Ngaahi Fehuʻí mo e Talí
“Ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ke nofo ʻi he ongo houa ʻo e lotú kapau kuó u ʻosi maʻu ʻa e sākalamēnití?”
“Te u pehē ʻoku mahuʻinga ke fakahaaʻi ki he taha ʻokú ne akoʻi ʻa e lēsoní ʻoku tau tokanga ki he meʻa ʻokú ne lea ʻakí. Kuo nau fakaʻaongaʻi ha taimi lahi ke teuteu, pea ʻoku ʻi ai ha ngaahi meʻa ʻoku finangalo ʻa e ʻOtuá ke tau ako ʻi he houa hono uá.”
Palaitoni T., 15, ʻIutā, USA
“Neongo kuó ke ʻosi maʻu ʻa e sākalamēnití mo fakafoʻou hoʻo ngaahi fuakava mo e Tamai Hēvaní, ka ʻoku kei fiemaʻu pē ke ke ako fekauʻaki mo e Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí. ʻOkú ne toe akoʻi mai foki ʻa e founga ke mapuleʻi fakalaumālie ai hotau taimí koeʻuhí he ʻoku ʻikai ke tau fakamoleki maʻu pē ha taimi feʻunga ke ako mo talanoa fekauʻaki mo e Tamai Hēvaní.”
Samuela T., 14, ʻIutā, USA
“ʻOku tau ōmai ki he lotú ke manatuʻi ʻa Kalaisi mo ako ʻiate Ia, ka ʻoku tau toe ōmai foki ke fetuʻutaki mo Ia. Naʻá ku ako ʻi he houa hono uá ʻoku ʻikai ha taha ia ʻe haohaoa; ʻoku tau maʻu kotoa ha ngaahi fehuʻi, pea te tau lava ʻo maʻu e ngaahi talí mei heʻetau kau faiakó, kau takí, mo hotau kaungā mēmipa he kalasí.”
ʻEsilini L., 17, Uāsingatoni, USA
“ʻOku faingofua ange ke u ako kia Kalaisi ʻi he taimi ʻoku tukupau ai ha taimi ki aí. ʻOku faingataʻa ange ke u maʻu ha taimi pehē ʻi ʻapi. Ka ʻikai e ngaahi lēsoni he lotú, ʻoku kamata ke ngalo ʻiate au ia ʻa e meʻa ʻoku mahuʻingá mo e meʻa ʻoku ou fakamahuʻingaʻí. Pea neongo kapau ʻoku ou helaʻia, ʻoku ou nofo ʻi he houa hono uá ke u manatuʻi ʻa e ʻuhinga ʻoku ou saiʻia ai ʻi heʻeku hoko ko e mēmipa ʻo e Siasi ko ʻení.”
Kalieva M., 17, Misikeni, USA
“Ko ha konga ʻo e ʻalu ki he lotú ko ʻete feohi mo ha kakai kehe te nau lava ʻo poupouʻi koé. ʻOku tukuatu ʻe he houa hono uá ke ke ako ai ki he ngaahi meʻa ʻoku ʻaonga tonu ki he kakai ho toʻú. ʻOkú ne toe ʻoange foki ha faingamālie ki he kau mēmipa foʻou angé ke nau feʻiloaki mo ha ngaahi kaungāmeʻa te nau lava ʻo tā ha sīpinga lelei, talitali lelei kinautolu, mo tokoni ke nau ako.”
Luke B., 12, Tekisisi, USA