’reek’a nachal rik’in li Santil Musiq’ej. Eb’ li yalok-q’e a’in naxtenq’aheb’ li qakok’al chixkawresinkileb’ rib’ choq’ reheb’ li loq’laj k’ojob’anb’il k’anjel, jo’ li kub’iha’ ut li k’ojob’aak, jo’ ajwi’ xmusiq’ankileb’ chixjultikankil naq kok’ aj xsa’ te’rak’ob’resi lix yeechi’ihomeb’ chiru li Dios.
Sa’ li Roso’jik Wa’ak, chirix naq li Kolonel kixxaqab’ li loq’laj wa’ak, laj Mateo kixtz’iib’a naq “chirix naq ke’xb’icha jun li b’ich, ke’el chaq sa’ li tzuul Olivos.” Rajlal xamaan, eb’ li komon li kub’enaqeb’ xha’ ut li k’ojob’anb’ileb’ sa’ lix Iglees li Qaawa’, jo’eb’ ajwi’ li kok’al li wankeb’ waqxaqib’ chihab’ xyu’ameb’ li kub’enaqeb’ xha’, neke’xkawresi rib’ chixk’ulb’al lix loq’laj wa’ak li Qaawa’. Sa’ xb’ichankileb’ li loq’laj son, eb’ li ralal xk’ajol li Dios neke’k’ehe’ xhoonal re xkawresinkil li raameb’ choq’ re li loq’laj k’ojob’anb’il k’anjel a’an re xk’ulb’al sa’ xb’eeneb’ lix k’ab’a’, ut junelik chixjultikankil a’an ut chixpaab’ankil lix taqlahom.
Xyeeb’al innawom
Ex inraarookil amiiw, ninch’olob’ xyaalal naq eb’ lix b’ich li kok’al neke’xk’ut li junelikil yaalil na’leb’ ut li tzol’leb’ li nokohe’xk’am rik’in li Jesukristo ut lix evangelio. Nekexinb’oq chixk’oxlankil k’a’ruheb’ li yaalil na’leb’ tz’iib’anb’ileb’ sa’ lee ch’ool rik’in li chaab’il tzol’leb’ re li b’ich a’in ut chixch’olob’ankileb’ li yaal a’in chiruheb’ lix tzolom li Kolonel li toj kok’eb’ naq nekek’uteb’ chiruheb’ li chaab’il esilal re li evangelio rik’in li b’ich.
Ninnaw naq li Dios li qaYuwa’, sa’ lix rahom maak’a’ roso’jik, kixtaqla lix raarookil Alal sa’ li ruchich’och’ re qatzolb’al, re xk’utb’al chiqu li b’e, ut re xkolb’al qix ut xtojb’al rix li qamaak.
Ninnaw naq lix yu’am ut lix k’anjel li Kolonel a’an choq’ re li junjunq ut tz’aqal yaal. Li loq’laj hu nujenaq rik’in seraq’ chirix li k’irtesink, li chaab’ilal, ut li sachb’a-ch’oolej kixb’aanu.
Ninnaw naq li qaChoxahil Yuwa’ narab’i ut naxsumeheb’ lix tij li ralal xk’ajol, maak’a’ naxye lix chihab’eb’, lix wanjikeb’, ut li raatinob’aaleb’. Narab’i lix ch’anch’ookil tz’aamahom li qach’ool.
Ninch’olob’ xyaalal naq sa’ Getsemani, li Jesukristo kiriiqa raalob’ li qamaak ut li qarahilal. A’an kiraj xk’ulb’al li rahilal sa’ xk’ab’a’ naq nokoxra ut kixsik’ ru naq tookuye’q ut toosutq’iiq sa’ qochoch.
Ninnaw naq laa’o tz’aqal ralal xk’ajol li Dios, yo’ob’tesinb’ilo jo’ xjalam-uuch a’an, tiqib’anb’ilo rik’in choxahil chaab’ilal, ut b’oqb’ilo chi sutq’iik rik’in a’an wi naqasik’ ru xtaaqenkil li Jesukristo.
Ninnaw naq li Jesukristo a’an tz’aqal li eetalil, ut naq naqataaqe ut naqatenq’aheb’, naqakuy xmaakeb’, ut naqaraheb’ li qas qiitz’in, noko’ok q’axal wi’chik jo’ a’an wulaj wulaj.
Ninnaw naq eb’ lix santil ochoch li Qaawa’ a’aneb’ li rochoch arin sa’ ruchich’och’. Aran nab’aanuman li loq’laj sumwank, naqak’ul li osob’tesiik nakana, nokotzolok chirix a’an ut naqeek’a qik’in. Li santil ochoch a’an jun na’jej re tzolok, tuqtuukilal, ut re xkawresinkil li qayu’am.
Ninch’olob’ xyaalal naq lix yalb’al qaq’e re xk’utb’al ut xb’ichankileb’ li b’ich a’in re li qakok’al moko ka’aj ta wi’ jun chaab’il raqal re li qapaab’aal. A’aneb’ li aatin choq’ reheb’ lix tzolom li Jesukristo, li ch’olob’anb’il na’leb’ chirix lix yaalalil li evangelio k’ojob’anb’il wi’chik, ut li tijeb’ rik’in son. Li loq’laj son naru naxk’e chi lemtz’unk lix Saqen li Kristo sa’ xb’een li ani na’ab’ink re ut naru xhoyb’al sa’ xch’ool laj b’ichanel. Ex raarookil wamiiw, li Jesus toj naraj naq laa’aqo jun lix saqenkil saq’e. Ninch’olob’ xyaalal a’in sa’ lix santil k’ab’a’ li Jesukristo, amen.