Ärge tehke oma südant kõvaks

Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamine algas siis, kui Jumal Isa ja Tema armastatud Poeg ilmusid noorele Joseph Smithile, vastates tema alandlikule palvele. Taastamise osana tõlkis Joseph Smith Jumala anni ja väega muistse ülestähenduse. See ülestähendus räägib „Jumala läbikäimisest Ameerika muistsete elanikega ja sisaldab igavikulise evangeeliumi täiust”.

Kui ma olin väike poiss, mõtlesin Mormoni Raamatut lugedes sageli, miks Laaman ja Lemuel ei uskunud neile antud tõdesid, isegi kui Issanda ingel ilmus ja otse nendega rääkis. Miks ei võinud Laaman ja Lemuel olla alandlikumad ja kuulekamad oma isa Lehhi ja noorema venna Nefi õpetustele?

Ühe vastuse sellele küsimusele leidsin 1. Nefi peatükist, milles öeldakse, et Nefi oli „kurb nende kõvasüdamelisuse pärast”. Nefi küsis oma vanematelt vendadelt: „Kuidas on nõnda, et te olete nii kõva südamega ja nii pimedad oma meeles?”

Mida tähendab olla kõva südamega?

Mormoni Raamatus on sõna „kõva” koreakeelne vaste 완악 (Wan-Aak: 頑惡). See fraas kasutab hiina tähemärki „Wan”(頑), mis tähendab „kangekaelne” ja „Aak” (惡), mis tähendab „paheline”. Kui teeme oma südame kõvaks, jääme pimedaks ja head asjad ei saa tulla meie südamesse ega meelde. Me muutume kangekaelseks ja keskendume rohkem maistele soovidele, sulgedes oma südame Jumala asjadele. Me otsustame keskenduda ainult oma mõtetele ega võta kuulda teiste arvamusi ja juhiseid. Me otsustame mitte avada oma südant Jumala asjadele, vaid hoopis maailma asjade ja vastase mõjule. Kui meie süda on kõva, seisame vastu Püha Vaimu mõjule. Me oleme „pikaldased meeles pidama Issandat” ja aja jooksul muutume tundetuks Tema sõnade suhtes.

Alma õpetas Ammoniiha rahvale, et mõned hülgavad „Jumala Vaimu nende kõvasüdamelisuse ‥ tõttu”. Ta õpetas ka, et „need, kes teevad oma südame kõvaks, neile antakse väiksem osa sõnast, kuni nad ei tea tema saladustest midagi”. Lõpuks tõmbub Vaim tagasi ja Issand võtab „oma sõna ära” neilt, kes on oma südame kõvaks teinud, nagu Laaman ja Lemuel. Kuna Laaman ja Lemuel tegid pidevalt oma südame kõvaks, seisid vastu Püha Vaimu tunnetele ning otsustasid mitte kuulda võtta oma isa ja Nefi sõnu ja õpetusi, lükkasid nad lõpuks tagasi Jumala igavesed tõed.

Vastupidi Laamanile ja Lemuelile alandas Nefi end pidevalt, otsides juhatust Issanda Vaimult. Vastutasuks pehmendas Issand Nefi südant. Nefi jagas, et ta „[hüüdis] Issanda poole; ja vaata, ta kõneles minuga ja pehmendas minu südant, nii et ma uskusin kõiki sõnu, mis minu isa oli rääkinud”. Issand aitas Nefil kõiki Jumala saladusi ja Tema sõnu vastu võtta, mõista ja uskuda. Nefi sai Püha Vaimu pideva kaasluse osaliseks.

Mida saame teha, et oma südant mitte kõvaks muuta?

Esiteks saame iga päev meelt parandada.

Meie Päästja õpetas: „Ma võtan vastu igaühe, kes parandab meelt ja tuleb minu juurde nagu väike lapsuke.” Meie armas prohvet, president Russell M. Nelson, õpetas:

„Meeleparandus on edenemise võti. Puhas usk hoiab meid lepingurajal edasi liikumas.

Palun ärge kartke ega viivitage meeleparanduse tegemisega. Saatan rõõmustab teie viletsuse üle. ‥ Tehke algust juba täna, et kogeda rõõmu loomupärase inimese mahajätmisest. Päästja armastab meid alati, kuid eriti siis, kui me meelt parandame.”

Kui me kogeme rõõmu oma südame pehmeks muutumisest ja Issanda juurde tulemisest, saame me „lapse sarnaseks – alistuvaks, tasaseks, alandlikuks, kannatlikuks, täis armastust, tahtlikuks alluda kõigile asjadele, mida Issand näeb sobivaks talle määrata, just nagu laps allub oma isale”.

Teiseks saame olla alandlikud.

Igapäevane meeleparandus muudab südame alandlikuks. Me tahame saada alandlikuks Issanda ees, nagu väike laps, kes kuuletub oma isale. Siis on Püha Vaim alati meiega ja meie süda pehmeneb.

