Ligimesearmastus – tõeliseks jüngriks olemise märk

Jünger on kellegi järelkäija või õpilane. Jüngrid on „õpipoisid”, kes pühendavad oma elu, et saada selliseks, nagu on õpetaja. Seega Jeesuse Kristuse jüngriks olemine hõlmab enamat kui vaid Tema õpetuse ja õpetussõnade uskumist. See hõlmab isegi enamat kui Tema jumalikkuse tunnistamist ning Tema omaksvõtmist meie Päästja ja Lunastajana – kuigi ka see on eluliselt tähtis.

President Dallin H. Oaks selgitas: „Kristuse järgimine ei ole juhuslik ega ajutine tegevus. See on pidev pühendumine ja eluviis, mis peaks meid igal ajal ja kõikjal juhtima.” Jüngriks olemine on teadlik teekond, mille valime, et võksime kogeda muutust Issanda lepitava ohvri ja Tema suutlikuks tegeva väe kaudu. Jüngriks olemise tõeline eesmärk on saada sõna otseses mõttes Jeesuse Kristuse sarnaseks – et saaksime Tema „peegelpildi oma näoilmesse”.

Et olla Issanda jüngrid, peame iga päev teadlikult järele aimama Tema mõtteid ja tegusid – näiteks Tema kuulekust, alandlikkust ning kannatlikkust. Kui me need omadused järk-järgult oma identiteeti kaasame, siis saame „osa [Tema] jumalikust loomust”. Selline Päästja iseloomu jäljendamine on Tema kummardamise keskmes. Nagu president Nelson õpetas: „Meie imetlust Jeesuse vastu väljendab kõige paremini Tema eeskuju järgimine.”

Kõigist Jeesuse Kristuse jumalikest omadustest, mida peaksime jäljendama, on üks, mis on ülimuslik ja kätkeb endas kõiki teisi. See omadus on Tema puhas armastus ehk ligimesearmastus. Nii prohvet Mormon kui ka apostel Paulus tuletavad meile meelde, et ilma ligimesearmastuseta „ei ole [me] mitte midagi”. Või nagu ilmneb Joseph Smithi kaudu saadud ilmutusest: „kui [meil] pole ‥ ligimesearmastust, ei saa [me] teha midagi”.

Päästja ise seadis armastuse tunnuseks, mille järgi Tema tõelisi jüngreid ära tuntakse, kui Ta ütles:

„Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite!

Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!”

Ligimesearmastus on sügavamõtteline mõiste, mida võib olla raske defineerida, kuid mida tunnetavad kergesti kõik, kes seda kogevad. Käsiraamatus „Jutlusta minu evangeeliumi” on kirjas, et „nagu usk, paneb ka ligimesearmastus tegutsema”. Tõepoolest saab ligimesearmastust kirjeldada kui armastavaid tegusid. See kirjeldus annab sügava arusaama Päästja elu kokkuvõtvast avaldusest – Ta „käis mööda maad ja tegi head”.

Jeesuse Kristuse järgijatena peaksime püüdma jäljendada viisi, kuidas meie Õpetaja näitas oma puhast armastust teiste vastu. Kuigi Päästja näitab ligimesearmastust mitmel viisil, soovin juhtida tähelepanu kolmele konkreetsele Tema ligimesearmastuse mustrile, mis on selgelt nähtavad Tema tõelistes jüngrites.

Esiteks, Päästja näitas ligimesearmastust, olles kaastundlik. Nagu on kirjas Mormoni Raamatus, siis nefilaste seas teenides kutsus Issand inimesi üles naasma oma kodudesse ja mõtisklema nende asjade üle, mida Ta oli õpetanud, ning valmistuma Tema tagasitulekuks järgmisel päeval. Seejärel on kirjas:

„Inimesed olid pisarais ja vaatasid ainiti teda, nagu paludes teda pisut kauem nendega koos olla.

Ja ta ütles neile: Vaadake, mu süda on täis kaastunnet teie vastu!”

Kaastunne on see ligimesearmastuse osa, mis proovib leevendada kannatusi. Olles täidetud kaastundega, tervendas Issand kõik haiged ja vaevatud rahva seas. Pärast seda õnnistas Ta nende lapsi, samal ajal kui inglid laskusid taevast ja ümbritsesid neid. Ta tegi neid õrnasid ja armastavaid tegusid ning palju muudki, sest Tal oli „hale meel”.

Kui ma teenisin noore misjonärina Lõuna-Ameerikas, siis ka mina sain kasu kalli sõbra kaastundest. Ühel õhtul, kui sõitsime koos kaaslasega misjonijuhataja koju, keeras ühtäkki mu sõiduki ette üks noormees jalgrattal. See toimus nii kiiresti, et ma ei suutnud kokkupõrget vältida. Kahjuks hukkus noormees kokkupõrke tagajärjel. Tema surm muserdas mind väga. Hirmul ja šokis, kui mõistsin juhtunu kohutavat tegelikkust, viidi mind vangi ja pandi luku taha. Ma pole iial tundnud rohkem hirmu ning üksildust. Ma olin täis meeleheidet ja kartsin, et mind pannakse ülejäänud eluks vangi.

Üks teine misjonär, vanem Brian Kochevar, kuulis õnnetusest ning tundis mulle kaasa. Ta tuli vanglasse ja palus ametnikke, et võiks jääda minuga kongi, et ma ei oleks üksi. Imelisel kombel olid nad nõus. Tunnen tänase päevani äärmist tänulikkust selle jüngri Kristuse-sarnase armastusteo eest, mis rahustas, lohutas ja trööstis mind elu suurima ahastuse ajal. Tema ligimesearmastusest ajendatud kaastunne oli kõnekas märk jüngriks olemisest. Nagu President Nelson on öelnud: „Üks lihtsamaid viise Jeesuse Kristuse tõelise järgija äratundmiseks on see, kui kaastundlikult see inimene teisi inimesi kohtleb.”

