Vaimne terviklikkus Temas
Terviklikkus ei pruugi tähendada füüsilist ja emotsionaalset taastumist selles elus. Terviklikkus sünnib usust ja pöördumisest Jeesusesse Kristusesse.
Kümme pidalitõbist hüüdsid Päästjale: „Halasta meie peale!” Ja Jeesus halastas. Ta käskis neil näidata end preestrile, ja kui nad läksid, said nad sellest tõvest puhtaks.
Aga üks nende seast, nähes enese terveks saanud olevat, hüüdis Jumalale kiidusõnu. Ta naasis Päästja juurde, heitis Tema jalge ette ja tänas.
Ja Päästja ütles sellele, kes oli tänulik: „Su usk on sind aidanud.”
Jeesus Kristus oli teinud terveks kümme pidalitõbist. Kuid üks sai Päästja juurde naastes veel midagi lisaks. Tal aidati saada terviklikuks.
Üheksa pidalitõbist paranesid füüsiliselt.
Üks paranes füüsiliselt ja tehti terveks ka vaimselt.
Ma olen mõelnud selle loo üle mõtiskledes, kas ka vastupidine on tõsi. Kui terveks ja terviklikuks saamine pole üks ja seesama, siis kas Ta saab teha kedagi vaimselt terviklikuks, ilma teda veel füüsiliselt ja emotsionaalselt tervendamata?
Meistertervendaja ravib kõik meie hädad – nii füüsilised kui ka emotsionaalsed – Talle parajal ajal. Kuid kas tervenemist oodates saab olla terviklik?
Mida vaimne terviklikkus tähendab?
Me oleme Jeesuses Kristuses terviklikud, kui rakendame oma valikuvabadust, et järgida Teda usuga, allutada oma süda Temale, et Ta saaks seda muuta, pidada Tema käske ja sõlmida Temaga lepingusuhe, taludes tasaselt selle maise seisundi väljakutseid ja neist õppides, kuni naaseme Tema juurde ja saame kõigiti terveks. Ma saan olla tervenemist oodates terviklik, kui olen kogu südamest Temaga seotud.
Usk Jeesusesse Kristusesse sünnitab lootust. Ma leian lootust, kui püüan olla terviklik, milline terviklikkus sünnib usust Jeesusesse Kristusesse. Usk Temasse suurendab mu lootust terveks saada ja see lootus tugevdab mu usku Jeesusesse Kristusesse. See on vägev tsükkel.
Issand ütles Enosele, et ta usk oli ta „terveks” teinud. See terviklikkus tuli, kui Enos mõtiskles oma prohvetist isa Jaakobi sõnade üle, tundes nälga igavese elu võimaluse mõistmise järele, ja kui ta hüüdis vägevas palves Jumala poole. Selles alandlikkuse ja igatsuse seisundis tuli talle Issanda hääl, kuulutades, et tema patud on andeks antud. Ja Enos küsis Issandalt: „Kuidas on see sündinud?” Ja Issand vastas: „Sinu usu pärast Kristusesse. ‥ Sinu usk on sind terveks teinud!”
Kui meil on usku Jeesusesse Kristusesse, võime taotleda vaimset terviklikkust juba siis, kui ootame ja loodame füüsilist ja emotsionaalset tervenemist.
Tänu Tema lepitusohvrile ja kui me siiralt meelt parandame, tervendab Päästja meid patust, nagu Ta tervendas Enose. Tema lõputu lepitus ulatub ka meie murede ja kurbusteni.
Kuid Ta ei pruugi tervendada haigustest ja tõbedest – kroonilisest valust, autoimmuunhaigustest, nagu multiskleroos, vähk, ärevus, depressioon ja muu sarnane. Selline tervenemine leiab aset Issandale parajal ajal. Ja vahepeal võime me valida terviklikkuse ning rakendada usku Temasse!
Terviklikkus tähendab täielikkust ja tulvil olekut. Paljuski viie mõistliku neitsi sarnaselt, kelle lambid olid peigmehe tulles õli täis, võime ka meie olla Jeesuses Kristuses terviklikud, kui täidame oma lambid Temasse pöördumise kosutava õliga. Niiviisi oleme valmis sümboolseks pulmapeoks, Tema teiseks tulemiseks.
Selles tähendamissõnas olid kõik kümme neitsit õiges kohas peigmeest ootamas. Igaühel neist oli lamp kaasas.
Kuid kui ta ootamatul kesköötunnil saabus, ei olnud viiel rumalal lambis küllaldaselt õli. Nende kohta ei öeldud, et nad olid pahelised, vaid pigem rumalad. Rumalad ei olnud piisavalt valmistunud, et oma lampe uskupöördumise õliga põlemas hoida.
Kui nad siis palusid, et neid lastaks pulmapeole, vastas peigmees: „Te ei tunne mind.”
Vihjates sellega, et viis mõistlikku neitsit tundsid Teda. Nad olid Temas terviklikud.
Mõistlike neitsite lambid olid täidetud hinnalise uskupöördumise õliga, mistõttu nad said minna peigmehe paremal käel pulmapeole.
Päästja ütles: „Olge ustavad, palvetage alati, hoidke oma lambid korras ja põlevatena, ja hoidke õli enda juures, et te võiksite Peigmehe tulekul olla valmis.”
Ben Hammond. „Viis mõistlikku neitsit”
Templiväljakule, kohe Abiühingu hoone uste ette ja Soolajärve templi varju, püstitati hiljuti suurejooneline skulptuur viiest mõistlikust neitsist.
