Toeni Luhlahp
Alu
Toeni luhlahp ke Eprel 2025


14:14

Alu

Meac kalmen alu nuh sin God sum ac nga?

“Ingena ke Jisus El tuh isuslac in acn Bethlehem in Judea, in lwen lal tohkohsrah Herod. Tiac paht tukun ma inge, kuhtuh mwet ma yohk etuh la ke itu uh elos tuhkhu Kuhtuhlacp me nuh Jerusalem,

“Fahk, Piac tuhlihk fuhsr se ma isuslac tuh in tohkohsrah luhn mwet Jew uh? Kuht tuh liye itu lal ke sikyak in acn kuhtuhlacp, ac kuht tuhkuh in alu nuh sel.”

Magi ac, oacna elos pahngpahng ke kuhtuh pacl uh, tuh lahlmwetmwet in suk in konwacack ac alu nuh sin Messiah. Nuh seltahl, kalmen alu pa in puhtwati nuh ten ye Muhtahl ac sang nuh Sel mwe sang ke gold ac ma sacohk, mwe ahk keng.

Meac kalmen alu nuh sin God sum ac nga?

Ke kuht nuhnkuh ke alu, nuhnak lasr uh kwacna forlah nuhke ohiac ma fahkwack oaru in alu kewana lasr sifacna kuh ke mukuikui luhn Alu uh. Oacna ke nga motko ohiyen alu lasr nuh sin Pahpah Lucng ac Wen Kuloh Nahtuhl, nuhnak ahkosr tuhkuh nuhke mwe nuhnak luhk uh: ma se met, orekma ma akiac alu lasr uh; ahkluo, elah ac puhla ma sikyak nuh in alu lasr uh; ahktolu, ke alu fohnlah lasr uh; ac ahkahkosr, enenuh se in ukwoe Ma Muhtahl se ma kuht alu nuh se uh.

Ma se met, Mukuikui se Ma Akiac Alu Lasr Uh

Sie sin ma kwacna orek ac ohiac yohk srihpac luhn alu pa in fahsrweni nuhke acn kisackihnyucklac se in oruh orekma luhn luhlahlfongi. Leum el fwahk, “Ac tuh kom in arulana liyekomyang in tiac tahfongla liki facluh, kom enenuh in som nuhke lohm in pruhe ac sang kuhfa luhn Leum lalos ke lwen muhtahl Luhk.” Ma se inge, ahok, pa ke se lasr emet in muhsahi lohm sacnri uh. Tuhsruhk, fin enenuh se, acn tena kihsackihnyucklac kuh in orekmakihnyuck kuht fin molelah ac aluelah.

Sackruhmacn miting.

Ma se yohk srihpac uh pa meac kuht oruh ke kuht fahsrweni ke lwen luhn Leum. Pwacye lah, kuht nuknukyang ke kuhiyacsr nohfohn fal nuhke kuhiyacsr—tiac ahluhkwelah ma fal tuhsruhk in nwacsnwacs ke ohiac in fwahkwack ahkfuhlwact ac efahl lasr nuh sin Deity. Mukuikui lasr uh oacpacna ahkfuhlwact ac puhsisacl. Kuht alu ke kuht tuhkweni pruhe, kuht alu ke kuht yuck on (tiac in lohng muhkwena tuhsruhk in yuck on ah); kuht alu ke kuht luti ac lutlut sin mwet sahyac. Jisus El fwahk,“Esam lah lwen se inge, lwen luhn Leum, kom enenuh in sang mwe kisac (kalmac mwe ‘sang lom … ke pacl, taluhn, kuh kahsruh, in kuhlwacnsuhpuh God ac mwet sahyac’] ac kuhfa luhn Leum lom nuh sin El Suc Fuhlwact liki nuhkwewa, ac fwahkwack ma koluk lom nuh sin mwet wiom, ac ye muhtuhn Leum.” Kuht tuhkweni nuh sie tiac in ahkpwacrye kuh ahkpwacryeyuck—ke sie band, ke kihtin pacl na—tuhsruhk in esam Kacl ac in lutiyuck in arulacna kahlwem ke wosasuc Lal.

