Võtke vastu Tema kingitus

Kingituste tegemine on sotsiaalne komme, mis hõlmab kõiki kultuure, tsivilisatsioone ja aastatuhandeid. Läbi aegade on inimesed üksteisele kingitusi teinud, et tugevdada suhteid, väljendada armastust ja tänu ning tähistada olulisi sündmusi, nagu pulmad, sünnipäevad ja pühad. Ja inimesed ei ole ainsad Jumala loodutest, kes üksteisele kingitusi teevad! Paljude muude näidete hulgas, mida võiksime tuua, on pingviinid, kes teadupärast kingivad oma tulevasele kaaslasele läikivaid kivikesi, ja kääbusšimpansid, kes kingivad puuvilju, et oma sõprusringkonda laiendada.

Milliseid kingitusi olete teie teinud? Mõtelge ajale, mil leidsite või kinkisite täiusliku kingituse kellelegi, keda armastate. Te lihtsalt teadsite, et see kingitus on täpselt see, mida teie armastatu soovib, ja midagi, mida nad hindavad. Mis see kingitus oli? Kas see oli teie emale? Sõbrale? Teie lapsele? Õpetajale? Teie vanaisale? Mida te tundsite, kui selle kingituse leidsite? Mida te tundsite, kui mõtlesite, kuidas teile armas inimene selle kingituse avab? Samuti, millal tegi keegi teile täiusliku kingituse ja mis tunne oli seda saada?

Kui ma olin umbes seitsmeaastane ja elasin oma vanematega Araabias, näidati lastefilmi nimega „Chitty Chitty Bang Bang”. Film räägib maagilisest autost, mis suudab ise sõita, vee peal hõljuda ja isegi lennata! Teadsin, et kodus Inglismaal valmistati täpselt selliseid miniatuurseid mänguautosid nagu Chitty Chitty Bang Bang, ja oi, kuidas ma seda endale tahtsin! Sel mänguautol võis tõmmata kangi ja välja hüppasid tiivad! Mu isa käis Inglismaal ärireisil ja küsis, kas ma tahan, et ta mulle sealt midagi tooks. Ma ütlesin talle, kui väga ma sooviksin endale üht neist Chitty Chitty Bang Bangi autodest.

Ta tuli reisilt tagasi, aga autot ei ilmunud. Ma olin väga kurb ja arvasin, et ta vist unustas. Kuid umbes 10 päeva pärast oli mu sünnipäev ja mind ootas väike, ilusasti pakitud kingitus. Suure ootusärevusega ja vaevu loota julgedes avasin kingituse ja leidsin oma auto. Ma olin nii õnnelik, et nutsin. Tõmbasin kangist ja tiivad hüppasid välja, täpselt nagu autol selles filmis! Kuidas ma tänasin oma isa selle kõige kallima kingituse eest. Mängisin selle autoga aastaid ja hoidsin seda veel kaua aega. Ma arvan, et mu isale meeldis mulle seda autot kinkida vähemasti sama palju, kui mulle meeldis seda saada.

Võime mõelda, et kingituste tegemisel on kolm osa:

1. Kingituse andmine, kus kinkija valib, meisterdab või valmistab kingituse ja kingib selle armsale inimesele. See hõlmab andja läbimõeldud kavatsust anda midagi tähenduslikku.

2. Kingituse saamine ja avamine, kui kingisaaja kinkijalt kingituse saab – sageli üllatuse, tänu ja elevusega näoilmes –, enne selle avamist, mõnikord lehvi lahti sõlmides ja pakkepaberit eemaldades, et avastada, mis kingitusega on tegu.

3. Ja siis saabub võib-olla kõige olulisem osa, kingituse vastuvõtmine. Siiralt tehtud kingituse vastuvõtmine on palju enamat kui selle saamine ja seejärel avamine. See on isegi enamat kui kingituse väärtuse tunnistamine ja kinkijale tänu avaldamine. Kingituse tõeliselt vastuvõtmiseks peame seda enda jaoks väärtustama, oma elus täiel määral ära kasutama ja kinkijat tänuga meeles pidama.

