Tehke oma osa kogu südamest
Usaldage Päästjat ning tehke kannatlikult ja usinalt oma osa kogu südamest.
Eelmisel aastal ühe Euroopa reisi ajal külastasin oma endist töökohta, Saksa lennukompaniid Lufthansat Frankfurdi lennujaamas.
Pilootide koolitamiseks kasutavad nad mitut keerukat lennusimulaatorit, mis suudavad taasluua peaaegu kõiki tavapäraseid ja hädaolukorraga seotud lennutingimusi. Oma paljude aastate jooksul lennukikaptenina töötades pidin oma piloodiloa kehtivuse säilitamiseks iga kuue kuu tagant läbima kontroll-lennu lennusimulaatoris. Mäletan hästi neid intensiivseid stressi ja ärevuse hetki, aga ka saavutustunnet pärast testi sooritamist. Olin siis noor ja armastasin seda väljakutset.
Minu külaskäigu ajal küsis üks Lufthansa juhtidest, kas ma tahaksin seda uuesti proovida ja veel kord 747 simulaatoriga lennata.
Enne kui mul oli aega selle küsimuse üle täielikult juurelda, kuulsin häält – mis kõlas hämmastavalt sarnaselt minu häälele – ütlemas: „Jah, see meeldiks mulle väga.”
Niipea kui ma need sõnad ütlesin, tulvas mu pähe mõtete tsunami. Oli möödunud palju aega sellest, kui ma 747-ga lendasin. Olin siis noor ja enesekindel kapten. Nüüd oli mul endise peapiloodina maine, mida hoida. Kas ma teen nende professionaalide ees oma margi täis?
Aga taganemiseks oli juba liiga hilja, seega istusin kapteni istmele, panin käed tuttavale ja armsale juhtseadmele ning tundsin taas lennuelevust, kui suur lennuk möirates lennurajal liikus ja simuleeritud sinisesse taevasse tõusis.
Võin rõõmuga öelda, et see lend õnnestus, lennuk jäi terveks ja samamoodi ka minu enesehinnang.
Sellegipoolest oli see kogemus minu jaoks alandlikuks tegev. Kui ma olin oma parimates aastates, sai lendamine mulle peaaegu teiseks loomuseks. Nüüd pidin kõvasti keskenduma, et lihtsaid asju teha.
Jüngriks olemine nõuab distsipliini
Minu kogemus lennusimulaatoris oli oluline meeldetuletus, et milleski heaks saamisel – olgu see siis lendamine, sõudmine, õmblemine või teadmine – on vaja järjepidevat enesedistsipliini ja harjutamist.
Võite kulutada aastaid oskuse omandamisele või ande arendamisele. Võite nii kõvasti tööd teha, et sellest saab teie teine loomus. Aga kui arvate, et see tähendab, et võite harjutamise ja õppimise lõpetada, siis kaotate järk-järgult teadmised ja oskused, mille te kunagi suure hinnaga omandasite.
See käib selliste oskuste kohta nagu keele õppimine, pillimäng ja lennuki juhtimine. See käib ka Kristuse jüngriks saamise kohta.
Lihtsamalt öeldes nõuab jüngriks olemine enesedistsipliini.
See ei ole juhuslik ettevõtmine ja see ei juhtu kogemata.
Usk Jeesusesse Kristusesse on and, aga selle vastuvõtmine on teadlik valik, mis nõuab, et pühendame sellele kogu oma väe, meele ja jõu. See on igapäevane harjutamine. Igatunnine harjutamine. See nõuab pidevat õppimist ja sihikindlat pühendumist. Meie usk, mis on meie ustavus Päästjale, muutub tugevamaks, kui see pannakse proovile vastuseisus, millega me siin surelikkuses silmitsi seisame. See peab vastu, sest me hoolitseme selle eest pidevalt, me rakendame seda aktiivselt ja me ei anna kunagi alla.
Teisest küljest, kui me ei kasuta usku ja selle veenvat jõudu selle ajel tegutsedes, siis muutume vähem kindlaks asjades, mida me kunagi pühaks pidasime – vähem kindlaks asjades, mida me kunagi teadsime tõde olevat.
Kiusatused, mis poleks meid kunagi eksitanud, hakkavad tunduma vähem vastumeelsed ja rohkem ahvatlevad.
Eilse tunnistuse leek soojendab meid vaid teatud aja. See vajab pidevat toitmist, et eredalt põleda.
Uues Testamendis õpetas Päästja tähendamissõna isandast, kes andis igale oma teenijale püha usalduse – rahasumma, mida nimetatakse talentideks. Teenijad, kes oma talente usinalt kasutasid, suurendasid nende arvu. Teenija, kes oma talendi maha mattis, kaotas selle.
Mida me sellest õpime? Jumal annab meile ande – teadmisi, võimeid, võimalusi – ja Ta tahab, et me neid kasutaksime ja võimendaksime, et need saaksid õnnistada meid ja Tema teisi lapsi. Seda ei juhtu, kui paneme need annid kõrgele riiulile nagu trofee, mida aeg-ajalt imetleme. Meie annid suurenevad ja mitmekordistuvad ainult siis, kui me neid kasutame.
