Mwichenapen Mwichefen
Feiochun ekkewe Chon Fori Kinamwe
October 2025 mwichenap


13:16

Feiochun ekkewe Chon Fori Kinamwe

Fori kinamwe mi chok poputa seni akkomwan nenian-—non netipach. Iwe mwirin non imwach kewe me ach kewe famini.

Sia etiwakemi ngeni ei mwichenap. Ach ennetin kinisou ren ach mwichfengen.

Atun ach witiwit ngeni ekkei kokkotun mwichenap, kich mi osen fateiti ren met a fis non ekkewe wiik tori iei. Sia sinei pwun netipach mi chupun me netipeta, me meni ekkoch ra mefi fatengaw mi fis pokiten efeiengau ika osukosuk non unusen ei fonufan. Ekkewe mo aramas nikitu ra chufengen non neni mi piin—pachenong ach ewe neni mi epinipinino imwen fan non Michigan—ra mano ika fen poutuno ar kewe achengicheng famini. Uwa poraus seni netipei, non ai sinei pun chommong netip mi riafou ren met en, om famini, me neniach ei fonufan sia fen tou seni mwirin ewe saingonon mwichenap.

Capernaum non Galilee

Kose mochen fiti ei ne anchangei pwe en emon sarafo non Capernaum, arap ngeni ewe Setin Galilee, fansoun an Jises Kraist ewe angangen afanafan fetan. Kapas a chouno usun emon rabbi—emon sense—an afanafan a uweato chommong aramas. Chon winior ra ota repwe sai ngeni ewe chuk mi ningeno ngeni ewe saat ar repwe rongorong ngeni I.

Ka pwan fitir ne fetan won ewe aan mi toputop ngeni Galilee. Nupwen ka tori ewe neni, ewe mwicheichen aramas ra mwich fengen ar repwe rongorong ngeni ei Jises ka mairu ren. Ekkoch ra mosonoson ne mongunugun, “Messiah”.

Ka rongorong. An kapas a ku netipom. Atun om fetanetam ngeni imwom, ka finata om kopwe chok fanafaneno seni om akapouraus.

Ka ekipwichi ekkoch amwararen mettoch—mettoch ra kon nununo seni ewe annukun Moses. I a kapas ussun asapano sapom ngeni ewe eppek me tongei chon koum ngonuk. I a pwonei, “Ra Feioch ekkewe chon fori kinamwe: pwe Kot epwe eita ngenir noun.”

Non manaom, om ka mefi ewe choun ekkewe ranin osukosuk—ese fat me nuokus—memefin kinamwe mi towaueno.

Om fetan a mwitir; ka tori imwom non ngasepwich. Om famini ra chufengen; semom a eis, “Erenikich met ka rongorong o mefi.”

Ka erenir pwe I a tungor ngonuk om kopwe pwarano om saram me mwen ekkoch, kopwe kutta pungoch ika mo en mi nom non koput. Nouom a chechech atun ka pwan apasata, “Ra Feioch ekkewe chon fori kinamwe: pun repwe iteni noun Kot semirit.”

Ka eis,“Ngang mi tongeni winiti emon chon fori kinamwe nupwen ewe fonufan mi nom non osukosuk, nupwen netipei mi uren nuokus, me nupwen kinamwe mi nikinikin towau uno?”

Semom a nengeni inomw we me ponuweni non pwetete, “Ewer. Sia poputa non ewe akkomwan neni—non netipach. Mwirin non imwach kewe me ach famini. Non ach ekefisi ikkewe ia, fori kinamwe a tongeni paras fetan non aanach kewe me sopuch kewe.”

Feino Ngeni Iei 2,000 Ier

Feino Ngeni Iei 2,000 Ier. Kosap pwan chiwen anchangei—pun iei met kich mi nonom non. Ikamo ekkewe eriafoun mettoch mi fis ngeni serafon ikkenai mi sokofesen seni ewe serafon non Galilee—tipefesen, towau seni namanam, niwiningeni, songen won aan, namaiki, me attaakin won asepwan—ir me ru ekkei kinikinin tapin aramas mi fis ngenir osukosuken orenier me aurek.

