2025
Ko e ʻEsia naʻe Motú
Sune 2025


Ko e ʻEsia naʻe Motú

“Tamai Hēvani, kātaki ʻo tāpuakiʻi ʻa Tate ke ne ʻiloʻi ʻoku ʻofaʻi ia.”

Ko ha talanoa moʻoni mei he USA.

Ko ha fefine teunga neesi ʻokú ne sio ki ha tā valivali ʻo Sīsū Kalaisi ʻi hono ʻapí

Naʻe hū atu ʻa ʻElika ki he loki ʻo ʻene ongomātuʻá ʻo sio ki he fakatātā ʻi he holisí. Ko ha fakatātā ia ʻo Sīsū Kalaisi. Kuo tuʻo lahi ʻene sio ai kimuʻá, ka ʻi he taimi ko ʻení naʻá ne fakatokangaʻi ha meʻa.

“ʻE Teti? Naʻe maʻu ʻa e fakatātā ko ʻení mei fē? Pea ko e hā ʻoku motu ai ʻa e ʻesiá?”

Naʻe sio hake ʻa Teti mei hono fakamaau ʻo e mohengá. “Ko e fakatātā ia ʻa ʻOma.”

Ko ʻOmá ko ʻene kui-fefiné ia naʻe nofo ʻi Hōlani. Naʻe saiʻia ʻa ʻElika ʻi he fanongo ki he talanoa ʻa Teti fekauʻaki mo e moʻui ʻa ʻOmá.

Ko ha taʻahine mo ʻene tangataʻeikí ʻoku sio ki ha tā valivali ʻo Sīsū Kalaisi ʻi honau holisí, pea tangutu ʻa e kiʻi taʻahiné ʻi hono mohengá ʻo mata hohaʻa

Naʻe tangutu ʻa Teti ʻi he mohengá ʻi he tafaʻaki ʻo ʻEliká. Naʻá ne pehē, “ʻI he fuʻu lahi ʻa ʻOma ʻo mavahe mei ʻapi ke hoko ko ha nēsí, naʻe ʻoange ʻe heʻene faʻeé ʻa e fakatātā ko ʻení. Naʻá ne tautau ia ʻi hono lokí. ʻI ha ʻaho ʻe taha naʻe tō ia mei he holisí, ʻo motu ʻa e tulikí. Naʻe ʻikai ke ne lava ʻo ngaahi ia, pea kuo motu ia talu mei ai. Pea ʻi heʻeku fuʻu lahi ʻo mavahe mei ʻapí, naʻe foaki mai ia ʻe ʻOma maʻaku.”

Naʻe fehuʻi ange ʻe ʻElika, “Ko e hā ʻoku ʻikai ke ke ngaahi aí?”

Naʻe talaange ʻe Teti, “Te u lava ʻo ngaahi ia. Ka ko ha fakamanatu lelei ia. ʻOku tokoni ia ke u manatuʻi neongo te tau ala ongoʻi mamahi pe kafo ʻi he taimi ʻe niʻihi, ka ʻe lava ʻa Sīsū Kalaisi ʻo tokoniʻi kitautolu. Pea ʻokú ne fakamanatu mai kiate au ʻokú Ne ʻafioʻi mo ʻofa ʻi hotau fāmilí.”

Naʻe ongoʻi ʻe ʻElika ha māfana ʻi hono lotó ʻi heʻene toe sio hake ki he fakatātaá. Naʻe fakafiefia ke ʻiloʻi naʻe tokangaʻi ʻe he ʻEikí hono fāmilí.

Hili ha ngaahi ʻaho siʻi mei ai, naʻe teuteu ʻa ʻElika ke mohe. Naʻá ne fufulu hono nifó pea tui hono vala mohé. ʻI ha ngaahi miniti siʻi pē, ʻe haʻu ʻa Teti ke fanongo ki heʻene lotu kimuʻa pea mohé mo fakakafuʻi ia.

Ka naʻe fanongo ʻa ʻElika ki ha meʻa. Ko hono tuongaʻane ko ia ko Taté ʻi hono loki mohe hoko maí. Naʻá ne talanoa kia Teti, pea hangē naʻá ne tangí.

