Isiklikud ettevalmistused Päästjaga kohtumiseks
Järgige Päästja õpetusi. Tema juhised pole ei mõistatuslikud ega keerukad. Neid järgides pole vaja karta ega muretseda.
Mu kallid vennad ja õed! President Russell M. Nelson õpetas möödunud aasta oktoobris: „Nüüd on aeg teil ja minul valmistuda meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse teiseks tulemiseks.” Kui president Nelson räägib teisest tulemisest, teeb ta seda alati elurõõmsalt. Kuid üks Algühingu tüdruk ütles mulle hiljuti, et muutub teisest tulemisest kuuldes alati murelikuks. Ta ütles: „Ma kardan, sest enne Jeesuse tagasitulekut leiavad aset mõned halvad sündmused.”
Nii ei tunne ainult lapsed. Parim nõuanne talle, teile ja mulle on järgida Päästja õpetusi. Tema juhised pole ei mõistatuslikud ega keerukad. Neid järgides pole vaja karta ega muretseda.
Jeesuselt Kristuselt küsiti Tema teenimistöö lõpu lähenedes, millal Ta tagasi tuleb. Sellele vastates õpetas Ta kolme Matteuse 25. peatükis kirjas olevat tähendamissõna selle kohta, kuidas valmistuda Temaga kohtuma – kas siis Ta teisel tulemisel või siitilmast lahkudes. Need õpetused on hädavajalikud, kuna isiklikul ettevalmistusel Temaga kohtumiseks on elu eesmärgis keskne koht.
Kõigepealt rääkis Päästja tähendamissõna kümnest neitsist. Selles tähendamissõnas läksid kümme neitsit pulma. Viis võtsid targalt kaasa õli, et lampe täita, kuid viis oma rumalusest seda ei teinud. Kui teatati peigmehe peatsest saabumisest, läksid rumalad õli ostma. Nende naastes oli juba liiga hilja. Uks, mille kaudu pulmapeole pääses, oli suletud.
Jeesus tõi selle tähendamissõna puhul välja kolm aspekti, et meid aidata. Ta selgitas:
„Ja sel päeval, kui ma tulen oma auhiilguses, täitub tähendamissõna, mis ma rääkisin kümnest neitsist.
Sest need, kes on targad ja on tõe vastu võtnud ja on võtnud Püha Vaimu enesele teejuhiks ning keda ei ole petetud – tõesti ma ütlen teile, et ‥ nad jäävad sel päeval püsima.”
Teisisõnu ei pidanud nad kartma ega muretsema, sest nad elavad selle päeva üle ja on edukad. Nad on võidukad.
Kui me oleme targad, võtame me tõde kuulda ja võtame preesterluse talituste ja lepingute kaudu vastu Jeesuse Kristuse evangeeliumi. Seejärel püüame jääda selle vääriliseks, et Püha Vaim saaks olla alati koos meiega. See võime tuleb omandada individuaalselt ja isiklikult, tilkhaaval. Me kutsume Püha Vaimu enesele teejuhiks järjepidevate isiklike eraviisiliste tegudega.
Kolmanda komponendina pööras Jeesus tähelepanu sellele, et me ei laseks end eksitada. Päästja hoiatas:
„Katsuge, et keegi teid ei eksita!
Sest paljud tulevad minu nime all ja ütlevad: mina olen Kristus! ja eksitavad paljusid.”
Päästja teadis, et teesklejad püüavad eksitada ka äravalituid ja et paljud jüngrid saavad petta. Me ei peaks uskuma neid, kes väidavad valelikult, et nad on saanud jumaliku heakskiidu, ega ka söandama minna piltlikult ei kõrbe ega salakambritesse, et lasta end võltsijail õpetada.
Mormoni Raamatus õpetatakse meile, kuidas eksitajaid jüngritest eristada. Jüngrid kuulutavad alati Jumalasse uskumist, Tema teenimist ja hea tegemist. Meid ei eksitata, kui me otsime ja võtame kuulda usaldusväärsete inimeste nõuandeid, kes on ka ise Päästja ustavad jüngrid.
Me ei lase end eksitada ka siis, kui me käime regulaarselt templis Jumalat kummardamas. See aitab meil säilitada igavikulist vaatenurka ja kaitseb mõjude eest, mis võivad meie tähelepanu hajutada või meid lepingurajalt kõrvale juhtida.
Selle kümne neitsi tähendamissõna oluline õppetund on see, et me oleme arukad, kui võtame vastu evangeeliumi, püüame teha nii, et Püha Vaim oleks meiega, ega lase end eksitada. Viis mõistlikku neitsit ei saanud aidata neid, kellel polnud õli. Keegi ei saa meie eest evangeeliumi vastu võtta ega Püha Vaimu endale juhiks võtta ega ka eksitamist vältida. Seda tuleb teha meil endal.
Seejärel rääkis Päästja tähendamissõna talentidest. Selles tähendamissõnas andis üks mees kolmele sulasele eri rahasumma, mida nimetatakse talentideks. Ühele sulasele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe. Kaks esimest sulast kahekordistasid aja jooksul, mis nad olid saanud. Kuid kolmas lihtsalt mattis oma ainsa talendi maha. Mõlemale talente kahekordistanud sulasele ütles mees: „See on hea, ‥ hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!”
Seejärel sõitles mees talendi matnud sulast, kuna ta oli „paha ja laisk”. Sulaselt võeti tema talent ja ta heideti välja. Kuid kui see sulane oleks oma talendi kahekordistanud, oleks ta saanud sama kiitust ja tasu nagu teised sulased.
