Tāmatahia ’e ha’apūaihia i roto i te mesia
’Aita te reira mau mea e fa’a’ite mai nei ē ’ua fa’aru’e te Fatu ia ’outou. ’Are’a rā, e tāpa’o te reira ē, tē here roa nei ’oia ia ’outou nō te ha’amaita’i ē nō te ha’apūai ia ’outou.
E au mau taeaʼe, e au mau tuahine here ē, tē nīno’a nei au i te aroha o te Fatu ’a fārerei ai tātou. Tē haeha’a nei au nō te paraparau atu ia ’outou. Tē pure nei au ’ia hōpoi atu te Vārua i roto i tō ’outou ’ā’au i te mau mea tā te Fatu e hina’aro nei ’ia fa’aro’o ’outou, hau atu i te mau ta’o tā’u e parau atu.
I mūta’a iho ra, ’ua hina’aro vau e ha’api’i i te mau ihitumu ’e te mau nūmera i roto i tā’u mau matahiti ha’api’ira’a tuatoru. ’Ua hepohepo roa vau. ’Ua ha’amata vau i te feruri ē, tē tāmata ra vau i te tāmau i te hō’ē mea fifi roa. Rahi atu tō’u hepohepo, iti a’e tō’u pūai ’ia tāmata noa. ’Ua fa’atupu tō’u ha’aparuparura’a i te mana’o ē, e mea faufa’a ’ore ri’i tā’u mau tauto’ora’a. ’Ua ha’amata vau i te feruri ’ia fa’aea ’e ’ia rave i te hō’ē mea ’ōhie a’e.
’Ua paruparu vau. ’A pure ai au, ’ua fāri’i au i te ti’aturira’a hau nō ’ō mai i te Fatu. ’Ua nīno’a vau i teie parau i roto i tō’u ferurira’a: « Te tāmata nei au ia ’ōe, tē ti’a ato’a nei rā vau i pīha’i iho ia ’ōe ».
’Aita vau i ’ite e aha rā te aura’a nō te reira mau parau. ’Ua ’ite rā vau ē e aha tā’u e rave—’ua haere au e rave i te ’ohipa.
Nā roto i te ferurira’a ’e te ha’ara’a i te mau matahiti i muri mai, ’ua hāro’aro’a vau i teie poro’i fa’aitoitora’a i roto i te mau pāpa’ira’a mo’a : « E ti’a iā’u te mau mea ato’a nei i te Mesia, tei tauturu mai iā’u ra »
’Ua ’ite a’era vau ē, ’ua riro tā’u ’arora’a i te pae nō te ihitumu ’ei ō nō ’ō mai i te Fatu. ’Ua ha’api’i mai ’oia iā’u ē, nā roto i tāna tauturu, e nehenehe au e rave i te mau mea ’o te au ra ē, ’aita e ti’a iā’u mai te mea ē, tē vai ra tō’u fa’aro’o tei reira ’oia nō te tauturu iā’u. Nā roto i teie hōro’a, tē ha’a nei te Fatu nō te tāmata ’e nō te ha’apūai iā’u.
’Ua rau te aura’a o te ta’o tāmatamata. Te tāmatamatara’a i te hō’ē mea e ’ere ïa i te tāmata-noa-ra’a i te reira. ’O te fa’arahira’a rā i tōna pūai. Nō te tāmatamata i te hō’ē tāpū ’āuri, e tītauhia ’ia tu’u i te reira i raro a’e i te fa’ahepora’a. E ’āmuihia atu te ve’ave’a, te teiaha, ’e te pouho’a, e tae roa atu i te taime ’ua ha’amaita’ihia ’e ’ua fa’a’itehia mai tōna huru mau. E’ita te ’auri e paruparu ’ia tāmatamata-ana’e-hia. Te parau mau, e riro te reira ’ei mea ti’aturihia, ’ei mea pūai roa nō te amo i te mau hopoi’a rahi a’e.