Ke toeni luhlahp se tuhfahna tari ac, Elder Patrick Kearon el ahkacsmakihnye kuht lah “kuht tiacna fwahsrweni ke lwen Sahpuht in wi sackracmacn miting na ac checki muh sahflah ma sacn. Kuht tuhkweni in alu. Oasr ma tiac oacna sie inmahsrlon ma luo an. In wi kalmac pa in oasr kac. Tuhsruhk in alu kalmac pa in kaksakihn ac luhngse God lasr ke ohiyac se ma ihkihlkuhtlac uh!”

Luhlahlfongi lasr ke lwen Sahpuht nuh sin Leum ac srihpac Lal muhkwena el sie orekma luhn alu. Kuhtuh yac somlah, inge-Elder Russell M. Nelson el tuh tuni: “Fuhkah ke kuht suhnuhntaci lwen sahpuht uh? Ke nga srack fuhsr ah, nga lutlutkihn orekma luhn mwet sahyac suc tahkuhnlah ma elos in oruh ac ma in tiac oruh ke Sahpuht. Tiac paht tohkoh nga lotwelah ke ma suhmuhslah uh lah mukwikwi luhk ac ohiyuck ke Sahpuht el sie akucl inmahsrlok ac Pahpah tuhmasr Inkuhsrao [liye Exodus 31:13; Ezekiel 20:12, 20]. Ke nga eis mwe kahlwem se inge, nga tilac enenuh sie tahk nuh ke ma ngacn oruh ac tiac oruh. Ke nga enenuh in oruh sulaclah lah fal kuh suhfal muhkuikui se in orek ke Sahpuht, Nga sifacna siyuck sihk, ‘Meac mwe akucl nga luhngse sang nuh sin God uh?’”

Alu ke lwen luhn Leum akihlenyucki ke ma se ma yohk emet ke iwaclah kisackuhnlah fuhlwact luhn Jisus Kraist. Kuht falkihn ac yohkna ahkfuhlwactye Moulyak Lal ke Easter tuhsruhk oacyacpac wik nuhkwewa ke kuht epeis akucl ke kuhfa luhn Leum ke Iwaclah Lal, weacng Moulyak Lal. Nuhke auliyak, ipeis ke kuhfa luhn Leum pa yohk emet ke alu in lwen Sahpuht.

Tuhkweni alu oacna “monun Kraist” oasr kuh se na lal ac ma wo tuhkuh kac ke kuht luti, kuhlwacnsap, ac ahkkweye sie sin sie. Mwe nuhnak wowo se, sie lutlut sasuc konwacack lah elos suc liye moul in nguhn lalos oacna ma lukmac nohfohn kuh in tiac salkweack kap luhn nguhn kuh in fahk muh luhlahlfongi lalos arulacna yohk srihpac, kuh in oasr pacl in kihsackihnyucklac yurin God. Oacna sie u luhn Mwet Luhlahlfongi, kuht ahkkweye sie sin sie ke alu ac ke luhlahlfongi.

Finne ohinge, kuht tiac kuh in muhlkuhnlah orekma luhn alu lwen nuhkwewa ma kuht tuhkweni kac ekihn kais sie mwet ac in lohm sesr. Mwet Lahngo el ahkacsmakihnyekuht lah owelah lasr enenuh pac in orek ke suwohswohs ke lwen nuhkwewa ac pacl e nuhkwewa. Sie tahmtahel lahlmwetmwet el tuni, “Nga tiac kuh in nuhnkuh ke siena inkacnek in alu nuh sin God oacna in use tuhlihk srihsrihk Nahtuhl nuh in moul lasr ac karuhnganuhlosyang ac lotwelos ke plwacn Lal nuh selos.”

Alma ac Amulek tuh luti Zoramites suc tuh tulokihnyucki liki synagougue lalos ah in alu nuh sin God tiac pacl sefanna in wik se, tuhsruhk pacl nuhkwewa, ac “ke oacna sie acn kowos oasr we.” Eltahl sramsram ke pruhe oacpacna alu:

“Kowos enenuh in okwaclah nguhnuwos ke infuckihl lowos, ac ke acn lukmac lowos, ac ke innimac lowos.

