Meie taevane juhtimissüsteem
Kui keskendume oma elus Jeesusele Kristusele, leiame tee koju, peame vastu lõpuni ja oleme rõõmsad lõpuni.
Jeesus Kristus muutis mu elu, kui mind 26-aastaselt armastatud Tšiilis Frutillaris ristiti. Sel ajal viis mu töö mind üle kauni Tšiili Patagoonia piirkonna ookeani, jõgede ja järvede. Pärast ristimist nägin oma tööd ja elu uuel ning erineval viisil, tõdedes, et tõepoolest „kõik näitab Jumala olemasolu”.
Looduses sünnivad lõhed jõelättes. Mingil eluhetkel peavad nad ujuma allajõge, et jõuda ookeani, kus nad leiavad oma arenguks vajalikku toitu ja tingimusi.
Kuid ka ookean on ohtlik paik, kus varitsevad röövloomad ja kus kalamehed püüavad lõhet püüda toretsevate konksudega, mis imiteerivad toitu, kuid ei toida neid. Kui lõhed suudavad nende ohtude seas ellu jääda, on nad valmis kasutama oma võimsat juhtimissüsteemi, et naasta ülesvoolu samasse kohta, kus nad sündisid, seistes silmitsi uute ja mõningate tuttavate väljakutsetega. Teadlased on aastaid uurinud nende rändekäitumist ja avastanud, et nad kasutavad GPS-iga sarnast magnetkaarti, mis juhib neid uskumatu täpsusega lõppsihtkohta.
Me kõik võime ühel päeval naasta taevasesse koju, kust me tulime. Ja nagu lõhel, on ka meil oma magnetkaart ehk „Kristuse valgus”, mis meid sinna juhatab. Jeesus õpetas oma jüngreid: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!”
Kui keskendume oma elus Jeesusele Kristusele, leiame tee koju, peame vastu lõpuni ja oleme rõõmsad lõpuni. President Russell M. Nelson on õpetanud, et „meie rõõmul on vähe pistmist meie elus valitseva olukorraga, küll aga on see seotud sellega, millele elus tähelepanu pöörame”.
Meie jumalik loomus ja saatus
Perekonnaläkitusest loeme, et „igaüks [meist] on taevaste vanemate armastatud vaimupoeg või -tütar ning seega on igaühel jumalik loomus ja saatus. Surelikkusele eelnevas maailmas tundsid ja teenisid vaimupojad ja -tütred Jumalat kui oma Igavest Isa ning võtsid vastu Tema plaani, mille kaudu Tema lapsed võivad saada füüsilise keha ning maapealse kogemuse, et areneda täiuslikkuse poole ning saavutada lõpuks oma jumalik eesmärk igavese elu pärijatena”.
Enne oma sündi surelikkuses ilmus Jeesus Kristus Moosesele ja rääkis temaga Isa nimel. Ta ütles Moosesele, et Tal on tema jaoks suur töö. Selle kohtumise ajal kutsus Issand Moosest mitu korda „mu poeg”.
Pärast seda kogemust tuli Saatan teda kiusatusse viima, öeldes: „Mooses, inimesepoeg, kummarda mind.”
Mooses reageeris kiusatusele, meenutades oma jumalikku loomust, öeldes: „Kes sina oled? Sest vaata, mina olen Jumala poeg.” Tõde vabastas Moosese vastase rünnakust.
Vennad ja õed, surelikkuse konksud on tõelised. Need on sageli ahvatlevad, kuid otsivad ainult ühte sihtmärki: tõmmata meid välja elava vee voolust, mis viib Isa ja igavese elu juurde.
Ma tean, kui tõelised võivad olla surelikkuse konksud. Uue pöördununa õpetasin ma ühel pühapäeval preesterluse klassi, kui tekkis rahutuks tegev vestlus. Nägin vaeva, et oma õppetund lõpuni viia. Ma solvusin ja tundsin, et minuga oli inetult käitutud. Sõnagi lausumata suundusin väljapääsu poole, mõttega mõnda aega kirikusse mitte naasta.
Sel samal hetkel seisis mu ees üks murelik preesterluse hoidja. Ta kutsus mind armastavalt keskenduma Kristusele, mitte olukorrale, mida olime tunnis kogenud. Mõeldes tagasi sellele kogemusele, siis selle vestluse käigus jagas ta minuga, et kuulis häält, mis ütles talle: „Mine talle järele; ta on mulle tähtis.”
Mu kallid sõbrad, me kõik oleme Talle tähtsad. President Nelson õpetas, et „kuna meie leping on Jumalaga, siis ei väsi Ta kunagi püüetest meid aidata ja me ei ammenda kunagi Tema armulikku kannatlikkust meie suhtes”. Meie jumalik olemus ja lepingusuhe Jumalaga annavad meile õiguse saada jumalikku abi.