Veel üks näide sellest, kuidas Päästja näitab oma armastust, on Tema tähelepanelikkus ja abi teiste väljaütlemata vajaduste suhtes. Issand tegi terveks ühe 38 aastat haige olnud mehe, kellel polnud kedagi, kes teda aitaks, ning innustas teda elama õigemeelselt. Abielurikkumiselt tabatud naisele pakkus Ta lootust ning tröösti, mitte hukkamõistu. Halvatud mehele, kes läbi katuse alla lasti, pakkus Issand andestust pattudest, mitte ainult keha tervenemist.

Kui mind kutsuti piiskopina teenima, muutusid sakramendikoosolekud meie kuue väikese lapse tõttu minu abikaasa Cristini jaoks väljakutseterohkeks, sest ta pidi nendega üksi toime tulema, samal ajal kui mina poodiumil istusin. Nagu te võite ette kujutada, ei olnud meie lapsed alati aupaklikud. Kaks koguduse liiget, John ja Debbie Benich, märkasid tema olukorda ning hakkasid igal pühapäeval koos temaga istuma, et teda aidata. Nende lahkus kestis aastaid ning nendest said meie perele asendusvanavanemad. Nagu Issand, märkasid ka need jüngrid välja ütlemata vajadust ning tegutsesid armastuses – silmapaistev märk nende jüngriks olemisest.

Viimaseks on Päästja täiuslik armastus suunatud sellele, et aidata kõigil Jumala lastel täita oma jumalikku potentsiaali, et me „saaksi[me] osa tema päästest ja tema lunastuse väest”. Kui saame rohkem meie Õpetaja sarnaseks, suureneb loomulikul viisil meie soov aidata vendi ja õdesid lepingurajal edeneda.

Näiteks saame julgustada ja olla sõbraks neile, kes tunnevad end solvatuna või unustatuna, aidata koguduse uutel liikmetel tunda end teretulnuna või kutsuda sõpru koos meiega sakramendikoosolekul Jumalat kummardama – ehk isegi juba sel tuleval ülestõusmispühal. On lugematu hulk viise, kuidas teisi nende edusammudes julgustada ja aidata, kui otsime teadlikult ja palvemeelselt taevast abi, et meil oleksid silmad, mis näevad, ja süda, mis tunneb nii, nagu Jeesus Kristus neid näeb ja tunneb.

Teiste lepingurajal aitamine võib tähendada ebatavalist teenimistegu. Näiteks minu hiljutisel külaskäigul Filipiinidele kuulsin Agamata perekonnast. Nad ristiti 2023. aastal ning nad panid innukalt paika kuupäeva, mil saada perena pitseeritud lähedal asuvas Filipiinide Urdaneta templis. Kuid vahetult enne selle pere templireisi oli seal piirkonnas mitu taifuuni. Ränkade tormide ajal ei saanud riisikasvatajast vend Agamata oma taimi istutada. Kui tormituuled lõpuks möödusid, siis pidi ta kiiresti riisi istutama, kuni maapind veel märg oli, mis on riisiistutamiseks parim aeg. Kahjuks tähendas see templireisi edasilükkamist.

Kas jüngrit, vanem ja õde Cauilan, koos kolme noore teenistusmisjonäriga, kuulsid Agamata perekonna probleemist ning pakkusid abi, kuigi neil puudus põllutöökogemus. Põletava päikese käes töötades aitasid nad taimed maha istutada ning see võimaldas Agamata perel töö õigeks ajaks tehtud saada ning planeeritud ajal templisse pitseerimisele minna. Vanem Cauilan märkis, et „[Agamatade] näod kiirgasid, kui nägime neid Issanda kojas valgesse riietatult. Rõõm, mida tundsime, teenides seda ühtainust, on võrreldamatu rõõm!”.

Agamatad naudivad nüüd rikkalikke õnnistusi, mis kaasnevad igaveseks perekonnaks pitseerimisega, sest mõned kaasjüngrid, kes olid täidetud ligimesearmastusega – mis on märk nende jüngriks olemisest –, otsustasid aidata oma vendi ja õdesid lepingurajal edasi liikuda.

Vennad ja õed, Jeesuse Kristuse jüngriks olemine on ainus viis kestva õnne leidmiseks. See on tee, mis on täidetud teadlike ja sihipäraste armastustegudega teiste heaks. Kuigi jüngriks olemise tee võib olla raske ning väljakutseterohke ja mõnikord võime kogeda raskusi ning läbikukkumisi, siis võime tunda lohutust mõttest, et Jumal on meist teadlik ning soovib meid aidata iga kord, kui proovime. Jesaja tuletab meile meelde, et „Jumal, kes kinnitab [meie] ‥ kätt, kes ‥ ütleb: „Ära karda, mina aitan sind!””.

Pidades meeles seda kinnitust meie Taevaselt Isalt, palun siiralt, et me järgiksime president Nelsoni üleskutset seada oma jüngriks olek esikohale. „Paluge[m] Isa kogu südame jõuga, et [me] võiksi[me] täituda selle armastusega, mida ta on andnud kõigile, kes on tema Poja, Jeesuse Kristuse tõelised järgijad; ‥ et kui ta ilmub, oleme me temasarnased”, sest meiega käib kaasas tõeliseks jüngriks olemise märk, milleks on „ligimesearmastus ‥ Kristuse puhas armastus”.

Ma tunnistan, et Jeesus Kristus on meie elav, hiilgav Päästja, Lunastaja, Eeskuju ning Sõber. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.