Aok, ac ke kowos tiacna pruhe nuh sin Leum, lwelah insiowos in nwacnwaclah, in sikalweni na in pruhe nuh Sel pacl nuhkwewa.”

Elos oacyacpac elakihn in suk ke ma suhmuhslah, fwahkwack luhlahlfongi la ke Kraist, luhngse pwacye ac kuhlwacnsap, eis Nguhn Muhtahl, ac moulkihn kaksak lwen nuhkwewa. Motko ke mwe nuhnak sac: “moulkihn sang kuloh lwen nuhkwewa.” Mokleyuc nuh ke mwe nuhnak ahkluo se luhk ah:

Elah Ac Puhla Muhsahiyuckyak ke Alu

Puhla ac ahkkahlwemye kaksak nuh sin God el, pwacye na, pa sramtweack alu ke ohiyacn engan ac in tiac liye muhkena muh kunohkohn se.

Kalmen alu pwacye pa in luhngse God ac fuhlweack luhngse lasr nuh Sel—mwe sang sacohk se emet kuht kuh in sang. Ke siyuckyuck lah piac masap se emet ke masap nuhkwewa uh, Jisus El topuk, “Kom fah lungse Leum God lom ke insiom kewa, ke ngunum kewa, ac ke nunkom kewa,” El oacyacpac pahngon ma se inge masap fuhlwact sac.

Pa inge srihkasrak se ke alu lal Jisus sifacna nuh sel Pahpah. Moul Lal ac kisac in iwaclah Lal kihsackihnyucklac nuhke wolacna luhn Pahpah. Ahsor yohk ke kuht esamwack pahng emtuhng luhn Jisus ke infulwen mwe keok ac ahsor: “O Papa, fin ku, nga siyuk kom in eisla cup in keok se inge likiyu!,” ne ohinge El puhsisacllac “Tusruktu in tiac ou lungse luk, a in ou lungse lom.”

Kraist fin acn Gethsemane.

Alu el srihke kuhiyac in fahsr tukun srihkasrak wowo se inge. Kuht ac tiac sun suwohswohsiyen inkacnek soko inge ke kihtin pacl na, tuhsruhk fin kais sie lwen kuht “sang ke sie mwe kisac nuh [Sel] sie inse muhsahllah ac nguhn toasr,” El fah sifil pacptaisikuhtlac ke Nguhn Lal ac nwek kuhtlac ke kuhlwacng Lal.

Ahktolu, Siena luhn Alu Lasr uh

Ke section se emet ke Doctrine and Covenants, Leum el ahkkahlwemye mwe ahkkoluk se luhn facluh inge:

Fahk lah elos fahsr liki akwuck Lal, ac kuhnahoslah olwelah ma pahtpaht Lal.

Elos tiac suk Leum lan muhsahi ma suwohswohs Lal, tuhsruhk mwet nuhkwewa fahsr ke inkacnek la sifacna, ac tukin ma srolwaclah ke god lalos sifacna, suc srwoal kac el oacna ma luhn facluh.

Ac wo kuht in esam srihkasrak luhn mukul fuhsr tolu Jew Hananiah, Mishael, ac Azariah, utucklac mwet srohoh nuh Babylon tiac paht tukun Lehi ac sucu lal som liki acn Jerusalem ah. Mwet kol se Babylon el ahollah ineltahl Shadrach, Meshach, ac Abed-nego. Tohkohyang, ke mwet tolu inge sruhnga alu nuhke sie ma srolaclah akwucki sel, Nebuchadnezzer el sapkihn in sisiyang eltahl nuh ke e fihrihr se, fahk nuh seltahl, “kuh komtal nunku mu oasr god ac ku in molikomtalla?”

Kom ac esamwack top puhlaik lalos:

“God se su kut kulansap nu se uh ku in molilkutla liki e firir ingan, ac liki ku lom, na El ac molikutlac.