Kinisoun, nouch kei serafo aat me nengin mi nono ngeni ar repwe arap ngeni ar kewe pekin nenien kao ren Afanafanen-won-ewe-Chukuchukuta: semineri, Ren ewe Pochokunen Serafo mwichenap, me Feito, Tapweto Mwiri. Ikeia ra angei ewe koko mi chok nono o feifeino seni ewe Samon: ar repwe mut ngeni ar saram epwe sarameno mwen mesen aramas, ar repwe kutta pungoch ikamo ir mi nom non riafou, me repwe tongei chon oputer.

Ra pwan angei kapasen apochokun seni soufosun ewe Niwinsefanito mi manau ikenai: “A Namot epwe Wor Chon Fori Kinamwe.” Ew mefiom nge kosap aweiresi . Ekkesiwini anini fengen me namanamtekia ngeni omusomus me tong. Auetai pirisin angang fengen me pekin weweiti, esap etippen nonowo me imwufesen. Me ewe chok pwon: “Ra feioch ir ekkewe chon fori kinamwe: pwe repwe iteni noun Kot semirit.”

Ewe netipen chon sarafon ikenai a uren ewe kapasen pwarata ussun Jises Kraist me ew epinukunukun ren nesor me penon. Nge ir mi chok pwan eis, “Ngang mi tongeni winiti emon chon fori kinamwe nupwen ei fonufan mi nom non osukosuk, me netipei mi uren nuokus, me pekin kinamwe mi nikinikin towau uno?”

Ewe fatefatochun ponuwan sia pwan eniwinisefani ewer! Sia pwapwati ne etiwa ewe kapas an ewe Chon Amanau: “Kinamwe upwe ngeni kemi, upwe fang ngeni kemi pwisin ai kinamwe. … Ousap noninen are tipewaramwar, ousap pwan nuokus.”

Ikenai, fori kinamwe mi chok poputa seni akkomwan nenian-—non netipach. Iwe mwirin non imwach kewe me ach kewe famini. Ach sia anganga ikeweia, pekin fori kinamwe epwe paras fetan non ach kewe kinikinin neni me sapuch kewe.

Sipwe sopweno ne ekieki ekkei unungat neni atun emon Sounengin ikenai ren Aramas mi Pin non Fansoun Soponon “a efisi kinamwe.

Fori Kinamwe non Anononun Netipach

Ewe akkomwan a nom non netipach. Ew mettoch kich mi kuna ren an Kraist angangen afanafan a pwarata ifa ussun ekkewe semirit ar ra eto ngeni I. Non ena a pwari ew esisinen pwarata. Nenengeni non ewe nimenimochun me tupwenin fori kinamwein netip an emon semirit a tongeni awora pekin memefin nang ngeni nenukach. Iei ekkoch ponu an ekkoch semirit seni Ierin-Kinter “Ifa ussun nikinikin emon chon fori kinamwe?”

Upwe pwari ar kei ponu a feito seni unusen netiper! Luke a era, “Anisi ekkoch iteitan fansoun meinisin.” Grace a apasa ifa ussun auchean ach omusano emon, ika mo ese nikinikin nge rese pung. Anna a era, “Uwa kuna emon ese wor chon kukunou ngeni, iwe uwa no kukkunou ren.” Lindy a ekieki pwe ika emon epwe chon fori kinamwe iwe epwe anisi ekkoch. “Iwe ka pwan passini. Epwe chok fis pwan fis. Liam a apasa, “Kosap koum ngeni aramas, ika mwo re koum ngonuk.” London a awewei, “Ika emon e amangawok ika e koum ngonuk, kopwe erenir, ‘Kose mochen kauno.’” Trevor a ekieki o era, “Ika mi wor efou chok tempura a nom me ika ke mochen angei, iwe oupwe aea fengen.”