Kingituse vastuvõtmine ei ole passiivne, vaid sihilik ja mõtestatud protsess, mis läheb palju kaugemale pelgalt paki avamisest. Vastuvõtmine tähendab nii kingituse kui ka kinkija südame hindamist ja ühenduse loomist viisil, mis tugevdab sidemeid andja ja saaja vahel. Sellele mänguautole mõeldes kerkib esile hulgaliselt säravaid mälestusi, sest ma tunnen taas oma isa sügavat armastust ja hoolitsust minu vastu, mida esindas see kingitus ja lugematu hulk muid heldeid tegusid.

Meie Taevasel Isal on lugematul hulgal valguse ja tõe ande, mis on valmistatud igaühele meist Tema kallitest lastest. Need voolavad meie heldelt andjalt Tema heatahtlikust südamest nagu allikas kõrbes. „Kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt ja tuleb valguse Isalt.” Meie lepingusidemes Isaga on Tema alati Andja ja meie alandlikud vastuvõtjad.

Kuid me ei saaks midagi vastu võtta ilma Isa suurima kingituseta, Tema armastatud Talle, Tema Poja, Jeesuse Kristuseta. Kõik meie Isa annid pärinevad ja saavad teoks Päästja vabatahtlikust ohvriannist Ketsemanis ja ristil ning Tema võidukast ülestõusmisest. Jeesus Kristus, meie armuline Lunastaja, on meie valguse Isa ülim kingitus. „Oma Poja annis on Jumal valmistanud [meie jaoks] oivalisema tee.”

Tahaksin rääkida ühest kõikehõlmavast igavese tõe annist, mis toetab meie võimet võtta vastu kõike muud, mida Isa soovib meile anda – elutähtsast teadmiste annist, mis täielikult vastuvõetuna ja sügaval hinges vastuvõetuna mõtestab elu rõõmud ja raskused ning meie vastuseta küsimused: nimelt et me oleme tõepoolest Jumala lapsed. See tõde on hingemattev! Jahmatamapanev! Ja see ei ole kujundlik.

Kujutage ette, et kuulete seda esimest korda! Te olete tõepoolest Tema kallid tütred. Te olete tõepoolest Tema kallid pojad. Ja teerada, millel te seisate, on Tema õnneplaan. Oma kõiketeadva armastusega teab Ta täpselt, kes te olite enne, kui teid maa peale saadeti, ja mida olete oma surelikus elus seni kogenud, ning Ta on halastavalt planeerinud teie iga homse päeva. Ja oh, kuidas Ta igatseb, et te ühel päeval Tema juurde tagasi pöörduksite, et võtta vastu kõigi Tema kaunite kingituste ülim eesmärk, igavene elu koos Temaga.

Küsimus ei ole selles, kas see tõe and on tõeline, vaid selles, kas me selle leiame ja vastu võtame. Selle anni on Isa meile juba kinkinud. Päästja on selle kingituse lõppeesmärgi eest juba tasunud. Aga kui teile on aastaid seda õpetatud, seda öeldud ja seda tõde lauldud, siis võib-olla on hämmastav imetlus selle vastu juba ammu kustunud ja te ei tunne enam selle väge ja rahu.

Kui see hindamatu mõistmise and – ja kogu sellest lähtuv headus, rahu ja lootus – jääb saamata, avamata ja vastu võtmata, siis milline kohutav kaotus see meie jaoks on! Milline kurvastus Andjale! „Sest mis kasu on inimesel sellest, kui talle kingitakse and ja ta ei võta seda kingitust vastu? Vaata, ta ei tunne rõõmu sellest, mis talle antud on, ega rõõmusta tema üle ka kingi andja.”

Kutsun teid üles vastu võtma, kas esimest korda või suuremal määral kui kunagi varem, suurepärast tõdemust, et te olete tõepoolest Jumala armastatud lapsed. Peate sõlmima lahti lehvi, rebima ära pakkepaberi, avama karbi ja tänuliku alandlikkusega aktiivselt vastu võtma tõelise ja puhta arusaama sellest alustõest. Püha Vaim võib teie südamele tunnistada, et olete tõepoolest Kõigekõrgema laps.