See asukoht sobib hästi selle tähendamissõna õpetuse käsitlemiseks. Sest me täidame oma lampe pöördumise õliga siis, kui sõlmime ja peame lepinguid, iseäranis neid, mis on saadaval Issanda kojas.
Kuigi viie mõistliku neitsina kujutatud naised oma pöördumise õli ei jaga, jagavad nad oma valgust, kui nad oma õliga täidetud ja eredalt põlevaid lampe ülal hoiavad. Neid kujutatakse tähenduslikult üksteist toetamas – õlg õla kõrval, käed üksteise ümber, üksteisele silma vaadates ja teisi valguse juurde kutsudes.
Me oleme tõepoolest „maailma valgus”. Päästja kuulutas:
„Ma lasen teil olla selle rahva valguseks. Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas.
‥ Kas [me] süüta[me] küünla ja pane[me] selle vaka alla? Ei, vaid küünlajalale, ja see annab valgust kõikidele, kes majas on;
seepärast laske oma valgusel nõnda paista selle rahva ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas.”
Meil on kästud Tema valgust jagada. Hoidke seega oma lambis Jeesusesse Kristusesse pöördumise õli ning olge valmis lambitahti sättima ja eredalt põlemas hoidma. Seejärel laske sel valgusel särada. Kui me jagame oma valgust, toome me teistele kergendust Jeesuselt Kristuselt, me pöördume üha sügavamalt Temasse ja võime olla terviklikud ka tervenemist oodates. Ja kui me laseme oma valgusel eredalt särada, võime olla rõõmsad ka oodates.
Seda põhimõtet, et kui oleme pöördunud Jeesusesse Kristusesse ja ammutame Temalt jõudu, võime me olla terviklikud ka tervenemist oodates, aitab kinnitada üks pühakirjanäide.
Apostel Paulusel oli mingi probleem, mille kohta ta ütles „liha sisse antud vai”, mida ta oli kolm korda Issandal ära võtta palunud. Ja Issand ütles Paulusele: „Sulle saab küllalt minu armust; sest vägi saab nõtruses täie võimuse!” Mille peale Paulus kuulutas:
„Nii ma siis tahan meelsamini kiidelda oma nõtrustest, et Kristuse vägi asuks elama minusse.
Sellepärast olen meeleldi nõtrustes, ‥ kitsikustes Kristuse pärast; sest kui olen nõder, siis olen vägev!”
Pauluse näide vihjab sellele, et meie väe Jeesuses Kristuses saab muuta täiuslikuks ehk täielikuks ja terviklikuks ka siis, kui oleme nõrgad. Neid, kes heitlevad surelike raskustega ja pöörduvad Pauluse-sarnaselt Jumala poole, võidakse õnnistada Jumalaga tuttavaks saamisega.
Paulus ei paranenud oma probleemist, kuid oli Jeesuses Kristuses vaimselt terviklik. Ja Jeesusesse Kristusesse pöördumisest ning Tema jõust saadud valgus säras ka keset vastuseisu ja ta oli rõõmus. Ta kuulutas oma kirjas filiplastele: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad!”
Õed ja vennad! Vastus on jah! Me saame olla vaimselt terviklikud ka siis, kui me alles ootame füüsilist ja emotsionaalset tervendamist. Terviklikkus ei pruugi tähendada füüsilist ja emotsionaalset taastumist selles elus. Terviklikkus sünnib usust ja pöördumisest Jeesusesse Kristusesse ning sellest, kui lasta sel pöördumise valgusel särada.
„Paljud on kutsutud, kuid vähesed [otsustavad saada] valitud.”
Kõik saavad füüsiliselt ja emotsionaalselt terveks ülestõusmisel. Kuid kas te otsustate olla praegu Temas terviklik?
Ma kuulutan rõõmuga, et ma olen pöördunud Issandasse Jeesusesse Kristusesse. Ma püüan olla temas terviklik. Ma olen kindel, et kõik asjad taastatakse ja tervenemine tuleb Talle parajal ajal, kuna Ta elab.
Maarja Magdaleena oli naine, kelle Jeesus Kristus terveks tegi. Ja ta oli ka naine, kes oli Jeesuses Kristuses terviklik. Päästja jüngrina järgnes ta Talle läbi Galilea ja teenis Teda.
Ta oli Tema surma tunnistajana kohal ka risti jalamil.
Ta läks Tema hauale matuseettevalmistusi lõpetama ja avastas, et kivi oli haua eest ära võetud ja Issanda surnukeha kadunud. Maarja tihkus haua ääres nutta, kui esmalt inglid ja seejärel Päästja ise temalt küsisid: „Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?”
Maarja ütles läbi nutu: „Nemad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad ta on pannud!”
Ja Jeesus kutsus teda hellalt nimepidi: „Maarja!” Ja ta tundis Ta ära ja vastas aupaklikult: „Rabuuni, ‥ õpetaja.”
Prohvetlikult Päästjast kuulutades ütles Jesaja: „Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt.”
Tänu Ta ülestõusmisele pühiti Maarja pisarad. Ta pühib kindlasti ka teie omad.
Maarja oli esimene, kes nägi ülestõusnud Päästjat. Ja ta oli ka esimene, kes tunnistas teistele, mida ta oli näinud.
Ma lisan alandlikult Maarja tunnistusele oma tunnistuse. Ta on üles tõusnud. Jeesus Kristus elab. Lõpuks saavad kõik Temas füüsiliselt ja emotsionaalselt terveks. Ja seda tervenemist oodates teeb usk Meistertervendajasse meid vaimselt terviklikuks. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.