Halastusplaan

Eelmise aasta aprillis, peatselt pärast rõõmsaid uudiseid, et Kirik oli ostnud Kirtlandi templi, esitas president Russell M. Nelson üleskutse uurida Kirtlandi templi pühitsuspalvet, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 109. osas. President Nelson ütles, et pühitsuspalve „on õpetus selle kohta, kuidas tempel annab teile ja mulle vaimset teojõudu, et tulla toime elu väljakutsetega viimsetel päevadel.”

Olen kindel, et 109. osa uurimine tõi kaemusi, mis teid õnnistasid. Jagan teiega täna õhtul paari asja, mida ma õppisin meie prohveti üleskutset järgides. Rahu toov tee, mida mööda mu uurimine mind juhatas, tuletas mulle meelde, et Issand on halastav, ja et meie Taevase Isa päästmisplaan on tõepoolest halastuse plaan.

Nagu te võib olla teate, siis „äsja kutse saanud misjonäre innustatakse saama templiandi nii ruttu kui võimalik ja külastama templit nii tihti, kui olukord seda võimaldab”. Templianni saanuna nad ka „võivad teenida enne misjoniteenistuse algust templis ‥ töötajatena”.

Templitöötajana teenimine enne misjonäride koolituskeskusesse (MKK) minekut võib olla uutele misjonäridele imeline õnnistus, mis aitab neil õppida rohkem templilepingutest, enne kui nad hakkavad nende lepingute õnnistusi maailmaga jagama.

Aga 109. osa uurides sain teada, et Jumal väestab uusi misjonäre – tegelikult meid kõiki – täiendaval, pühal viisil. Ilmutusena saadud pühitsuspalves palvetas prohvet Joseph Smith, et „kui sinu teenijad väljuvad sinu kojast ‥ andma tunnistust sinu nimest”, et kõikide inimeste südamed „võiksid saada pehmendatud”– nii maa õilsate ja suursuguste, kui ka vaeste, abivajajate ja vaevatute südamed. Ta palvetas, et nende „eelarvamused taanduksid tõe ees ja sinu rahvas leiaks soosingut kõigi silmis; et kõik maa ääred võiksid teada, et meie, sinu teenijad, oleme kuulnud sinu häält ja et sina oled meid saatnud”.

See on äsja kutse saanud misjonäri jaoks ilus tõotus – et eelarvamused „taanduksid tõe ees ‥ leiaks soosingut kõigi silmis” ja et maailm teaks, et Issand on nad saatnud. Igaüks meist vajab vast neidsamu õnnistusi. Kui suur õnnistus see oleks, kui naabrite ja kolleegidega suheldes muutuksid südamed pehmeks. Pühitsuspalve ei selgita täpselt, kuidas meie aeg templis pehmendab teiste südameid, kuid ma olen kindel, et see on seotud sellega, kuidas Issanda kojas veedetud aeg pehmendab meie enda südant, sest see suunab meid Jeesuse Kristuse ning Tema halastuse poole.

Kirtlandi templi pühitsuspalvet uurides hämmastas mind, et Joseph palus korduvalt halastust – Kiriku liikmetele, Kiriku vaenlastele, maa valitsejatele, maa rahvastele. Ja samuti palus ta Issandal isiklikult teda meeles pidada ning olla halastav tema armastatud Emma ja nende laste vastu.

Kuidas küll võis Joseph end tunda, kui nädal aega hiljem, ülestõusmispühade päeval, 3. aprillil 1836, ilmus Päästja talle ning Oliver Cowderyle Kirtlandi templis ja nagu on kirjas Õpetuse ja Lepingute 110. osas, ütles: „Mina olen selle koja vastu võtnud ja minu nimi saab olema siin; ja selles kojas ilmutan ma ennast halastusega oma rahvale.” Sel halastuse tõotusel pidi olema Josephi jaoks eriline tähendus. Ja nagu president Nelson õpetas eelmisel kevadisel üldkonverentsil, kehtib see lubadus ka „tänapäeval iga pühitsetud templi kohta”.

Võime leida halastust Issanda kojas väga mitmel viisil. See on olnud nii sellest ajast peale, kui Issand käskis Iisraelil esimest korda ehitada tabernaakli ja asetada selle keskmesse lepituskaane. Templis leiame halastust tehtavates lepingutes. Need lepingud, lisaks ristimislepingule, seovad meid Isa ja Pojaga ning annavad meile täiendava ligipääsu „erilisele armastusele ja halastusele”, mida heebrea keeles „kutsutakse ‥ hesed”, millest president Nelson on õpetanud.

Leiame halastust võimaluses saada igaveseks pitseeritud oma peredega. Templis hakkame ka järjest selgemalt mõistma, et loomine, langemine, Päästja lunastav ohverdus ning meie võime minna uuesti meie Taevase Isa juurde – tõepoolest kõik päästmisplaani osad – on halastuse ilmingud. Võib öelda, et päästmisplaan on õnneplaan just sellepärast, et see on „halastuse plaan”.

Ma olen tänulik 110. osas leiduva ilusa tõotuse eest, et Issand ilmutab ennast halastavalt oma templites. Ma olen ka tänulik selle eest, mida see avaldab selle kohta, kuidas Issand end halastavalt ilmutab, mil iganes meie, nagu Joseph, halastust anume.

