Kas sa armastad mind?
Kui tahame näidata oma armastust Jumala vastu, peaksime mõistma, kuidas Tema tunneb ära meie armastuse.
Tähendamissõnas kadunud pojast oli vanemal vennal alguses raske rõõmustada, kui tema noorem vend, kes pärast halbu valikuid ja olles „pilla[nud] ära oma vara, elades kõlvatut elu”, koju naasis. Vanema venna uhkus ja iseteadlikkus takistasid tal tunda rõõmu oma venna meeleparandusliku naasmise üle. Samuti võime meie lasta käest võimalusi, kui ei näita oma sõnade ja tegude kaudu siirast armastust oma lähedaste vastu.
Pühakirjades on palju vägevaid näiteid siirast armastusest, mida jagatakse ja saadakse: Naomi ja Rutt, Ammon ja kuningas Lamooni, kadunud poeg ja tema isa, Päästja ja Tema jüngrid.
Kui armastust vabalt antakse ja siiralt vastu võetakse, tekib voorusering, milles suureneb armastus nii andja kui ka saaja vahel.
Jumala armastus on täiuslik, lõpmatu, kestev ja „kõige magusam”. See täidab hinge „ülimalt suure rõõmuga”. Kuid mõnikord võib meil olla raske Jumala armastust oma elus ära tunda. Kuid meie täiuslikult armastav Taevane Isa soovib sedavõrd sügavalt, et me kogeksime Tema armastust, et Ta „räägib [meile] vastavalt … [meie] mõistmisele”. Ta väljendab oma armastust meie vastu viisil, mida me igaüks isiklikult suudame ära tunda. Me võime kogeda Jumala armastust enda vastu, kui vaatleme looduse ilu, saame vastuseid palvetele, kui meie meelde tulevad mõtted just siis, kui neid vajame, või kui kogeme sulneid rõõmuhetki. Suurim ilming sellest armastusest, mida Taevane Isa meie vastu tunneb, mis kõnetab nii meelt kui ka südant, on see, kui Ta lasi oma Armastatud Pojal end lepitusohvriks anda.
Nagu kadunud poja vanemal vennal, on ka meie tähelepanu sageli keskendunud iseendale. Me oleme sedavõrd haaratud, otsides tõendeid Jumala armastusest meie vastu, ja pettume, kui me neid ei näe. Kuid ilus paradoks on see, et mida rohkem me keskendume sellele, et näidata enda armastust Jumala vastu, seda kergemini tunneme ära Tema armastuse meie vastu. Võib-olla sellepärast vastas Päästja küsimusele „Missugune käsk on suur?” selle lihtsa ja olulise üleskutsega: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.”
Mõnikord ei ole see, kuidas me näitame oma armastust nende vastu, keda me kõige kallimaks peame, tingimata see, kuidas nemad armastust tunnevad. See võib olla heidutav nii andjale kui ka saajale. Võib olla kasulik küsida neilt, keda me armastame, kuidas nemad armastust tunnevad. Samamoodi, kui tahame näidata oma armastust Jumala vastu, peaksime mõistma, kuidas Tema tunneb ära meie armastuse. Õnneks on Ta pühakirjades selgelt välja toonud mitu viisi, kuidas me saame näidata oma armastust Tema vastu.
Kas sa armastad mind rohkem kui need?
Peetruse ja ülestõusnud Issanda õpetlikust vestlusest Tibeeria mere ääres õpime, kuidas me saame näidata oma armastust Issanda vastu.
„Jeesus [ütles] Siimon Peetrusele: „Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?” Ta ütleb temale: „Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas!”
Issanda päringu põhiküsimus on „kas sa armastad mind rohkem kui need?”. Me näitame oma armastust Issanda vastu, kui seame Ta kõrgemale „nendest” ja „need” võivad olla kes tahes, mis tahes tegevus või kõik, mis tõrjub Teda välja kõige olulisema mõju kohalt meie elus.
Päevas, nädalas, kuus ega aastas ei ole kunagi piisavalt aega, et teha ära kõik, mida tahame või peame saavutama. Surelikkuse proovikivi osa on kasutada seda väärtuslikku ajaressurssi selleks, mis on meie igavese heaolu jaoks kõige olulisem, ja lasta lahti asjadest, mis on vähem olulised.
President Russell M. Nelson ütles: „Küsimus, mida peame endalt küsima, [on] sama. ‥ Kas teie olete valmis laskma Jumalal olla oma elus kõige olulisem mõju? Kas lasete Tema sõnadel, Tema käskudel ja Tema lepingutel mõjutada oma igapäevaseid tegevusi? Kas kuulate Tema häält üle kõigi teiste? Kas olete valmis asetama kõik, mida Tema soovib, et te teeksite, kõrgemale kõigist teistest ambitsioonidest? Kas olete valmis laskma oma tahtel neelduda Tema tahtesse?” Me näitame oma jüngriks olemist ja armastust Jumala vastu, kui seame Tema oma elus esikohale.
Sööda mu lambaid
Sellesama Peetruse ja Päästja vahelise vestluse järgmises salmis saame teada veel ühest viisist, kuidas Issand meie armastuse väljendusi ära tunneb: „[Issand] ütleb temale jälle teist korda: „Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind?” Ta ütleb temale: „Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas!” Ta ütleb temale: „Hoia mu lambaid kui karjane!”