Naʻá ne fanongo atu ki he halotulotu ʻa Tate mo pehē, “ʻOku ʻikai saiʻia ha taha ʻiate au.”

Naʻe fakakaukau ʻa ʻElika ki he fakatātā ʻo Sīsū Kalaisi ʻi he ʻesia kuo motú. Naʻá ne fakakaukau ki he lea ʻa Teti fekauʻaki mo e founga ʻe lava ai ʻe he Fakamoʻuí ʻo tokoniʻi kitautolú ʻi heʻetau ongoʻi loto-mamahí pe kafó. Naʻá ne pehē, hangē ʻoku ongoʻi loto-mamahi ʻa Tate ʻi he taimi ní.

“ʻOku ou ʻofa ʻiate koe. ʻE lava ke toe lelei ange ʻapongipongi,” ko ʻene fanongo atu ia ki he lea ʻa Teti kia Taté. “Te u ʻalu ʻo fakamohe ʻa ʻElika. Te u vave mai pē.”

ʻI he hū atu ʻa Teti ki he loki ʻa ʻEliká, naʻá ne fehuʻi ange, “Ko e hā ʻoku tangi ai ʻa Taté?”

Naʻe talaange ʻe Teti, “Naʻe lea taʻeʻofa ha niʻihi hono ngaahi kaungāmeʻa ʻi he akó kiate ia.”

Naʻe fakafulofula ʻa ʻElika. Fakafokifā pē kuó ne maʻu ha foʻi fakakaukau. “ʻE sai pē ke ta lotu mo ia?”

Naʻe malimali ʻa Teti. “ʻOku ou tui te ne saiʻia ai.”

Naʻe tukituki leʻosiʻi ʻa ʻElika ʻi he matapā ʻo e loki ʻa Taté peá ne fakasiosio atu ki loto. “Tate? ʻE lava ke tau lotu mo koe?”

Naʻe mihimihi ʻa Tate mo holoholoʻi hono matá. “ʻIo.”

Naʻe tūʻulutui hifo ʻa ʻElika, Tate, mo Teti pea fakahoko ʻe ʻElika ʻa e lotú. Naʻá ne pehē, “Tamai Hēvani, kātaki ʻo tāpuakiʻi ʻa Tate. Tokoni ke ne ʻiloʻi ʻoku ʻofaʻi ia pea ʻokú ne makehe.”

Taʻahine ʻoku fāʻofua ki hono tuongaʻané

ʻI heʻene ʻosí, naʻe fāʻofua ʻa ʻElika mo Tate. Naʻe fanafana ange ʻa Tate, “Mālō.”

Naʻe foki leva ʻa ʻElika ki hono lokí mo Teti. ʻI he fakakafuʻi ʻe Teti ʻa ʻEliká, naʻá ne talaange, “ʻOku ou fiefia hoʻo kole ke ke lotu mo Taté. Naʻá ke maʻu mei fē ʻa e fakakaukau ke lotu mo iá?”

Naʻe pehē ange ʻe ʻElika, “Naʻá ku loto-mamahi ʻi heʻeku fanongo ki heʻene tangí. Peá u fakakaukau ki he fakatātā ʻa ʻOma ʻo Sīsuú mo e ʻesia naʻe motú. Naʻá ku fakakaukau naʻe fiemaʻu ʻe Tate ke ne manatuʻi neongo ʻokú ne ongoʻi loto-mamahi, ka ʻoku ʻofa mo tokanga ʻa Sīsū kiate ia.”

Naʻe talaange ʻe Teti, “Ko ha fakamanatu lelei ia. ʻOku ou ʻiloʻi ʻokú Ne ʻofa mo tokanga foki kiate koe.”

Naʻe ʻuma ʻa Teti ki hono ʻulú peá ne tamateʻi ʻa e māmá. Naʻe fusi hake ʻe ʻElika hono kafú. Naʻá ne houngaʻia ʻe ʻi ai maʻu pē ʻa Sīsū Kalaisi ke tokoniʻi hono fāmilí.

Alt text

ʻŪ tā fakatātā ʻa Alyssa Tallent