Kui te tervitate seda suursugust tõsiasja oma hinges ja tunnete sellest nii tröösti kui ka elevust, muutub kogu teie mõtteviis! Saate tunda Tema armastust, kuulda Tema häält ja ära tunda Tema kätt vaatamata sellele, mis teie elus aset leiab – või aset ei leia. Te saate muuta seda, kuidas näete ennast ja teisi. Teie lepinguline side Päästjaga muutub veelgi tugevamaks ja selle sulni kingituse objektiivi kaudu vaadatuna omandab elu uue sära, ilu ja lootuse.

Palun, kas te palvetate, et mõista, kas võtate sügaval oma hinges tõeliselt vastu neid elumuutvaid teadmisi? Kas võtaksite palun selle kingituse vastu? Kas teeksite seda sügavamalt, vabamalt, rikkalikumalt kui kunagi varem – ja seda tehes valatakse teid üle kõigi sellega kaasnevate kingitustega?

Võite küsida: „Mida ma pean tegema, et võtta vastu see kingitus Jumalalt?” Noh, tegelikult mitte midagi. See on kingitus Andjalt. See on lihtsalt tõsiasi. Lihtsalt laske see sisse. Te olete Tema lapsed. Ta armastab teid. Ärge ajage seda keeruliseks. Ärge blokeerige selle kingituse vastuvõtmist mõtetega, et te seda millegipärast ei vääri. Tegelikkus on see, et keegi meist ei „vääri” seda – kõik Isa annid võetakse vastu ainult Püha Messia teenete ja halastuse ja armulikkuse läbi, aga oo, kuidas Tema helde süda igatseb, et kõik Tema lapsed need vastu võtaksid! Siis, kui teile koidab teie uus või uuendatud arusaam, rõõmustage selle kingituse andjat tänuga.

Pärast usu leidmist oma 20. eluaastate keskel olen ärganud arusaamisele, et olen tõepoolest Jumala poeg. Mida täielikumalt ma seda andi endasse võtan, seda täpsemalt tean, kes ma olen ja kui täielikult mind armastatakse. Mõned asjad, mis on aidanud suurendada minu mõistmist, on pühakirjade sõnad, minu patriarhaalne õnnistus, templis Jumala kummardamine, teiste teenimine, tänu väljendamine ja püha palve koos minu Isaga. Ma imestan, kuidas kõike kurbust, valu ja leina, mida ma varem oma elus tundsin, oleks saanud leevendada, rahustada ja suures osas ületada, kui oleksin teadnud seda kaunist tõde.

Moroni manitseb meid, „et [me] ei eitaks Jumala ande”, vaid „tuleksi[me] Kristuse juurde ja hoiaksi[me] kinni igast heast annist”. Te võite tulla Kristuse juurde, usaldades Tema armastavat heldust ja võttes vastu kõik Tema kingitused – rõõmu, rahu, lootuse, valguse, tõe, ilmutuse, teadmised ja tarkuse – hoides pea püsti, käed väljasirutatud ja käed avatud, valmis vastu võtma. Ja te võite need kingitused vastu võtta, kuna olete tugevad ja kindlad teadmises, et olete Jumala armastatud tütred, et olete Jumala kallid pojad ja Ta on kinkinud teile oma täiusliku, püha Poja, et teid lunastada, õigeks mõista ja pühitseda.

Te olete Jumala lapsed! See pole lihtsalt tore laul, mida me laulame. Kas te palun saaksite, avaksite ja võtaksite Temalt vastu selle teadmiste ja mõistmise kingituse? Kas hoiaksite seda lähedal, nagu selle kalli aarde puhul kohane? Võtke see kingitus uuesti vastu või võtke see tõsimeelselt vastu esimest korda ja laske sellel muuta oma elu igat tahku. See on see oivalisem tee, mille Jumal on teile valmistanud oma Poja annis. Te olete, et te võiksite tunda rõõmu! Jeesuse Kristuse nimel, aamen.