Üks selle tähendamissõna sõnumeid on see, et Jumal ootab, et me suurendaksime meile antud võimeid, kuid Ta ei taha, et me võrdleksime oma võimeid teistega. Mõelge järgmise 18. sajandi hassidismi õpetlase Hannopili Zusha kaemuse üle. Zusya oli tuntud õpetaja, kes hakkas surma lähenedes kartma. Tema jüngrid küsisid: „Õpetaja, miks sa värised? Sa oled oma eluajal hea olnud, küllap Jumal sulle suure tasu annab.”
Zusha vastas: „Kui Jumal ütleb mulle: „Zusha, miks sa ei olnud teine Mooses?”, vastan ma: „Sest sa ei teinud mind hingelt vägevaks nagu Moosest.” Ja kui ma seisan Jumala ees ja Ta ütleb: „Zusha, miks sa ei olnud teine Saalomon?”, vastan ma: „Sest sa ei andnud mulle Saalomoni tarkust.” Kuid mida ma ütlen, kui ma seisan oma Looja ees ja Ta ütleb: „Zusha, miks sa ei olnud Zusha? Miks sa ei olnud mees, kelle võimed ma sulle andsin?” Sellepärast ma värisen.”
Jumal on tõesti pettunud, kui me ei toetu Päästja teenetele, halastusele ja armule ega suurenda neid võimeid, mida meie Jumalalt saanud oleme. Ta ootab, et meist saab Tema armastava abiga iseenda parim versioon. See, et meil on alustades erinevad võimed, pole Tema jaoks oluline. Ja ei peaks olema ka meie jaoks.
Lõpuks rääkis Päästja tähendamissõna lammastest ja sikkudest. Kui Ta oma auhiilguses tagasi tuleb, „kogutakse tema ette kõik rahvad, ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule.”
Neist, kes olid Tema paremal käel, said Tema kuningriigi pärijad, ja need, kes olid vasakul, jäid päranduseta. Neid eristas üksteisest see, kas nad söötsid Teda, kui Ta oli näljane, jootsid, kui Tal oli janu, võtsid Teda vastu, kui Ta oli võõras, riietasid, kui Ta oli alasti, tulid Teda vaatama, kui Ta oli haige või vangis.
Kõik olid hämmingus, nii paremal käel kui ka vasakul käel olijad. Nad küsisid, millal nad olid või ei olnud Talle süüa, juua ja riideid andnud või Teda viletsuses aidanud. Selle peale vastas Päästja: „Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!”
Tähendamissõna sõnum on selge: kui me teenime teisi, teenime me Jumalat. Kui me seda ei tee, valmistame me pettumust. Ta ootab, et me kasutaksime oma andeid, talente ja võimeid Taevase Isa laste elu õnnistamiseks. Soome luuletaja Johan Ludvig Runeberg kirjeldab seda jumalikku teiste teenimise vajadust oma 19. sajandil kirjutatud poeemis. Mina ja mu õed-vennad kuulsime lapsepõlves pidevalt luuletust Saarijärve Paavost. Selles luuletuses oli Paavo vaene talumees, kes elas koos oma naise ja lastega Kesk-Soome järvestiku piirkonnas. Mõned aastad järjest hävines suur osa tema viljasaagist kevadise sulaveeäravoolu, suvise rahetormi või varasügisese pakase tõttu. Kui saak jäi taas kesiseks, kurtis talumehe naine: „Vaene Paavo, mu armetuke! Issand on meid maha jätnud.” Paavo vastas stoiliselt: „Sega puukoort leivatainasse, et lapsed ei näeks nälga. Mina teen kraavid laiemad. Issand paneb proovile, kuid meid Ta ei jäta.”
Iga kord kui saak hävines, lasi Paavo oma naisel puukoore kogust leivataignas kahekordistada, et nälga eemale hoida. Lisaks tegi ta kõvemini tööd ja kaevas kraave, et maapinda kuivendada ning kaitsta oma põlde kevadise sulaveeäravoolu ja varasügisese pakase eest.
Pärast aastatepikkust ränka tööd lõikas Paavo lõpuks rikkaliku saagi. Ta naine rõõmustas: „Paavo, nüüd on saabunud rõõmuaeg! Minema puukoor; nüüd teen rukkileiba.” Kuid Paavo ütles hellalt naisele: „Tee leivataigen pooleks koorega, võttis külm ju naabri saagi.” Paavo ohverdas enda ja oma pere külluse, et aidata muserdatud ja puudustkannatavat naabrit.
Päästja tähendamissõna lammastest ja sikkudest õpetab seda, et me peaksime kasutama meile antud ande – aega, andeid ja õnnistusi – selleks, et teenida Taevase Isa lapsi ning eriti neid, kes on kõige kaitsetumad ja vajavad kõige enam abi.
Ma kutsun seda varem mainitud murelikku Algühingu last ja ka kõiki teid järgima Jeesust Kristust ja usaldama Püha Vaimu nii, nagu te usaldate kallist sõpra. Lootke nendele, kes teid armastavad ja kes armastavad Päästjat. Otsige Jumala juhatust, kuidas teie ainulaadseid võimeid arendada, ning aidake teisi ka siis, kui see pole kerge. Te olete Päästja kohtamiseks valmis ja võite olla elurõõmus nagu president Nelson. Seeläbi aitate te maailma Jeesuse Kristuse teiseks tulemiseks ette valmistada ja saate oma õnnistuseks küllaldaselt lootust, et minna Issanda rahusse ja rõõmusse nüüd ja tulevikus.
Me laulame ühes oma uues kirikulaulus:
Jeesuse Kristuse nimel, aamen.