2025
Naʻe Fakahaofi Au ʻe Kalaisi ʻi Heʻeku Melemó
Ki Hono Fakamālohia ʻo e Toʻu Tupú Sune 2025


Fakaʻilekitulōnika Pē: Ngaahi Leʻo ʻo e Toʻu Tupú

Naʻe Fakahaofi Au ʻe Kalaisi ʻi Heʻeku Melemó

Kuó u hoko ko ha tokotaha feʻauhi kakau ʻi ha taʻu nai ʻe nima. Lolotonga ʻo ha faʻahitaʻu vaʻinga ʻe taha, naʻá ma fakatokangaʻi mo ʻeku faiakó naʻe feʻunga ʻeku fakalakalaká ke u kakau ʻi he timi taukei tahá. Ka naʻá ku ʻiloʻi naʻe fepaki e ngaahi taimi ako kakau ki he timi taukei tahá mo ʻeku kau tonu atu ki he seminelí, ko e taha ia ʻo ʻeku ngaahi feituʻu ʻoku ou manako ke kamata ai he pongipongí pea ko ha founga mahuʻinga ia ʻo ʻeku ofi ange kia Kalaisí.

Naʻá ku fefaʻuhi moʻoni mo e fili ko ʻení. ʻI heʻeku lotua iá, naʻá ku ongoʻi ko e kau ko ia ki he timi taukei tahá ko ha meʻa ia naʻe finangalo e ʻOtuá ke u fai. Naʻá ku laka atu ʻi he tui pea teuteuʻi au ke kamata fakataha e kakau ʻi he timi taukeí mo e semineli ʻi he ʻinitanetí.

Melemo ʻi he Fakapoʻulí

Naʻe tātaaitaha ke faingataʻa kiate au ke u ʻā pongipongia ki he seminelí. Neongo naʻá ku helaʻia, ka ne u ʻilo naʻá ku hanganaki atu ki ha feituʻu ʻo e nongá mo e akó. Ka naʻe ongoʻi tuenoa mo fakapoʻuli ʻa e ʻā hake ʻi he 4:45 ki he ako kakaú. Pea naʻe faingataʻa ange ʻa e ako kakaú ʻi ha faʻahinga meʻa kuó u aʻusia.

Naʻá ku manatuʻi heni ha lea naʻá ku saiʻia ʻaupito ai naʻe fai ʻe Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni. Naʻe ongo makehe kiate au ha kupuʻi lea mei he leá:

“Ko e taimi ʻokú ke kakapa hake ai ki he mālohi ʻo e ʻEikí, ʻi hoʻo moʻuí ʻaki e mālohi tatau ʻoku maʻu ʻe ha taha ʻoku melemo, ʻi he taimi ʻoku taufā mo feinga ai ke mānavá, te ke maʻu e mālohi meia Sīsū Kalaisi. Ko e taimi ʻoku ʻafioʻi moʻoni ai ʻe he Fakamoʻuí ʻokú ke fiemaʻu moʻoni ke ala hake kiate Iá—ʻi he taimi te Ne lava ai ʻo ongoʻi ko e holi taupotu taha ho lotó ke ʻomi Hono mālohí ki hoʻo moʻuí—ʻe taki koe ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ke ke ʻiloʻi pau ʻa e meʻa ʻoku totonu ke ke faí.

“Ko e taimi ʻokú ke mafao fakalaumālie ai ʻo mamaʻo ange ʻi ha toe meʻa kuó ke fai kimuʻá, ʻe tafe hifo leva Hono mālohí kiate koe.”

ʻI heʻeku fakakaukau ki he kupuʻi lea ko ʻení, naʻe kamata ke mahino kiate au ʻi ha tuʻunga loloto ange ʻa e ongo ʻo e melemó. ʻI he tafaʻaki ʻe tahá, naʻá ku faʻa ongoʻi hangē naʻá ku melemo moʻoní. Naʻe teke hoku sinó ki he taupotu tahá ʻi he vaí, pea naʻá ku faʻa feinga lahi ke mānava. Naʻá ku ongoʻi foki ʻo hangē naʻá ku melemo ʻi he fakapoʻulí mo e ongoʻi tuenoá. Naʻá ku fuʻu fiemaʻu ha ʻea mo ha fakahaofi.

Fekumi kia Kalaisí

Ke fakahaaʻi ki he Tamai Hēvaní mo e Fakamoʻuí naʻá ku fiemaʻu ke u kakapa hake kiate Kinauá, naʻá ku tokanga taha ki hono fai ʻo ha ngāué. Naʻá ku ʻalu ki he temipalé, ako fakaʻaho e folofolá, kau ʻi he semineli ʻi he ʻinitanetí, mo lotua ha tokoni mo ha ʻulungaanga lelei.

ʻI heʻeku vakai atu kimui ki he taimi faingataʻa fau ko ʻení, ʻoku ou lava ʻo fakamoʻoni “[naʻe] tafe hifo leva Hono mālohí kiate [au]!” Naʻe fakamālohia mo fakaivia au ʻe Sīsū Kalaisi. Naʻe faʻa faingataʻa ke u vakai ki ai ʻi he taimi ko iá, ka ʻi heʻeku vakai atu kimui mo lotua ke u lava ʻo mamata ki he founga kuó u tupulaki aí, ʻoku ou mamata ki he ivi tākiekina ʻo e Fakamoʻuí ʻi heʻeku moʻuí. ʻOku ou ʻiloʻi ʻokú Ne moʻui mo ʻofa ʻiate au! Koeʻuhí ko Ia, ʻoku malava ʻa e meʻa kotoa pē ʻi he taimi ʻoku tau tui aí.

finemuí

Sela R., taʻu 16, Tekisisi, USA

Manako ke hiva, fakamafola lea he ʻinitanetí (podcast), kakau, mo ako e folofolá.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Russell M. Nelson, “Ko Hono Tohoakiʻi Mai e Mālohi ʻo Sīsū Kalaisí ki Heʻetau Moʻuí,” konifelenisi lahi ʻo ʻEpeleli 2017 (Ensign pe Liahona, Mē 2017, 42).