Üldkonverents
Andke endid lepitada Jumalaga
2025. a sügisene üldkonverents


10:22

Andke endid lepitada Jumalaga

Jumalaga lepitamine Jeesuse Kristuse lepituse kaudu viib kõikumatu usuni.

Kui ma uurin pühakirju, puutun ma kokku sõnadega, mis tõeliselt minu tähelepanu haaravad, ja seda peamiselt seetõttu, et neil on minu jaoks tänu mu elukogemustele eriline tähendus. Minu karjäär möödus kohtuekspertiisi raamatupidajana. Selle tausta tõttu on sõna lepitama pühakirju lugedes ikka mu tähelepanu haaranud. Minu töö oli lepitada ehk kooskõlastada esitatud summad finantsdokumentidega, rakendades selleks raamatupidamise, auditeerimise ja uurimisega seotud oskusi. Teisisõnu oli mu eesmärk kontrollida finantsaruannete ja algdokumentide vastavust, et kindlustada, et kõik oleks täpne ja kehtiv. Püüdsin hoolega erinevusi lahendada ja oli tavaline, et isegi väga väikeste erinevuste lahendamisele pühendati märkimisväärselt aega.

Apostel Paulus anus korintlasi: „Andke endid lepitada Jumalaga!” Jumalaga lepitamine tähendab kooskõla või suhete taastamist Jumalaga, mis on meie pattude või tegude tõttu pingelised või katkenud. Lihtsalt öeldes tähendab Jumalaga lepitamine oma tahte ja tegude joondamist Jumala tahtega, või nagu õpetas president Russell M. Nelson, lasta Jumalal oma elus valitseda.

Pühakirjades õpetatakse, et me oleme vabad toimima oma tahtmist mööda, et „valida tee igavikulisse surma või tee igavesse ellu”. Kuid kui me pole hoolsad, võib see tegutsemisvabadus viia meid selleni, et me pole enam Jumala tahte järgi joondunud.

Prohvet Jaakob õpetas, et kui me leiame, et oleme Jumalaga ebakõlas või Temast kõrvale kaldunud, on ainus võimalus lepitamiseks see, kui me „saa[me] lepitatud [Jumalaga] Kristuse ‥ lepituse kaudu”. Me peame mõistma, et lepitamine sõltub halastusest, mis tähendab, et lepitamise teeb võimalikuks Jeesuse Kristuse armuline lepitustegu.

Mõelge oma elu üle mõtiskledes ajale, mil tundsite end Taevasest Isast eemal, kuna olite ise Temast eemaldunud. Näiteks, võib-olla ei olnud te enam kuigi hoolas Tema poole palvetamisel või Ta käskude pidamisel. Nii nagu me otsustame Jumalast eemalduda, tuleb meil ka endal otsustada lepitamisega algust teha. Issand rõhutas meie kohustust, kui Ta ütles: „Tulge minu ligi ja mina tulen teie ligi; otsige mind usinasti ja te leiate mind; paluge ja te saate; koputage ja teile avatakse.”

Kuidas aitab Päästja meil seda tähtsat suhet taastada ja lepitada? Mina teen oma rännakul Jumalaga lepitamise poole suuri edusamme, kui järgin president Nelsoni antud nõu ja parandan iga päev meelt. Selle põhjus seisneb selles, et lepitus tähistab purunenud suhte taastamist eriti Jumala ja inimkonna vahel, kuna see eemaldab patutõkke.

Üks suur lepitamine, millest me pühakirjades loeme, on Enose lepitamine. Tema elus oli midagi, mis polnud Jumala järgi joondatud. Selleks et saada Jumalaga lepitatud, näitas ta oma eeskujuga, kuidas toetuda Jeesuse Kristuse lepitusele. Ta selgitas, et ta soovib meelt parandada, on alandlik, keskendunud ja sihikindel. Tema lepitamine Jumalaga leidis kinnitust, kui talle tuli hääl, mis ütles: „Enos, sinu patud on sulle andeks antud ja sa saad õnnistatud.” Enos mõistis meeleparanduse ja lepitamise mõju, kui ta ütles: „Ja mina, Enos, teadsin, et Jumal ei või valetada; mispärast, mu süü oli ära pühitud.”

Lepitamine ei too ainuüksi leevendust süütundest, vaid ka rahu iseendas ja teistega. Lepitamine tervendab suhteid, pehmendab südant ja tugevdab jüngriks olemist, suurendades enesekindlust Jumala ees. Suurt lootust ja enesekindlust annab mulle veel teine lepitamise vili, mida Enos oma sõnadega kirjeldas: „Ja pärast seda, kui mina, Enos, olin kuulnud neid sõnu, muutus mu usk Issandasse kõikumatuks.”

Minu poisipõlves oli mu emapoolsel vanaisal suur kirsiaed. Mul oli võimalus töötada viljapuuaias peamiselt suvel, kui kirsse korjati. Väikse poisina piirdus mu osalus sellega, et mulle ulatati ämber ja saadeti siis puu otsa kirsse noppima.