“Tusruktu El finne tia molikutla, lela in arulana kalem … lah kut tia ku in alu su sin god lom an, ac kut ac fah tiana pasrla nu ke ma sruloala gold se ma kom tulokunak an.”

Shadrach, Meshach, ac Abed-nego tiacna fihrihryak ke e fol sac.

E sac fol na pwacye suc uniyac mwet ma sisuhltwaclwacng ah, tuhsruhk Shadrach, Meshach, ac Abed-nego wacngihn ma sikyak nuh seltahl. “Na tokosra el fahk,Kaksakin God lal Shadrach, Meshach, and Abed-nego, El … molela mwet su orekma nu sel ac lulalfongel inge, … Elos tuh pilesrala moul lalos elos tia lungse epasr nu sin kutena god sayen God lalos sifacna.” Elos luhlahlfongi kacl Jehovah in molweloslac, “tuhsruhk fin tiac,”ma se inge , finne God in lahlmwetmwet Lal tiac kosrwaclah misac lalos, ne ohinge elos srackna pwacye nuh Sel.

Oacna sie ma fahsr met liki alu nuh sin Pahpah ac ke Wen eklac sie ma sruhlwaclah. Elos suc sislah God suc pa inkacnek pwacye, kuh lahfwekihn kuhtwena kunohkohn nuh Sel, in pwacnwacng ayaollac eltahl oacna god lalos sifacna. El suc kihsackuhnuhllah nuhke sie u kuh oraclah in fahsr met liki inkacnek wolacna alu nuh sin god kikiacp. Finne elos suc oraclah in alu nuh sin God tuhsruhk elos fahsr ke inkacnek lalos sifacna: ac elos fahsr fototo nuh yurin Leum ke ingoasruhlos, tuhsruhk insiaclos arulacna loeslac nuh Sel. Sripen alu lasr uh ma nuh sin “God pwacye sefanna, ac Jisus Kraist, suc [El] suhpwacma.”

Ma sahflah, Enenuh se in Fahsr Tukun Pahpah ac Wen

Yohk liki nuhkwewa, ohiyen moul lasr uh sahp pa wo emet, ohiyac pwacye emet ke alu. Ahkkahlwemye kihsackuhnlah lasr uh kalmen fahsr tukun Pahpah ac Wen—orekmakihn ohiyac ac mukuikui Lalosl in kuht sifacna. Fin, oacna kahs ma som, fahsr tohkoh pa ohiac pwacye se emet ke kaksak, na kuht kuh in fahk ke ahkfuhlwact nuh sin Deity, fahsr tohkoh pa ohiac pwacye se emet ke ahkfuhlwact. Ma se inge moklwe, oraclah srihke se in kahsruh ip kunwacsr in suk ma muhtahl. Tuh in eklac oacna Kraist el oacyacpac fahkwack na pwacye ke orekmakihnyen alu lasr uh. Pohloh kahs se lal Elder Kearon fwacklac piacngsac ke alu, “ke sie ohiyac ma ikihlkuhtlac,” el yohk srihpac. Alu ke pwacye el kuh in ekuhllah mwet.

Pa inge wolacna ke inkacnek luhn wuhlweacng—inkacnek luhn alu, luhngse, ac kisackuhnlah nuh sin God. Kuht ilyak nuhke inkacnek sac ke pacptaislac,inseselac in eis nuh fwacsr inen Kraist ac in liacacng masap Lal. Kuht eis mwe sang luhn Nguhn Muhtahl, mwet us pweng luhn Mwet Lahngo kuhlwacng suc molwelah ac ahknwacsnwacsye kuhtlac liki ma koluk ke kuht auliyak. Kuht kuh pac in fahk lah ke auliyak kuht alu nuh Sel.

Ingoh oasr ma sifilpac itucktyang enenuh in ukeyuck ke akwuck ac wuhlweacng ke pristut ma oreklac in lohm sin Leum ma ac ahkmuhtahlye kuht. Toeni muhtahl ac akwuck luhn tempuhl akiac sie ohiac fokoko luhn alu.

