2025
Te mau ha’amaita’ira’a o te fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai
Tēnuare 2025


« Te mau ha’amaita’ira’a o te fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai », Liahona, Tēnuare 2025.

Mai, pe’e mai

Te Ha’api’ira’a Tumu ’e te mau Fafaura’a 1 ; Iosepha Semita—’Ā’amu 1:1–26

Te mau ha’amaita’ira’a o te fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai

’Ua ha’amaita’i te ’evanelia a Iesu Mesia tei fa’aho’i-fa’ahou-hia mai iā’u ’e tō’u ’utuāfare, ’e e tāmau noa te reira i te ha’amaita’i i te ao ato’a nei.

piha tā’atira’a

Hōho’a o te piha tā’atira’a i roto i te hiero nō Suva Fītī

I te tau fa’atupura’a rā’au nō te matahiti 1820, hō’ē tamaiti 14 matahiti tei ’ere i te mau pāhonora’a, ’ua haere atu i roto i te uru rā’au. Tē hina’aro nei ’oia e ’ite i tei hea o teie mau ’ēkālesia e rave rahi e ha’ati ra iāna, e ti’a iāna e ’āmui atu. Ma te ha’api’ira’a mai i roto i te mau pāpa’ira’a mo’a ē, « tē ’ere ra te hō’ē o ’outou i te ’ite, e ani ’oia i te Atua » (Iakobo 1:5), ’ua haere atu te tamaiti i roto i te uru rā’au ’e ’ua ’īriti i tōna ’ā’au i te Atua. ’A pure ai ’oia, vetea a’era te mau ra’i.

Fā mai ra te Atua te Metua ’e tāna Tamaiti, ’o Iesu Mesia, ia Iosepha Semita ’e ’ua pāhono i tāna pure (hi’o Iosepha Semita—’Ā’amu 1:16–20). ’Ua tāpa’o teie ’ohipa mo’a i tupu i te ha’amatara’a o te Fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai o te ’īra’a o te ’evanelia a Iesu Mesia. ’Ua ha’amaita’i rahi teie ’itera’a i tō’u orara’a, ’ua tītauhia rā iā’u i te tahi mā’a taime nō te fāri’i i te hō’ē ’itera’a pāpū nō’u iho.

’Ua fa’aho’i-fa’ahou mai Iesu Mesia i tāna ’Ēkālesia

E rave rahi matahiti, ’ua ’ite rahi au iā’u mai ia Iosepha ’āpī. ’Ua fa’a’ahoahoahia vau e te « mau ’arora’a parau ra ’e te māniania nō te fa’a’itera’a i te mana’o » (Iosepha Semita—’Ā’amu 1:10) nō roto mai e rave rahi ’ēkālesia rau i Fītī. I tō’u fārerei-mātāmua-ra’a i te mau misiōnare, e rave rahi uira’a tā’u. ’Ua fa’ao’ō’o vetahi iā’u ma te parau ē, mea tāere au nō te ha’api’i mai nō te mea e va’u matahiti tō’u tītaura’a ’ia ’imi maita’i i te ’Ēkālesia. ’Ua ha’amata tō’u fa’afāriura’a nā roto i te māramaramara’a i te i’oa o te ’Ēkālesia.

I roto i tāna tāvinira’a i te tāhuti nei, ’ua ha’amau Iesu Mesia i tāna ’Ēkālesia. I te roara’a o te tau, ’ua mo’e te ha’api’ira’a tumu ’e te ha’amanara’a o te autahu’ara’a o tāna ’Ēkālesia. I tō tātou nei ’anotau, ’ua fa’ati’a fa’ahou Iesu Mesia nā roto mai i te peropheta Iosepha Semita i te hō’ē ā ’Ēkālesia ’o tāna i ha’amau ’a ora ai ’oia i ni’a i te fenua nei (hi’o Te mau Hīro’a Fa’aro’o 1:6). ’Ua fa’aue ato’a ’oia nā roto i te heheura’a, « ’o teie ho’i te i’oa ’o te topahia i ni’a i tā’u ’ēkālesia i te mau mahana hope’a nei, ’oia ho’i Te ’Ēkālesia a Iesu Mesia i te Feiā Mo’a i te mau Mahana Hope’a nei » (Te Ha’api’ira’a Tumu ’e te mau Fafaura’a 115:4).

Tē amo nei te ’Ēkālesia i te i’oa o Iesu Mesia nō te mea Nāna teie ’Ēkālesia ! I muri a’e e va’u matahiti, ’ua pīna’ina’i teie parau mau i roto i tō’u ferurira’a ’e tō’u ’ā’au. ’Ua bāpetizohia vau i te 27ra’a o tō’u matahiti ’e ’ua pi’i-’oi’oi-hia vau ’ei tauturu i roto i te peresidenira’a o te Feiā ’Āpī Tamāroa o te pāroita, ’e ’ei ’orometua ha’api’i nō te seminaire i te po’ipo’i. I te roara’a o te tau, ’ua tāmau noa tō’u ’itera’a pāpū i te tupu i te rahi.