Mea nā reira ato’a te Fatu ’ia tāmata ia tātou nō te ha’apūai ho’i ia tātou. E’ita taua ha’apāpūra’a ra e tae mai i te mau taime tāmarūra’a ’aore rā tāmāhanahanara’a. E tae mai te reira i te tahi mau taime e mana’o ai tātou ē, ’ua rahi a’e tātou i tā tātou i mana’o e nehenehe tā tātou e fa’a’oroma’i. Tē ha’api’i nei te Fatu ē e mea ti’a ia tātou ’ia tāmau noa i te tupu i te rahi ’e ’eiaha roa e fa’aea i tā tātou mau tauto’ora’a.
’Ia vai fa’aro’o noa ana’e tātou ia Iesu Mesia, noa atu ē, tē ’eta’eta nei te mau mea i taua taime ra, e pūai a’e tātou i te pae vārua. Tē ha’apāpū nei te mau pāpa’ira’a mo’a i teie parau mau.
’Ei hi’ora’a, ’ua tāmatahia ’e ’ua ha’apūaihia te peropheta Moroni mai te reira te huru. ’Ua ora ’o ’oia ana’e i tōna mau matahiti hōpe’a. ’Ua pāpa’i ’oia ē ’aita tōna e hoa fa’ahou, ’ua taparahi-pohe-hia tōna metua tāne, ’e ’ua ha’amouhia tōna nūna’a. Tē ’au’auhia nei ’oia nā te feiā i hina’aro e ha’apohe iāna.
’Aita rā ’o Moroni i tapineva. ’Inaha ho’i ’ua nana’o ’oia i tōna ’itera’a pāpū nō Iesu Mesia i ni’a i te mau ’api parau i te feiā tāna e ’ore e ’ite, ’e te huā’ai o te feiā i hina’aro e ha’apohe iāna. ’Ua pāpa’i ’oia nō tātou. ’Ua ’ite ’oia e fa’ao’oo’o te hō’ē pae i tāna mau parau. ’Ua ’ite ’oia ē e pāto’i ’o vētahi i te reira. ’Ua tāmau noa rā ’oia i te pāpa’i.
I roto i tōna tāmatara’a, ’ua fa’a’una’unahia ’e ’ua ha’apūaihia te fa’aro’o o Moroni. ’Ua riro mai ’ei mea ateate atu ā.s Tē fa’a’ite nei tāna mau parau i te pūai o te hō’ē ta’ata i fa’aitoito ma te ha’apa’o ē tae noa atu i te hope’a. E ’ite tātou i te reira pūai ’a tāi’o ai tātou i tōna ’itera’a pāpu :
« I teienei, tē pāpa’i nei au, ’o Moroni, i tei mana’ohia e au e mea maita’i ; ’e tē pāpa’i nei au i tō’u mau taea’e ra i te mau ’āti Lamana ; ’e tē hina’aro nei au ’ia ’ite rātou ē, ’ua ma’iri nā matahiti e maha hānere ’e piti ’ahuru ti’ahapa i muri a’e i te fa’a’itera’ahia mai te tāpa’o nō te taera’a mai o te Mesia.
« ’E tē tāpiri nei au i teie nei mau pāpa’a parau ’ia oti ana’e tā’u a’ora’a atu i te tahi mau parau ri’i ia ’outou na.
« Inaha, tē a’o atu nei au ia ’outou ē, ’ia tai’o ’outou i teie nei mau mea, mai te mea ’ua ti’a i te pa’ari o te Atua ’ia tai’o ’outou i te reira, ’ia ha’amana’o ’outou i tō te Fatu aroha i te mau tamari’i a te ta’ata nei, mai te hāmanira’ahia mai o Adamu ē tae roa mai i te tau e fāri’i ai ’outou i teie nei mau mea, ’e ’ia feruri hōhonu i te reira i roto i tō ’outou ’ā’au.