Prestuhn Russell M. Nelson el ahkuhtweyac lah “Mukul ac muhtwacn suc ma wi oruh akwuck luhn pristut ac oruh ac liyacacng olwelah lalos yurin God eis lwelah suwohs lalos nuhke kuh luhn God.” Tiac kuh se muhkwena kuht orekmakihn in kuhlwacnsuhpuh ac in ahkinsewowoye. El oacyacpac kuh wolacna se ma orekma in kuht in ahknwacsnwacsye ac ahksukohsohkyekuhtlac. Ke kuht fwahsr ke inkacnek in wuhlweacng, ahknwacsnwacsye “kuh ke muhtahl luhn God el kahlwem” in kuht.

Lwelah nuh sesr, oacna Mwet Nephi met ah ac Mwet Laman,“puhtwati nuhke niacl Jisus, ac … alu nuh sel.” Lwelah nuh sesr, oacna ma sapkihnyuck sin Jisus Kraist,“puhtwati ac alu nuh sin Pahpah [ke] inen [Wen}” Lwelah nuh sesr in eis ke Nguhn Muhtahl ac fuhlweacng insiacsr nuh sin God, wacngihn kuhtwena god met luhkwel, ac ekihn mwet tuhma lutlut luhn Jisus Kraist, ukwoe ohiyacl Leum in moul lasr sifacna. Nga fwahkwack lah ke kuht oruh, kuht fah puhlakihn engan ke alu. Ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Matthew 2:1–2; mwe luti ituckyang.

  2. Liye Matthew 2:11.

  3. Liye Doctrine and Covenants 59:9

  4. Doctrine and Covenants 59:12, footnote b.

  5. Liye Doctrine and Covenants 59:12.

  6. Liye Doctrine and Covenants 88:78.

  7. Patrick Kearon, “Paing Kowos nuh ke Alu in Engan,” Liahona, Nohfempuh. 2024, 36.

  8. Liye Russell M. Nelson, “Lwen Sahpuht In sie Lwen Muhtahl,” Liahona, Mei 2015, 130.

  9. Liye, kain ke, Sie Corinth 12:12–27.

  10. Liye “Stats for Sermons: Most Christians Have Entirely Private Spiritual Lives,” Barna Group, Feb. 21, 2025, barna.com/trends/stat-download-spiritual-lives.

  11. Liye Doctrine and Covenants 59:11.

  12. Alma 34:38; liye pac Alma 32:10–11.

  13. Alma 34:26–27; liye pac Alma 33:3–11.

  14. Liye Alma 33:12–23Alma 34:8, 28–39

  15. Liye Matthew 22:36–38; Mark 12:28–30. Tiacna siyuckyuck sin Jisus lah meac masap se ahkluo ah, tuhsruhk El sifacna fahk, “Ma sap se akluo yohk sripa oapana ma se meet an: Kom fah lungse mwet tulan lom oana kom lungse kom sifana”(Matthew 22:39; liye pac Mark 12:31).

  16. Matthew 26:39; liye pac Mark 14:36; Luke 22:42.

  17. Jisus el fahk arulacna fihsrwacsr,“Kowos fin lungse nga, kowos ac akos ma sap luk” (John 14:15).

  18. Liye 3 Nephi 9:20

  19. Liye Doctrine and Covenants 1:15–16.

  20. Daniel 3:15.

  21. Daniel 3:17–18.

  22. Daniel 3:28.

  23. Joseph Smith—History 1:19; liye Isaiah 29:13; Luke 6:46.

  24. John 17:3; liye pac Exodus 20:2–3; Mosiah 12:33–35; Doctrine and Covenants 20:17–19.

  25. Liye 2 Nephi 31:17.

  26. Russell M. Nelson, “Olwelah Ma Pahtpaht,” Liahona, Ohktohpa. 2022, 10.

  27. Liye Doctrine and Covenants 84:19–21

  28. 3 Nephi 11:17.

  29. Doctrine and Covenants 18:40.