Me näitame oma armastust Taevase Isa vastu, kui teenime, kuulame, armastame, toetame või abistame Tema lapsi. See teenimine võib olla sama lihtne kui teiste tõeliselt nägemine ilma hukkamõistuta. Õpetuse ja Lepingute 76. osas saame aimu nende iseloomust, kes pärivad selestilise auhiilguse: „Nemad näevad, nagu nähakse neid, ja teavad, nagu teatakse neid.” Nad näevad teisi, nagu Jumal näeb neid, ja Tema näeb neid sellisena, milliseks nad võivad saada – hiilgava jumaliku potentsiaaliga.
Pärast misjonilt koju naasmist võtsin üle muruhooldusäri, mille mina ja mu vennad teismeeas asutasime. Olin hõivatud ka ülikooliõpingutega. Ühel kevadnädalal jäin paduvihma ja lähenevate lõpueksamite tõttu aiatöödega jänni ja tundsin heitumust.
Nädala keskel selgines taevas ja plaanisin pärast tunde aiatöödega ühele poole saada. Aga kui koju jõudsin, olid mu veoauto ja tööriistad kadunud. Uudishimulikult külastasin töödeks planeeritud aedu; igaüks neist oli juba kaunilt pügatud. Graafiku viimases aias nägin oma nooremat venda niiduki taga kõndimas. Ta nägi mind, naeratas ja lehvitas. Tänulikkusest haaratuna kallistasin ja tänasin teda. Tema tähendusrikas teenimistegu tugevdas sügavalt minu armastust ja ustavust tema vastu. Üksteise teenimine on eksimatu viis, kuidas me näitame oma armastust Jumala ja Tema armastatud Poja vastu.
Tunnustage Tema kätt kõiges
Me näitame oma armastust Jumala vastu ka siis, kui meil on tänulik süda. Issand ütles: „Ja millegi muuga ei pahanda inimene Jumalat ‥ [kui sellega, et] ei tunnusta tema kätt kõiges.” Me näitame oma armastust Jumala vastu, tunnustades Teda kõige hea allikana meie elus.
Ettevõtte asutamise algusaegadel palvetasime äripartneriga enne olulisi kohtumisi siiralt, paludes Taevase Isa abi. Jumal vastas meie palvetele ikka ja jälle ja meie kohtumised läksid hästi. Pärast ühte kohtumist juhtis mu äripartner tähelepanu sellele, et olime olnud kiired abi paluma, kuid aeglased tänama. Sellest ajast peale muutsime harjumuseks teha siiraid tänupalveid, tunnustades Issanda kätt meie edusammudes. Me näitame oma armastust Jumala vastu „tänuliku suhtumisega”.
Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu
Teine viis, kuidas me näitame oma armastust Taevase Isa ja Tema Armastatud Poja vastu, on neile kuuletumine. Päästja ütles: „Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!” Selline kuulekus ei ole ei pime ega kohustuslik, vaid siiras ja tahtlik armastuse väljendus. Taevane Isa tahab, et me sooviksime olla kuulekad. Õde Tamara W. Runia nimetas seda „kiinduvaks kuulekuseks”. Ta ütles: „Kuigi me pole veel täiuslikult kuulekad, püüame me praegu olla kiinduvalt kuulekad, otsustades ikka ja jälle jääda, kuna me Teda armastame.”
Taevane Isa andis meile valikuvabaduse, et inspireerida meid soovima Teda valida. Tema töö ja hiilgus ei ole mitte ainult meie igavese elu toomine, vaid hõlmab ka lootust, et meie suurim soov on Tema juurde naasta. Siiski ei sunni Ta meid kunagi kuuletuma. Kirikulaulus „Tea, et iga hing on vaba” laulame:
Misjonijuhtidena inspireerisid mind ja mu abikaasat Christinat need paljud misjonärid, kes otsustasid olla kuulekad, mitte ainult sellepärast, et see oli misjonäride standard, vaid ka sellepärast, et nad tahtsid näidata oma armastust Issanda vastu, otsustades alandlikult Teda esindada.
Vanem Dale G. Renlund ütles: „Meie Taevase Isa vanemlik eesmärk ei ole mitte, et Tema lapsed teeksid, mis on õige, vaid et Tema lapsed valiksid selle, mis on õige ja saaksid lõpuks Tema-sarnaseks. Kui Ta lihtsalt sooviks, et oleksime kuulekad, siis annaks Ta meile kohe autasusid ja karistusi, et meie käitumist kontrollida.” Me näitame oma armastust Jumala vastu, kui otsustame Talle kuuletuda ja Teda järgida.
Meie Taevane Isa ja Päästja tunnevad ära meie armastuse väljendused nende vastu, kui seame nad oma elus esikohale, teenime üksteist, tunnustame tänulikult kõiki neilt saadud õnnistusi ning otsustame neile kuuletuda ja neid järgida.
Ma tunnistan, et igaüks meist on tõepoolest Jumala laps ja Ta armastab meid täiuslikult. Ma tunnistan, et Ta soovib väga, et me kogeksime Tema armastust viisil, mida me tunneme ja mõistame. Ja kaunis paradoks on see, et me kogeme Tema armastust meie vastu veelgi sügavamalt, kui näitame oma armastust Tema vastu. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.