Joseph Smithi palve halastuse saamiseks 109. osas ei olnud esimene kord, kui tema halastuse palved tõid endaga ilmutuse. Noor Joseph palvetas pühas metsasalus mitte ainult, et teada, milline kirik on õige, vaid ta ütles ka, et palus „Issandalt halastust, sest polnud kedagi teist, kelle juurde ma oleksin võinud minna, et halastust leida”. Mingil viisil aitas mõistmine, et ta vajas halastust, mida ainult Issand suutis anda, avada taevaluugid. Kolm aastat hiljem ilmus ingel Moroni pärast seda, kui Joseph oli „palveta[nud] ja palu[nud] Kõikvõimsalt Jumalalt andestust kõikidele oma pattudele ja mõtlematutele tegudele”.

See muster ilmutuse saamisest pärast halastuse nimel palvetamist on pühakirjades tuttav. Enos kuulis Issanda häält vaid pärast seda, kui oli palvetanud andestuse saamise eest. Kuningas Lamooni isa pöördumislugu saab alguse palvest: „Ma loobun kõikidest oma pattudest, et sind tunda.” Meid ei õnnistata ehk samasuguste dramaatiliste kogemustega, kuid neile, kellel on vahel raske palvetele vastuseid tunda, on Issanda halastuse otsimine üks kõige vägevamaid viise, kuidas kogeda Püha Vaimu tunnistust.

Sarnast põhimõtet õpetatakse kaunilt pühakirjakohas Moroni 10:3–5. Tihtipeale me lihtsustame neid pühakirjasalme õpetamaks, et siira palve kaudu võime teada saada, kas Mormoni Raamat on tõde. Kuid selline lihtsustamine võib kõrvale lükata halastuse tähtsa rolli. Kuulake, kuidas Moroni alustab oma õhutust: „Ma tahan teid õhutada, et kui te loete neid asju, ‥ et te peaksite meeles, kui halastav on Issand olnud inimlaste vastu Aadama loomisest kuni selle ajani välja, mil te need asjad saate, ja mõtiskleksite selle üle oma südames.”

Moroni ei õhuta meid mitte ainult lugema neid asju – neid ülestähendusi, mida ta oli kinni pitseerimas –, aga ka mõtisklema südames, mida Mormoni Raamat ilmutab selle kohta, „kui halastav on Issand olnud inimlaste vastu”. Issanda halastuse üle mõtisklemine valmistab meid ette „küsi[ma] Jumalalt, Igaveselt Isalt, Kristuse nimel, kas need asjad ei ole mitte õiged”.

Kui mõtiskleme Mormoni Raamatu üle, võime küsida: kas see on tõesti nii, nagu Alma õpetas, et Jumala halastusplaan tagab, et kõik maa peal elanud inimesed tõusevad üles ning nad taastatakse nende täiuslikul kujul? Kas Amulekil on õigus – kas Päästja halastus saab rahuldada kõik kibedalt tõelised õigluse nõuded, mille eest peaksime muidu ise maksma, ning selle asemel „ümbritseb [meid] kaitsvate kätega”?

Kas on tõsi, nagu Alma tunnistas, et Kristus kannatas mitte ainult meie pattude eest, vaid ka „valusid ja kannatusi”, et Ta võiks „teada ‥, kuidas aidata oma rahvast vastavalt nende jõuetusele”? Kas Issand on tõesti nii halastav, nagu kuningas Benjamin õpetas, et Ta tasuta lepitas „nende patud, kes ‥ on surnud, teadmata Jumala tahet nende suhtes, ehk kes on teadmatult patustanud”?

Kas see on tõsi, nagu Lehhi õpetas, et „Aadam langes, et inimesed võiksid olla, ja inimesed on, et nad võiksid tunda rõõmu”? Kas see on tõesti õige, nagu Abinadi tunnistas Jesajat tsiteerides, et Jeesust Kristust „muljuti meie süütegude tõttu; karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete kaudu on meid terveks tehtud”? Kokkuvõttes, kas Isa plaan, nagu seda õpetatakse Mormoni Raamatus, on tõesti nii halastav?

Kokkuvõttes, kas Isa plaan, nagu seda õpetatakse Mormoni Raamatus, on tõesti nii halastav? Ma tunnistan, et see on, ja Mormoni Raamatus olevad rahu toovad ning lootust andvad halastuse õpetused on tõesed.

Siiski kujutan ette, et mõnel võib, vaatamata ustavale lugemisele ja palvetamisele, olla raskusi, et kogeda Moroni tõotust, et Taevane Isa „teeb ‥ teile selle kohta ilmsiks tõe Püha Vaimu väel”. Ma tean seda heitlust, sest ka mina tundsin seda palju aastaid tagasi, kui esimesed Mormoni Raamatu lugemised ei toonud palvetele kohest ning selget vastust.

Kui teil on sellega raskusi, siis lubage mul kutsuda teid järgima Moroni nõu mõtiskleda nende paljude viiside üle, kuidas Mormoni Raamat õpetab, „kui halastav on Issand olnud inimlaste vastu”. Lähtudes oma kogemusest, loodan, et kui te seda teete, saab Püha Vaimu rahu täita teie südame ning te võite teada, uskuda ja tunda, et Mormoni Raamat ja selles õpetatav halastusplaan on tõde.

Olen tänulik Isa suure halastusplaani eest ning Päästja valmiduse eest see täide viia. Ma tean, et ta ilmutab ennast halastuses oma pühas templis ning meie elu igas valdkonnas, kui me Teda otsime. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.