« ’E ’ia fāri’i ’outou i teie mau mea, tē a’o atu nei au ia ’outou ’ia ani atu ’outou i te Atua, i te Metua mure ’ore, nā roto i te i’oa o te Mesia, e ’ere ānei teie mau mea i te parau mau ; ’e mai te mea e ani atu ’outou ma te ’ā’au hina’aro mau, ma te mana’o pāpū, ’e ma te fa’aro’o i te Mesia, e fa’a’ite mai ïa ’oia i te parau mau nō te reira ia ’outou, nā roto i te mana o te Vārua Maita’i.
« ’E nā roto i te mana o te Vārua Maita’i e ’ite ai ’outou i te parau mau o te mau mea ato’a ra ».
’Ua ha’amaita’ihia te ’itera’a pāpū o Moroni i roto i tōna vai ’ōtahi-noa-ra’a, tē ’ama nei rā ma te māramarama ’ei arata’i i te mau u’i ato’a ’ia ’imi i tō tātou Metua i te Ao ra ’e i te Fa’aora, ’o Iesu Mesia.
’Ua ha’apāpūhia ’e ’ua ha’apūaihia ’o Iakoba, te tahi atu peropheta nō te Buka a Moromona, ’ei tamari’i tei fārerei i te mau fifi ’e te ’oto rahi. ’Ua ha’api’i rā tōna metua tāne, ’o Lehi ē, e ha’amaita’i te Atua iāna i roto i tōna mau ’ati.
« ’E inaha, i tō ’oe tamari’ira’a ’ua fāri’i ’oe i te mau ’ati ’e te ’oto rahi nō te ’ohipa ’ī’ino a tō ’oe ra nā taea’e.
« ’Āre’a rā, e Iakoba, tā’u matahiapo i te mēdēbara, ’ua ’ite ’oe i te mana rahi o te Atua ; ’e e ha’amo’a ’oia i tō ’oe mau ’ati ’ei maita’i nō ’oe.
« Nō reira, e ha’amaita’ihia tō ’oe vārua, ’e e pārahi ’oe ma te ora maita’i i pīha’i iho i tō ’oe ra taea’e, ia Nephi; ’e e fa’a’ohipa ’oe i tō ’oe ra mau mahana nō te tāvini i tō ’oe Atua. Nō reira, ’ua ’ite au ē, ’ua fa’aorahia ’oe, nō te parauti’a o tō ’oe ra Tāra’ehara ; ’e ’ua ’ite ho’i ’oe ē, i te ’īra’a mau o te tau e haere mai ai ’oia nō te ’āfa’i mai i te fa’aorara’a o te ta’ata nei. »
’Ua fāri’i ato’a te peropheta Iosepha Semita i te reira huru tāmatara’a ’e te ha’apūaira’a i roto i te fare tāpe’ara’a Liberty. I roto i te hōhonura’a o tōna ’ā’au fāfati, ’ua parau ’o Iosepha :
« E te Atua, tei hea rā ’oe ? […]
E aha te maorora’a ’oe e tāpe’a ai i tō ’oe rima ? »
’Ua ’ite te Fatu i roto i te ’ati o Iosepha te ’ōti’a ha’amo’ara’a o tōna fa’a’oroma’ira’a ’a pāhono ai ’oia :
« E tā’u tamaiti, ’ia vai te hau i roto i tō ’oe vārua ; e vai poto noa tō ’oe fifi ’e tō ’oe mau ’ati ;
« ’Ei reira, mai te mea e fa’a’oroma’i māite ’oe i te reira, e fa’ateitei te Atua ia ’oe i te vāhi teitei roa ; e upo’oti’a ’oe i ni’a i tō ’oe mau ’enemi ato’a ».
Te hōho’a rahi nō te tāmatara’a ’e te ha’apūaira’a, tei roto ïa i te Tara’ehara a te Fa’aora. ’Ua rave ’oia i ni’a iho iāna te mau hara a tō te ao nei. ’Ua amo ’oia i tō tātou mau pēpē ’e mau ’ati. ’Ua inu ’oia i te ’āu’a maramara. ’Ua vai ha’apa’o maita’i noa ’oia i te mau tāime ato’a.