An ekkei semirit ponu a ew pisekin pwarata ngeni ei pwe kich meinisin sia uputiw fiti saramen sipwe fori met mi och me umoumouch. Ewe kapas allimen Jises Kraist a tumunu me achufengeni ekkei nikinik seni nang, kapacheta fori kinamwe, atononga non netipach, efeiochu kich non ei manau me non nan ew manau mwirin.

Fori Kinamwe non Imwach

Oruan, auetai pekin kinamwe non imwach kewe ren aea an ewe Samon napanap ne apochokuna nefinach ngeni emon me emon: etiwetiw, tonge-tam, apwetetei, kirekiroch, nikitu, me tong mi ennet.

Iei eu amwararen tutunap mi pwarata ifa ussun ew famini a fori kinamwe nefinen famini, ra wanong ekkei nongonong non manawer.

Semiritin non ei famini ir mi weires nefiner ren emon mi mwukono ren nikinikin mi iteitan tipengau, asawa ekkoch, me awenewen an poraus. Ekkewe semirit, metek me osukosuk, ra poputa ne ekieki ika ew chok annen ren repwe pwan apiru ngeni ewe chok ussun-ese och nikinikin.

Non ew kunionun ewe famini ra poputa ne suki ar poraus ren ewe osukosuk me weires ir mi nonom non. Iwe ew kokkot a fisita—esap chok ren ew pekin atawei, nge repwe katon ne fori.

Ar resap ponueni ika fiu ngeni, ekkewe semirit repwe fori och mettoch esap tapereni: repwe ponueni non kinamwe. Esap chok ren tekisonan ponu, nge ren ew unusen netip mecheres kapas umoumouch me foforoch, ika mo mi ngau an ponuenir. Ra tipeew fengen repwe satuni ne fori non och fansoun, mwirin repwan chusefan me ekieki.

Akkomwan ekkoch ir mi aro tiperueru ne fori, nge ra nikitu ne minna ewe kokkot fiti unusen netiper.

Met a fis mwirin a men amwarar.

Ewe nikinikin kaum fengen a poputa ne pweteteno. Emenimen a siwini mese mangau. Ewe mwan watte, mi towau netipan me songekai, a poputa ne siwin. Ekkewe semirit, a wor ar pochokun ren ar finata repwe emwen fiti tong, ra kuna pwapwa non ewe ekkesiwin. Ewe siwin a fokun fisioch ren ewe kokkotun chusefan ne fori sefani ese pwan chiwen namot. Kirekiroch a fen efisi an angang.

Non kena fansoun, ennetin ririn nefin a fis, a apochokunata meinisin. Ren epwe wor chon fori kinamwe, sipwe omusano tipisin ekkoch me ennetin mochen ne auetai ekkoch nge sisap efiretiw fan.

Fori Kinamwe non Sopwuch we

Aunungatin, fori kinamwe non sapuch kewe. Non ekkewe ierin osukosuk ren ewe World War II, Elter John A. Widstoe a ossukuna: “Ewe chok annen fori ew kinamwein sop ren fefeitan mwaan me fefin ekkewe ir mi tong me mochen fori kinamwe. Emon me emon kich, seni ena anongonong an Kraist … a omuchu non poun ewe kinamwein non [unusen] ei fonufan.”

Ei porous epwe katou a aweweiochu ei ningen ossukun.

Ekkoch ier a no, ruemon mwan—emon Muslim sou emwen me emon soun petakin Kiristian seni Nigeria—ra uta fesen won ew ametekin tipefesenin namanam. Ir me ruemon ir mi mefi anononun riaffou. Nge, seni ewe manamanen chikaren omusomusen tipis, ra finata repwe fetan fengen won ew aan.