Kosutuse vajadus
Nii nagu lõhe vajab ookeanis kasvamiseks toitu, peame ka meie end vaimselt toitma, et mitte surra vaimse alatoitumuse kätte. Palve, pühakirjad, tempel ja regulaarne osalemine pühapäevastel koosolekutel on meie vaimses toidukavas üliolulised.
1956. aasta novembris astus Ricardo García Tšiilis ristimisvette, saades seeläbi esimeseks Kiriku liikmeks minu kodumaal. Vaid üks päev enne oma surma kuulutas ta oma pere ja sõprade ees: „Palju aastaid tagasi kutsusid misjonärid mind ja minu peret õnnelikuks saama. Ma olen väga õnnelik. Rääkige kõigile Tšiilis, et evangeelium on õnn.”
Kui teda oli kosutatud Jeesuse Kristuse evangeeliumiga, pühendas Ricardo kogu oma elu Jumala ja ligimeste armastusega teenimisele. Tema eeskuju jüngriks olemisest on õnnistanud põlvkondi, sealhulgas mind. Prohvet Joseph Smith õpetas, et: „Mees, kes on tulvil Jumala armastust, ei lepi võimalusega õnnistada üksnes oma perekonda, vaid rändab ringi kogu maailmas, et kogu inimsugu saaks õnnistatud.”
Naasmine meie taevasesse koju
Sügaval meie kõigi hinges on soov naasta meie taevasesse koju ja Jeesus Kristus on meie taevane juhtimissüsteem. Tema on tee. Tema lepitusohver võimaldab meil sõlmida Jumalaga pühasid lepinguid. Kui oleme lepingud sõlminud, avastame end mõnikord vastuvoolu ujumas. Oht, pettumus, kiusatus ja kannatused panevad meie usu ja vaimse jõu proovile. Paluge abi. Jeesus Kristus mõistab ja on alati innukas meie koormaid jagama.
Pidage meeles, et Ta oli „valude mees ja haigustega tuttav”. Päästja õpetas: „Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!” Tema lepitusohver võimaldab meie patud andeks saada, kuni Ta ei mäleta neid enam.
Me ei pruugi sureliku õppimise käigus oma patte täielikult unustada, et meil oleks meeles neid mitte korrata. Selle asemel peame Teda meeles pidama, kui igal pühapäeval kirikus sakramenti võtame. See talitus on jumalakummardamise ja vaimse arengu oluline osa. Rõõm tuleb siis, kui mõistame, et see pole lihtsalt üks järjekordne päev. „Hingamispäev on tehtud inimese pärast”, eesmärgiga anda meile maailmast puhkust ning uuendada meie keha ja vaimu.
Me mäletame Teda ka siis, kui läheme templisse – Issanda kotta. Templid annavad meile sügavamad teadmised Jeesusest Kristusest kui lepingu keskmest, mis juhatab meid igavesse ellu, mis on suurim kõikidest Jumala andidest.
Templis käimine on toonud mulle tröösti ja suurt lootust meie igavese saatuse suhtes. Olen kogenud taevaseid sidemeid inimestega mõlemal pool eesriiet. Olen näinud tervendavaid imesid oma väikeste laste elus, kellest kaks elavad seninägematute haigustega, mis nõuavad igapäevast hoolt kogu ülejäänud elu.
Meie pere rõõmustab, kui räägime õnneplaanist. Minu laste näod löövad särama, kui nad kuulevad, et tänu Jeesusele Kristusele on nende „kannatused ‥ vaid viivuks”. Armastame oma lapsi sügavalt ja teame, et ühel päeval seisavad nad meie ees, nagu president Jeffrey R. Holland õpetas, „hiilgavate ja suursugustena ning hingetukstegevalt täiusliku keha ja mõistusega”. Meie lepingud viivad meid Jumalale sedavõrd lähedale, et muudavad võimatu võimalikuks, täites iga pimeduse ja kahtluse nurga valguse ja rahuga.
Tänu Jeesusele Kristusele on meil lootust ja kindlad põhjused jätkata oma lähedaste armastamist ja toetamist ning nende eest palvetamist.
Ma tean, et Ta elab. Ta tunneb ja armastab meid. Tema on tee, tõde ja maailma elu.
Kutsun täna meid kõiki keskenduma oma elus Jeesusele Kristusele ja Tema õpetustele. See aitab meil vältida kiusatuse, solvumise ja enesehaletsuse konksu otsa jäämist. Me seisame templitena – pühade, kindlate ja püsivatena. Me talume torme ja jõuame koju, lõpuni vastu pidades ja lõpuni rõõmustades. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.