Nō tāna Tara’ehara hanahana, e nehenehe Iesu Mesia e ha’apūai ia tātou i roto i tō tātou mau tāmatara’a. ’Ua ’ite ’oia e nāhea ’ia fa’aora ia tātou nō te mea ’ua nā roto ’oia i te mau tāmatara’a ato’a tā tātou e fārerei i roto i te tāhuti nei. « E rave ’oia i ni’a iāna i te mau māuiui ’e te mau ma’i o tōna mau ta’ata […] ’ia ’ite ’oia nā roto i te tino i te rāve’a nō te fa’aora i tōna mau ta’ata ’ia au i tō rātou mau paruparu ».
Tē ’ite nei tātou ē i roto i te ’ō i Getesemane, ’ua ani te Fa’aora i te Metua e au ānei te tāmatara’a ’ia fa’aātea-’ē-hia atu ’iāna ; ’ua parau ato’a rā ’oia ’e, mai te mea te reira te hina’aro o te Metua, e ha’apa’o ïa ’oia i te reira. ’Oia ho’i, ’ua fē’a’apiti ’e ’ua pāpū ’ore te Fa’aora, ’ua ti’aturi rā ’oia i tōna Metua i te Ao ra ma te fa’aro’o.
Te mau taea’e ’e te mau tuahine, ’aita paha tō ’outou tāmatara’a ’e tō ’outou ha’apūaira’a mai tō Moroni ’aore rā tō Iakoba, ’aore rā tō te peropheta Iosepha. E tae mai rā te reira. Nā roto ānei i te mau tāmatara’a muhu ’ore o te orara’a ’utuāfare. Nā roto ānei i te ma’i ’aore rā te ’ino’ino ’aore rā te ’oto ’aore rā te vai-’ōtahira’a.
Tē ha’apāpū nei au ē ’aita te reira mau mea e fa’a’ite mai nei ē ’ua fa’aru’e te Fatu ia ’outou. E tāpa’o rā te reira ē, tē here roa nei ’oia ia ’outou nō te fa’a’eta’eta ’e nō te ha’apūai ia ’outou. Tē fa’ariro nei ’oia ia ’outou ’ei mea pūai tano nō te amo i te fāito o te ora mure ’ore.
’Ia vai ha’apa’o maita’i noa ana’e tātou ’a tāvini ai, e fa’a’eta’eta te Fatu ia tātou. E ha’apūai ’oia ia tātou. ’E i te hō’ē mahana, e fāriu tātou i muri ’e e ’ite ïa tātou ē, ’ua riro taua mau tāmatara’a ra ’ei ha’apāpūra’a nō tōna aroha. E ’ite tātou ē ’ua tarai ’oia ia tātou ’ia nehenehe ’ia ti’a atu i mua iāna ma te hanahana. Mai tā te Aposetolo ā te Fatu ra, ’o Paulo, i parau i te hope’a o tōna orara’a, « I tō na vau i te tōra’a maita’i, ’ua oti tō’u horora’a, i mau māite na vau i te parau ».
Tē fa’a’ite pāpū nei au ē ’ua ’ite te Atua ia ’outou. ’Ua ’ite ’oia i te mau tāmatara’a tā ’outou e fa’aruru nei. Tei pīha’i iho ’oia ia ’outou. E’ita roa ’oia e fa’aru’e ia ’outou. Tē fa’a’ite pāpū nei au ē, e Tamaiti Iesu Mesia nā te Atua. ’O ’oia tō tātou pūai, tō tātou Tara’ehara, tō tātou tīa’ira’a. Mai te peu ē e ti’aturi tātou iāna, e fa’a’aifāito ’oia i tō tātou pūai pae vārua i te tāmatara’a tāta’itahi tei tītauhia ia tātou ’ia amo. Tē fa’a’ite pāpū nei au i te reira i te i’oa mo’a o Iesu Mesia, ’āmene.