Kirsisaagi koristamine muutus oluliselt, kui mu vanaisa ostis masina, mida kutsutakse kirsiraputajaks. Masin haarab puutüvest ja raputab seda, mistõttu kirsid kukuvad puu otsast alla kirsside kokkukogumiseks kasutatud võrkudesse. Märkasin, et kui raputaja hakkas puud raputama, kukkusid peaaegu kõik kirsid sekundite jooksul puu otsast. Märkasin ka, et polnud vahet, kas puud raputati 10 sekundit või terve minut, mõned kirsid alla ei kukkunud. Need olid tõeliselt kõigutamatud.

Kirsse on võimalik puu otsast alla raputada tänu etüleeni eritumisele. See taimehormoon nõrgestab kirsivarre ja puu vahelist rakukihti. Seetõttu eraldub küpse kirsi vars nõrgenenud sideme tõttu kergemini puu küljest.

Me saame pühakirjadest teada, et Iisai känd on Messia, Jeesuse Kristuse metafoor, kelle kohta kuulutati prohvetlikult, et ta põlvneb kuningas Taaveti isa Iisai soost. Nii nagu etüleen nõrgestab küpse kirsi varre sidet puuga, võivad sõnakuulmatus, kahtlused ja hirmud nõrgestada meie sidet Iisai kännu ehk Jeesuse Kristusega, võimaldades meid Temast kergesti lahti raputada. Olgu me kuitahes ustavad, peame olema valvsad, et meie side Jeesuse Kristusega ei nõrgeneks.

Õpetuse ja Lepingute raamatus antakse hoiatus ka ustavatele: „Kuid on olemas võimalus, et inimene langeb armust ära ja eemaldub elavast Jumalast.” Issand jätkab: „Jah, ‥ isegi need, kes on pühitsetud, vaadaku samuti ette.” Issand annab langemise vältimiseks järgmist nõu: „Seepärast vaadaku kirik ette ja palvetagu alati, et nad ei langeks kiusatusse.”

Sellist kergesti lahtiraputamist võimaldavat seisundit võiks võrrelda pühakirjades kirjeldatud hävituseks küps olemisega, kus tegusid ähvardavad tagajärjed. Seda ütlust saab kasutada ka laiemalt, et osutada lagunemisele, rikutusele või allakäigule, mistõttu miski võib kergesti kokku kukkuda või hävida.

Mida selline hävituseks küps olemine sümboliseerib? Kas see tähendab, et me võime jõuda niikaugele, et me pole enam võimelised muutuma? Ei, ma arvan, et see tähendab, et me võime jõuda mingisse ajahetke, kus me ei soovi muutuda. Hävituseks küpseks saamise vastumürk on teha asju, mis tugevdavad meie sidet Jeesuse Kristusega. Nagu mainitud, viis meeleparandus Enose niikaugele, et ta usk oli kõikumatu. Meeleparanduses – regulaarses, koheses ja sagedases meeleparanduses – peitub jõud. President Nelson on meile õpetanud, et „Miski ei ole vabastavam, ülendust toovam või olulisem meie isiklikuks arenguks kui regulaarne, igapäevane keskendumine meeleparandusele”.

Lisaks meeleparanduse kuulutamisele õpetas prohvet Jaakob, et kui me teadvustame oma elus Jumala kätt ning otsime ja saame ilmutust ja kuulame, kui Jumal räägib, on sellest kõigest meile abi, et mitte lasta end kõigutada. Jaakob õpetas samuti: „Mispärast, me uurime prohveteid ja meil on palju ilmutusi ning prohvetliku kuulutamise vaim; ja kuna meil on kõik need tunnistajad, saame me lootust ja meie usk muutub kõikumatuks.” Prohvetite ja apostlite sõnade ja üleskutsete kuulamine ja nende järgi tegutsemine võib meid täita lootuse, enesekindluse ja jõuga, mille tulemusel muutub meie usk kõikumatuks.

Olen õppinud, et Jumalaga lepitamise sooviga peab kaasnema soov meelt parandada. Meeleparandus ja Jeesuse Kristuse lepituse õnnistuste kogemine viib kõikumatu usuni. Kõikumatu usk tekitab soovi olla alati Jumalaga lepitatud. See on ringikujuline ehk korduv muster.

Vennad ja õed! Ma kutsun teid üles andma end lepitada Jumalaga Jeesuse Kristuse lepituse kaudu. Ma tunnistan, et lepingute sõlmimine ja nende pidamine muudab meie sideme Päästjaga tugevaks, vältides seeläbi hävituseks küpseks saamist. Ma tunnistan, et see Jumalaga lepitamine Jeesuse Kristuse lepituse kaudu viib kõikumatu usuni.

Ma tean, et Taevane Isa armastab meid teiega ja Ta saatis oma Armastatud Poja, Jeesuse Kristuse meie Päästjaks, Lunastajaks ja suureks Lepitajaks. Ma tunnistan Jeesusest Kristusest ja teen seda Jeesuse Kristuse nimel, aamen.