Ngaahi peesi fakalotofonuá
ʻAlu ʻa e Kau Taautaha kei Talavou mei Niu Kiní ki he Temipale Tongá
Ko ha Sitepu ʻe Taha ʻi he Hala ʻo e Fuakavá ki ha Kakai Lalahi kei Talavou ʻe Toko Tolungofulu Mā Taha Mei Pāpua Niu Kini
ʻI he ʻaho 8 ʻo ʻOkatopa 2024, naʻe tūʻuta ai ha kau taautaha kei talavou (YSA) ʻe toko tolungofulu mā taha mei Pāpua Niu Kini (PNG) ʻi Tonga ke ō ki he temipalé ko honau fuofua taimí ia. Naʻe kau ʻi he kulupú ha ongo faifekau taimi kakato ʻokú na lolotonga ngāue ʻi he Misiona PNG Lae pea ko e toengá kuo nau ʻosi maʻu pe ʻoku nau lolotonga tatali ke maʻu honau uiuiʻí.
Naʻe talitali loto-māfana kinautolu ʻi he malaʻe vakapuná ʻaki ha ʻū kahoa lole ʻe he taki fakamisiona mālōlō ʻi PNG ko Palesiteni Sitīveni mo Sisitā Kilisitina Fehoko, kae pehē ki ha niʻihi tokolahi naʻa nau ngāue fakafaifekau ki PNG.
Hili ʻenau maʻu honau ʻenitaumení, naʻe fakahoko ʻe he kakai lalahi kei talavoú ʻi he loto-ʻofa ʻa e ngaahi ouau fakafofonga ʻo e papitaisó, ʻinisitolí mo e ʻenitaumení maʻa honau ngaahi kuí. Naʻa nau fakaʻosi ʻenau ngāue ʻi he temipalé ʻaki ha sila fakaʻosi, ʻo fakafehokotaki mo fakatahaʻi ai ʻa e ngaahi toʻu tangatá ʻaki ʻa e mālohi ʻo e faisilá.
Naʻe fekumi ʻe he kau YSA ha ngaahi hingoa fakafāmili ʻi heʻenau ʻamanaki atu te nau fakahoko ʻa e ngāue fakatemipalé maʻa honau kāinga kuo pekiá. (Fakatokangaʻi ange honau fehokotakí ʻi mui ʻi he ʻū kaati ʻi he taá.)
ʻI he efiafí, naʻa nau feʻiloaki mo ʻEletā Sione Tuione, ko ha Fitungofulu Fakaʻēlia kae pehē ki he kau taki fakamisiona mālōlō ʻi Niu Kini ko ʻIsileli mo Milika Fatani, (Misiona Papua New Guinea Lae 2019–2022), Mōsese mo ʻAkanesi Naeata (Misiona Papua New Guinea Port Moresby 1997–2000), pea mo e ongomātuʻa Fehokó ʻa ia naʻa nau vahevahe ha ngaahi pōpoaki mālohi ʻo e tui ki he ʻEiki ko Sīsū Kalaisí mo e taʻengata ʻa e ngaahi fāmilí.
Naʻe ngaohi ʻe he fāmili Fataní mo e fāmili Fehokó ha meʻatokoni faka-Tonga ifo pea naʻe fakahoko ʻe he ngaahi uooti fakalotofonuá ha hulohula ʻi he efiafi kotoa, ʻa ia naʻe saiʻia ʻaupito ʻa e kakai lalahi kei talavoú ai.
Naʻe fiefia foki ʻa e kakai lalahi kei talavoú ʻi ha ʻeveʻeva ʻo takimamata mo e fai ha fakatau mei falekoloa ʻi he hoʻatā efiafí. Naʻe tokolahi hanau niʻihi naʻe vakaiʻi honau nifó ʻi he falenifo ʻa e Siasí ʻi he ʻApiako Māʻolunga ko Liahoná.
Naʻe mahino mei heʻenau leá naʻe fakatafoki ʻa e loto ʻo e fānaú ki heʻenau tamaí, ʻa ia naʻa nau hiki ʻi heʻenau tohinoa naʻe tufa ange ke nau taki tahá.
Sanolini Siaosi: “Ko e taimi naʻá ku sio ai ki he temipalé, naʻá ku loʻimataʻia. Naʻá ku ongoʻi loto-mamahi ʻi heʻeku fakakaukau atu ki hoku fonuá, ki hoku koló, ki hoku uōtí, ko e kāingalotú, ko hoku fāmilí, ko e niʻihi ʻoku ou ʻofa aí, mo kinautolu kotoa pē ʻoku teʻeki ke nau kau mai [ki he Siasí]. ʻI hoku lotó mo ʻeku fakakaukaú, ʻoku ou fakatauange pē ʻe ʻi ai ha ʻaho ʻe ʻi heni ai hoku fāmilí mo e kakai kotoa ko ʻení ʻo hangē ko ʻeku ʻi heni ʻi he taimi ní.”
Sonia Malangi: “Naʻá ku fakahoko ʻa e ʻenitaumení maʻá e faʻē ʻeku tamaí, pea naʻá ku ʻiloʻi naʻá ne fiefia ʻaupito ʻi heʻeku fakahoko ʻene ngaahi ouau naʻá ne fakaʻānaua ki aí. Naʻe ʻikai ke u kei lava ʻo mapukepuke hoku loʻimatá naʻá ku tangi ai lolotonga ʻeku tangutu ʻi he nāunau fakasilesitiale ʻo e ʻOtua Moʻuí.”
Tilila Kumi: “Ko e temipalé ʻa e fale ʻo e ʻEikí. Ko e taimi te ke hū ai ki aí . . . te ke ongoʻi ʻa e Laumālié. ʻOku ou ʻiloʻi ʻe lava ke silaʻi fakataha ʻa e ngaahi fāmilí ʻo taʻengata.”
Mataiasi ʻInumi: “Ko e taimi naʻá ku haʻu ai ki he temipalé, naʻá ku ʻiloʻi naʻá ku ʻi aí ke maʻu ʻa e maama ʻo Kalaisí. Ko e taimi te u foki ai ki Pāpua Niu Kiní, te u fakahā ʻa e maama ko ʻení ki he tokotaha kotoa pē pea hoko ko ha maama ki māmani.”
Toto Miula: “ʻOku ou ʻi Tonga ke maʻu hoku ʻenitaumeni fakatemipalé. ʻOku ou fiefia ʻaupito ke u ʻi heni ke fakamoʻui ʻeku ngaahi kui kuo pekiá. ʻOku ou ʻiloʻi kuo nau talitali mai ʻi he maama tataliʻanga ʻo e ngaahi laumālié ke maʻu ʻeni. ʻOku ou houngaʻia ʻaupito ʻi he ngaahi aʻusia ko ʻeni ʻi he temipalé.”
ʻOku tatali loto-vēkeveke ʻa e kau YSA ko ʻeni mei PNG ke nau toe ō ki he temipalé ʻi he taimi ʻe ʻosi ai hono langa ʻo e Temipale Port Moresby Papua New Guinea.