Tē tāmau noa nei te Fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai

’Ua taui roa tō’u orara’a ’a ha’api’i ai au i te seminaire, ’a haere ai i te purera’a ’ōro’a, ’e ’a fa’aro’o ai i te ’āmuira’a rahi. ’Ua putapū ato’a vau i te mana marū, te tāmāhanahana ’e te fa’aurura’a a te Vārua ’a tai’o ai au i te Buka a Moromona—hō’ē ha’apāpūra’a ’e hō’ē fa’a’itera’a mau nō te Fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai ’e te pi’ira’a peropheta o Iosepha Semita.

I te pi’ira’a te Fatu ia Iosepha « ’e ’ua parau atu ra iāna nā roto mai i te ra’i, ’e ’ua hōro’a atu ra i te mau fa’auera’a iāna » (Te Ha’api’ira’a Tumu ’e te mau Fafaura’a 1:17), ’ua fa’a’ite ’oia ē, « tē fa’auru mau mai nei [’oia] i te ta’ata nei ’e te mā’iti nei ho’i ia rātou ’ia rave i tāna ’ohipa mo’a i teie nei tau ’e i teie nei u’i, mai tō te mau ’anotau i muta’a ihora » ’e « ’o ’oia te Atua hō’ē inanahi ra, i teienei mahana, ē a muri noa atu » (Te Ha’api’ira’a Tumu ’e te mau Fafaura’a 20:11–12).

Te Fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai tei ha’amata ia Iosepha tē tāmau noa nei i teienei mahana. ’Ei feiā mo’a i te mau mahana hope’a nei, ’ua pi’ihia tātou ’ia parau nā roto i te i’oa o te Fa’aora « ’ia fa’arahi-ato’a-hia te fa’aro’o i ni’a i te fenua nei », « ’ia fa’ati’ahia [tāna] fafaura’a mure ’ore », ’e « ’ia porohia atu te ’īra’a o [tāna] ’evanelia e te feiā paruparu ’e te ha’eha’a ho’i i te mau hope’a o te ao nei » (Te Ha’api’ira’a Tumu ’e te mau Fafaura’a 1:21–23). E ha’amaita’ira’a nō tātou i te tauturura’a nō te patura’a i te ’Ēkālesia ’e i te fa’aineinera’a i te ao nei nō te mahana e ho’i mai ai Iesu Mesia.

Taniela Wakolo ’e te tahi atu mau ta’ata i rāpae i te hiero

’Ua rave Elder ’e te tuahine Wakolo (i te pae ’atau roa) i tō rāua ’ōro’a ’e ’ua tā’atihia i roto i te hiero nō Nuku’alofa i Tona i te ’āva’e ’Ātete 1995, hō’ē matahiti i muri a’e i tō Elder Wakolo tomora’a mai i roto i te ’Ēkālesia. ’Ua fa’a’itehia rāua i’ō nei ’e te peresidenira’a hiero.

Māuruuru rahi nō te peropheta Iosepha

Hō’ē matahiti i muri mai i tō’u bāpetizora’ahia, ’ua rātere atu māua tā’u vahine ’o Anita i te hiero nō Nuku’alofa i Tona, ’ia tā’atihia māua nō teie tau ’e nō te tau a muri atu. ’Ua ha’afaufa’a mau tō’u ’itera’a pāpū nō te Fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai i tō’u haerera’a i te hiero. E aura’a mau te ’evanelia a Iesu Mesia tei fa’aho’i-fa’ahou-hia mai nō te mau mea ato’a ! ’Ua ’ī roa tō’u ’ā’au i te māuruuru nō te mau ha’amaita’ira’a tā te reira i hōro’a mai iā’u ’e tō’u ’utuāfare.

’Ua tae mai teie mau ha’amaita’ira’a faufa’a roa i te ao nei nā roto mai ia « Iosepha Semita, te Peropheta ’e te Hi’o a te Fatu [’o tei] rave, maori rā ia Iesu ana’e, nō te fa’aorara’a i te ta’ata i roto i teie nei ao, i tā te hō’ē ta’ata ’ē atu ’o tei ora na i ni’a iho i teie nei ao » (Te Ha’api’ira’a Tumu ’e te mau Fafaura’a 135:3). E ti’a ia tātou ’ia māuruuru noa—’e ’eiaha roa atu ’ia ’aramōinahia—i te mau mea ato’a tā tātou i fāri’i nā roto mai i te peropheta nō teie tau tu’ura’a hope’a.

Nā roto ia Iosepha, ’ua māramarama tātou i tō tātou tā’amura’a o te fafaura’a ’e te Metua i te ao ra ’e ia Iesu Mesia. Tē vai nei ia tātou te autahu’ara’a, te mau ’ōro’a ’e te mau fafaura’a tei fa’aho’i-fa’ahou-hia mai. Tē ha’api’i mai nei te ’ohipa i tupu ia Iosepha i roto i te uru rā’au mo’a ia tātou ē, hou te Metua ’a fa’a’ite ai i tāna Tamaiti, ia Iesu Mesia, ’ua pi’i ’oia ia Iosepha ma tōna i’oa (hi’o Iosepha Semita—’Ā’amu 1:17). ’Ua ’ite ato’a ’oia ia tātou mā tō tātou i’oa. ’E mai tāna i vētea i te mau ra’i ’e ’ua pāhono i te pure ’ōhie ’e te ’ā’au tae a te hō’ē tamari’i 14 matahiti, e pāhono ato’a mai ’oia i tā tātou mau pure nā roto i tōna iho hina’aro, tāna rāve’a ’e tāna tārena, noa atu te huru fāito o tō tātou matahiti. Tē pīna’ina’i hōhonu nei teie mau parau mau i roto i tō’u vairua. Tē fa’aite pāpū nei au e parau mau te reira.

