2025
Fakafiemālieʻi ke Mohe ʻe he ʻEikí
Siulai 2025


“Fakafiemālieʻi ke Mohe ʻe he ʻEikí,” Liahona, Siulai 2025.

Leʻo ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní

Fakafiemālieʻi ke Mohe ʻe he ʻEikí

Naʻe tokoni ʻa e ʻOtuá ke fakanonga ʻema kiʻi tamasiʻí pea mo fakafiemālieʻi au ʻi he taimi naʻá ma fuʻu fiemaʻu lahi aí.

fakatātā ʻo ha kiʻi tamasiʻi ʻoku mohe ʻoku lolotonga tau ki ha mīsini EEG

Tā fakatātaaʻi ʻe David Malan/Malan Creative

ʻI he taimi naʻe māhina ai ʻe 10 ʻema ʻuluaki pēpeé, naʻá ku tuku ia mo hoku husepāniti ko Tēvitá, ke tokangaʻi heʻeku ongomātuʻá ko e fuofua taimí ia. Naʻá ma ō ke maʻumeʻatokoni efiafi peá ma toki ō ki ha fale heleʻuhila. ʻI he maʻu pē ʻema popikoané peá ma nofo ki laló, kuo telefoni mai ʻeku fineʻeikí.

Naʻe ʻikai ke toe mānava ʻema kiʻi pēpeé, pea ʻoku lolotonga lele ange ha meʻalele tokoni fakavavevave ʻa e falemahakí!

Naʻá ma foki meʻalele ki ʻapi mo e loto-hohaʻá pea lele ki loto ke sio kia Kāteni ʻoku fua ʻe heʻeku fineʻeikí, mo malimali ki he kau tokoni fakafaitoʻó. Naʻe sai pē, ka naʻá ne hamu.

Naʻe ʻikai ke lava ʻe he ongo toketaá ʻo tala e tupuʻanga ʻo e teté pe ko e ongo hamu naʻe hoko aí, ka naʻá na ʻoange pē ha faitoʻo ke tokoni. ʻI heʻeku hoko ko ha faʻē olopoʻoú, naʻe ʻikai tonu ʻeku fakakaukaú. Naʻe ngali sai pē ʻa Kāteni, ka naʻe uesia ʻe he meʻá ni ʻeku tuí. Naʻe fakaʻau ʻo lōmekina au ʻe he loto-mafasiá mo e hohaʻá.

Hili ha taʻu ʻe ua mei ai, kuo fokotuʻu ʻe ha toketā mataotao ki he ʻutó ke fakahoko ha sivi e ʻuto (EEG) ʻo Kātení, ko ha sivi ʻe fua ai e ngāue hono ʻutó ʻi he lolotonga ʻo ʻene mohé. Kapau ʻe ngali sai ʻa e olá, ʻe lava ʻo taʻofi ʻene fakaʻaongaʻi e faitoʻo ki he teté.

Naʻá ku hohaʻa ki he siví koeʻuhí he naʻe ʻikai ke toe mohe ʻaho ʻa Kāteni ia, ʻaki ha taʻu ʻe taha kimuʻa. Te mau lava fēfē ʻo ʻai ke mohe ʻi he ʻōfisi femoʻuekina ʻo e toketaá ʻoku lolotonga fakapipiki takai ʻa e ngaahi uaeá ki hono ʻulú?

ʻI he pō kimuʻa pea fai ʻa e siví, naʻe fakahoko ai ʻe Tēvita kia Kāteni ha faingāue. Naʻá ku ongoʻi mālohi ʻa e ʻi ai ʻa e Laumālié, ʻi he kamata ʻo e faingāué. Naʻá ku ʻiloʻi ʻe lelei ʻa e meʻa kotoa pē. Ko e fuofua taimi ia talu mei heʻene fuofua hamú naʻá ku ongoʻi nonga ai.

ʻI he ʻaho hono hokó naʻe toe fakapipiki ʻe he kau toketaá ʻa e ngaahi uaeá ki he ʻulu ʻo Kātení. Pea mau fakatokoto leva ia ki he funga tēpile siví pea tāmateʻi ʻa e māmá.

Naʻe tuai e kemo kuo mohe. Mahalo he ʻikai ngali ko ha mana ʻeni, ka kuo teʻeki ai ke kiʻi mohe ʻaho ia ʻi ha taʻu kakato ʻe taha.

Kuo teʻeki ngalo ʻi he Tamai Hēvaní kimautolu. Naʻe ʻi he ʻōfisi ʻo e toketaá Hono Laumālié, ʻo fakanonga ʻa Kāteni mo fakafiemālieʻi au. Naʻe liliu ai ʻeku fakakaukau ki he ngaahi faingataʻá mo e ngaahi tāpuaki lakanga fakataulaʻeikí ʻi he ʻaho ko iá. ʻOku ou ʻiloʻi ko e mālohi ʻo e lakanga fakataulaʻeikí ʻoku moʻoni.

ʻOku hoko ʻeni ʻa Kāteni ko ha taautaha kei talavou. Kuo teʻeki ai ke toe hamu talu mei heʻene kei pēpeé. Kuó ne fehangahangai mo ha ngaahi faingataʻa kehe ka kuó ne meimei ikunaʻi kotoa kinautolu. ʻOku ou ʻiloʻi ʻoku kei hokohoko atu hono tokangaʻi ia ʻe he ʻEikí mo fakanonga ʻeku manavasiʻí (vakai, Luke 8:50).