Viimased neli aastat oleme koos abikaasa Sue’ga tundnud üht imelist paari. Kui me nendega alguses kohtusime, oli see mees Kiriku uus liige ja tema naine kohtus misjonäridega, et evangeeliumi uurida. Paljud misjonärid kohtusid temaga, et aidata tal Kristuse juurde tulla. Tundsime, et tal oli elav tunnistus evangeeliumist ja ta teab, et Kirik on tõsi. Ta tundis meie külastuste ajal sageli Vaimu ja osales aktiivselt kõigil koosolekutel. Talle meeldis suhelda koguduse suurepäraste liikmetega. Tal oli aga raske teha otsust ristimisvette astuda. Ühel päeval luges ta kirjakohta Moroni 7:43–44, mis ütleb järgmist:

„Ja taas, vaata, ma ütlen teile, et tal ei saa olla usku ja lootust muidu, kui ta on tasane ja vaga südamega.

Kui nõnda, siis on [teie] usk ja lootus asjata, sest mitte keegi pole vastuvõetav Jumala ees kui vaid südames tasane ja vaga.”

Pärast nende salmide lugemist mõistis ta, mida peab tegema. Ta arvas, et teab, mida tähendab olla tasane ja alandlik. Tema mõistmisest aga ei piisanud, et tal oleks usku ja lootust Jumala käskudele kuuletuda. Ta pidi lahti laskma oma kangekaelsusest ja omaenda tarkusest. Ta hakkas siira meeleparanduse kaudu alandlikkust otsima. Ta hakkas mõistma, mida tähendab olla Jumala silmis alandlik. Ta toetus Taevasele Isale ja palvetas, et ta süda võiks pehmeneda. Nende palvete kaudu tundis ta, kuidas Vaim tunnistas talle, et Taevane Isa soovib, et ta saaks ristitud.

Mõlemad abikaasad jagasid, et mida alandlikumaks nad muutusid, seda rohkem suutsid nad Jumala sõnu mõista ja nende süda pehmus, et järgida meie Issanda Jeesuse Kristuse õpetusi.

Kolmandaks saame usaldada oma Päästjat ja loota Tema peale.

Nefi oli suurepärane näide sellest, kuidas ta lubas oma südant pehmendada, lootes Issanda peale. Ta õpetas: „Ma olen usaldanud sind ja ma usaldan sind igavesti. Ma ei looda lihalikule käsivarrele.” Sarnaselt sellele ütles Issand prohvet Joseph Smithile antud ilmutuses: „Usalda seda Vaimu, mis juhib tegema head, jah, tegutsema õiglaselt, kõndima alandlikult.” Kui me usaldame Issandat ja loodame Temale, pehmendab Ta meie südame ja meid toetatakse meie katsumustes, muredes ja kannatustes.

Kui me siiralt meelt parandame, alandlikkust otsime ning Issandat usaldame ja Temale toetume, pehmendatakse meie südant. Seejärel valab Ta välja oma Vaimu ja näitab meile taeva saladusi. Me usume kõiki sõnu, mida Ta on õpetanud, ja meie mõistmine süveneb.

Meie Päästja Jeesus Kristus oli tasaduse ülim eeskuju. Salmis 2. Nefi 31:7 loeme: „Aga sellele vaatamata tema, olles püha, näitab inimlastele, et vastavalt lihale ta alandab ennast Isa ees ja tunnistab Isale, et ta on temale sõnakuulelik tema käskudest kinnipidamisel.” Kuigi Ta oli püha ja täiuslik, alandas Ta end Isa ees ja oli Temale kuulekas, saades ristitud.

Oma sureliku elu lõpus allutas Jeesus Kristus oma tahte oma Isale, juues kibedast karikast. See kannatus pani Teda „valust värisema ja veritsema igast poorist, ja kannatama nii kehas kui vaimus”. Päästja palus, et ta võiks „pääseda kibeda karika joomisest”. „Ometi,” ütles Ta, „au olgu Isale, ja ma jõin ja lõpetasin oma ettevalmistused inimlaste heaks.”

Vennad ja õed! Meile on antud moraalne valikuvabadus. Me võime valida, kas teeme oma südame kõvaks või valime oma südame pehmendamise. Oma igapäevaelus saame valida teha asju, mis kutsuvad Issanda Vaimu tulema meie südamesse ja seal elama. Ma tean, et nendes valikutes on rahu ja rõõmu.

Järgigem meie Päästja Jeesuse Kristuse eeskuju, kes järgis Isa tahet. Kui me seda teeme, on Issand meile tõotanud: „Sest vaata, ma kogun nad kokku, nagu kana kogub oma tibud oma tiibade alla, kui nad ei tee oma südant kõvaks.” Jeesuse Kristuse nimel, aamen.