Pastor James Wuye me Imam Muhammad Ashafa

Imam Muhammad Ashafa me Pastor James Wuye ra winiti chiechioch fengen me rese tepereni repwe angang fengen ren kinamwe. Chufengen, ra auetai ew nenien achufengeni namanam ese nifinifin chochon me ra angang fengen ne atawei pekin tipefesen. Ir iei ra ossukuna pwan ekkoch ar repwe ekkesiwini koput ngeni epinukunuk. Ren a fan ruu-chon winneni ewe Nobel Peace Prize, ir re keran chok finita ren ewe Commonwealth Peace Prize.

Ekkei ruemon chon koum fengen me nom iei ra sasai fetan fengen ne aueta sefani met ewe a fen taa, chon pwarata mi manau pwe an ewe Samon koko ach sipwe fori kinamwe ese chok tufich—mi osen uren manaman.

Atun sia sinei ewe ningen Kot, iwe kich “esap wor rech ekiekin sipwe efeiengawa emon, nge sipwe manaweni kinamwe.” Non ach kewe mwicheich me non sapuch kewe, amoita sipwe fini sipwe kuna emon me emon pwe kich noun Kot.

Ew-Wiiken Kokkotun Chon fori Kinamwe

Non mennapan, Upwe ngeni kemi ew tungor. Fori Kinamwe nofitin epwe or angangan—met ewe, ren emon me emon kich, poputa nesor? Kopwe etiwa ew-wiik, unungat-foforun kotun chon fori kinamwe?

  1. 1. Ew esap wor osukosuken-nenian non imwach: Atun osukosuk epwe poputa, kauno me poputa sefan fiti kirekirochun kapas me fofor.

  2. 2. Efisi ririn ren pisekin non asepwan: Mwen om kopwe atou, ponueni, ika wau mefiom won line ika asepwan, eis, “Ei mettoch epwe efisi ririfengen? Ika apw, kauno. Kosap atora ika sentini. Nge kopwe, aea fengen met mi och. Wau kinamwe non ewe nenian koput.

  3. 3. Fori sefani me achufengenir: Emon me emon chochon ewe famini repwe kuta ian ewe e or osukosuken nefin ren ar repwe tongeni omusomus, aamwa fengenir, fori sefani, me achusefan.

Nesoponon

A fen ekkoch maram minne uwa mefi ew memef mi fatoch a emweni ngeniei ei afanafan: “Feiochun ekkewe Chon Fori Kinamwe.” Ren soponon, kose mochen mut ngeniei upwe wau met a amemeef ngeni netipei non ekkei fansoun.

Fori Kinamwe a ew Napanapan Kraist. Fori Kinamwe fan ekkoch ra era pwe ew mettoch mi tiparoch ika apwangapwang—seni sokopaten aramas. Nge, ren emon epwe chon fori kinamwe ese apwangepwang, nge epwe pochokun non ew aan fonufan resap weweiti. Chon fori kinamwe epwe wor apochokun me tipeew fengen nge esap ew poutunon nukunuk. Fori Kinamwe epwe emwen ngeni ew netip mi suuk, esap ew mi kesip ekiekin. Epwe ren churi emon fiti suukun pau, esap pau mi kesip. Fori Kinamwe esap ew minafon mettoch, epwe keran chok fisita. Jises Kraist A fen aitikich, ir me ruu non ewe Paipel me ewe Puken Mormon. Fori Kinamwe a fen chok tou me iwe ekkewe soufosun-ikenai ra fen ossukuna seni chok non ekkewe ranin mwan ren ewe pekin Niwinsefanito a fen pwan tori non ei ranin ikenai.

Sia apwonueta wisach kewe me nang usun semiritin Samach won Nang mi uren tong atun sia aturesi ne winiti chon fori kinamwe. Uwa apasata ai kapasen pwarata ren Jises Kraist, i ewe Kingen Kinamwe, ewe Noun ewe Kot mi Manau, non itan Jises Kraist, amen.