Tē ti’aturi nei au ē, e ta’ata vau ’o tē rave nei i te maita’i i roto i teie nei ao. Mai te peu ’o te reira iho ā, ’ua tauturu rahi atu ā Iosepha Semita nō te reira. E’ita roa tō’u orara’a e riro mai teie i teie mahana, e’ita vau e riro mai ’ei tāne fa’aipoipo ’e ’ei metua tāne mai tā’u e riro nei, ’e e’ita roa vau e ’oa’oa mai tā’u e ’oa’oa nei, ’aita ana’e te ’evanelia i fa’aho’i-fa’ahou-hia mai ’o tā te peropheta Iosepha i fa’atusia i tōna ora nō te hōpoi mai i te ao nei. Tē hōro’a mai nei te ’evanelia iā’u te māramarama ’e te tīa’ira’a. Nō te reira, e māuruuru noa vau ē a muri noa atu i te peropheta Iosepha.

I te mau taime ato’a, i te mau vāhi ato’a

E ta’ita’i noa vau i te hō’ē Buka a Moromona i te mau vāhi ato’a tā’u e haere nei, ma te ti’aturi e nehenehe au e hōro’a atu i te reira i te hō’ē ta’ata ’e ’ia fa’a’ite atu iāna i te ’evanelia a Iesu Mesia i fa’aho’i-fa’ahou-hia mai. ’Ua ’ōpere au e rave rahi hānere buka na te mau vāhi ato’a o te ao nei. Mea au nā’u ’ia fa’a’ite i te poro’i o te Fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai—i te mau taime ato’a, i te mau vāhi ato’a.

’Ua riro te reira ’ei parau mau ta’a ’ē ’a ha’api’i ai au ’e ’a fa’a’ite pāpū ai au i tā’u mau tamari’i ’e ia Anita i roto i te mau patu o tō mātou fare. Tē tāvini nei tā māua tamāhine i te hō’ē misiōni i New York City, i Marite. ’Ua parau atu māua iāna, « ’a haere ’e ’a fa’a’ite pāpū nō te Fa’aora i tō ’oe pae o te ao nei. E nā reira ato’a tō ’oe māmā ’e tō ’oe pāpā i tō māua pae o te ao nei ». Mea au nā mātou e fa’a’ite i te tahi ’e te tahi nō ni’a i tā mātou tāvinira’a. ’E teienei, e mo’otua tamāhine tā māua, e maha matahiti. Te ti’aturira’a ’e te tītaura’a o tō’u ’ā’au maori rā, ’ia fa’aro’o pinepine ’oia ’e ’ia ha’amana’o tāmau noa i tōna pāpā rū’au ’ia fa’a’ite pāpū nō te Fa’aora ’e tāna ’evanelia.

E nehenehe tātou pā’āto’a e fa’a’ite pāpū nō te mau ha’amaita’ira’a o te ’evanelia tei fa’aho’i-fa’ahou-hia mai—i te mau taime ato’a, i te mau vāhi ato’a—ma te ora i te hō’ē orara’a hi’ora’a maita’i nō te hō’ē pipi nā Iesu Mesia. E nehenehe tātou e ’ōpere i te Buka a Moromona : Te tahi fa’ahou ’ite nō Iesu Mesia. ’E e nehenehe tātou e fa’a’ite pāpū ē, ’ua fa’aho’i fa’ahou mai Iesu Mesia i te ’īra’a o tāna ’evanelia ’e tē arata’i nei ’oia i te ’Ēkālesia i teie mahana. ’Ua ha’api’i te peresideni Russell M. Nelson ē « tē tāmau noa nei te heheura’a i te tahe mai nā ’ō mai i te Fatu ra i roto i [te] ’ohipa o te fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai e tupu tāmau noa nei ». Tē fa’a’ite pāpū nei au ē, tē tāmau noa nei te reira nā roto i te hō’ē rēni mutu ’ore o te mau tāviri o te autahu’ara’a e mauhia nei e te mau peropheta, te mau hi’o ’e te mau heheu parau ’o tē fa’auru nei, tē arata’i nei ’e tē tauturu nei ia tātou ’ia ru’uru’u atu ia tātou i te Fa’aora ia Iesu Mesia.

Teie tō’u ’itera’a ’e tō’u ’itera’a pāpū. E fa’a’ite tāmau noa vau te reira ma te ’oa’oa ’e e’ita roa atu vau e fē’a’a.

Fa’ata’ara’a

  1. Russell M. Nelson, « Fa’aro’o iāna », Liahona, Mē 2020, 88.