Te olete andekad
„Aga vanem Uchtdorf,” võite te öelda, „mul pole ühtegi andi ega talenti – vähemalt mitte ühtegi, mis oleks väärtuslik.” Võib-olla vaatate teisi, kelle anded on ilmsed, muljet avaldavad ja tunnete end nendega võrreldes üsna tavalisena. Võite arvata, et surelikkusele eelnevas elus, suure andidest ja talentidest tulvil Rootsi laua ääres, tundus teie taldrik kurvalt tühi – eriti võrreldes teiste kuhjatud ja ülevoolavate taldrikutega.
Oo, kuidas ma soovin, et saaksin teid emmata ja aidata teil mõista seda suurt tõde: te olete õnnistatud valguseolend, lõpmatu Jumala vaimulaps! Ja te kannate endas potentsiaali, mis ületab teie kujutlusvõime.
Nagu luuletajad on märkinud, tulete te maa peale „auhiilguse pilvedes”!
Teie päritolulugu on jumalik ja sama kehtib ka teie saatuse kohta. Te lahkusite taevast, et siia tulla, aga taevas pole teid kunagi maha jätnud!
Te olete kõike muud kui tavaline.
Te olete andekad!
Õpetuses ja Lepingutes kuulutab Jumal:
„Ande on palju ja igale inimesele antakse and Jumala Vaimu poolt.
Mõnele on antud üks ja mõnele teine, et kõik võiksid seeläbi kasu saada.”
Mõned meie annid on pühakirjades üles loetletud. Paljud mitte.
Nagu ütles prohvet Moroni: „[Ärge eitage] Jumala ande, sest neid on palju ja need tulevad samalt Jumalalt.” Need võivad avalduda „erineval moel; aga sama on Jumal, kes teeb kõike kõigis”.
Võib olla tõsi, et meie vaimsed annid ei ole alati toretsevad, aga see ei tähenda, et need oleksid vähem olulised. Kas tohin teiega jagada mõningaid vaimseid ande, mida olen märganud paljudel liikmetel üle kogu maailma? Mõtisklege, kas teid on õnnistatud ühe või mitme järgmise anniga:
-
kaastunde näitamine,
-
tähelepanuta jäetud inimeste märkamine,
-
rõõmuks põhjuste leidmine,
-
rahunõudjaks olemine,
-
väikeste imede märkamine,
-
siiraste komplimentide tegemine,
-
andestamine,
-
meeleparanduse tegemine,
-
vastupidamine,
-
asjade lihtsal viisil selgitamine,
-
lastega sideme loomine,
-
Kiriku juhtide toetamine,
Te ei pruugi näha neid andeid koguduse talendietendusel. Aga ma loodan, et näete, kui väärtuslikud need on Issanda töö jaoks ja kuidas te olete võinud oma andidega puudutada, õnnistada või isegi päästa üht Jumala last. Pidage meeles: „Väikeste ja lihtsate asjadega saadetakse korda suuri asju.”
Tehke oma väike osa
Mu armsad vennad ja õed, kallid sõbrad, ma palvetan, et Vaim aitaks teil ära tunda ande ja talente, mida Jumal teile on andnud. Seejärel võime me, nagu ustavad teenijad Issanda tähendamissõnas, neid suurendada ja võimendada.
Tuleb päev, mil seisame oma kaastundliku Taevaisa ees, et anda aru oma majapidajaametist. Ta tahab teada, mida me tegime Tema antud andidega – eriti seda, kuidas me neid Tema laste õnnistamiseks kasutasime. Jumal teab, kes me tegelikult oleme, kelleks me oleme loodud saama, ja seetõttu on Tema ootused meie suhtes kõrged.
Kuid Ta ei oota, et me teeksime sinna jõudmiseks mingi suurejoonelise, kangelasliku või üliinimliku hüppe. Tema loodud maailmas toimub kasv järk-järgult ja kannatlikult – aga ka järjepidevalt ja järeleandmatult.
Pidage meeles, et Jeesus Kristus tegi juba ära selle üliinimliku osa, kui Ta alistas surma ja patu.
Meie osa on järgida Kristust. Meie osa on pöörduda ära patust, pöörduda Päästja poole ja käia Tema teerajal, üks samm korraga. Kui me seda usinalt ja ustavalt teeme, heidame endalt lõpuks ebatäiuslikkuse ja vigade ahelad ning muutume ajapikku puhtamaks, kuni selle täiusliku päevani, mil meid Kristuses täiuslikuks tehakse.
Õnnistused on käeulatuses. Lubadused on paigas. Uks on pärani lahti. Meie valik on sisse astuda ja algust teha.
See algus võib olla väike. Kuid sellest pole midagi.
Kus usk on nõrk, alustage lootusega Kristuses Jeesuses ja Tema väes puhastada ja hooldada.
Meie Isa palub, et me läheneksime sellele usu ja jüngriks olemise väljakutsele mitte juhuslike turistidena, vaid täiehingeliste usklikena, kes hülgavad ja jätavad maha Babüloni ning suunavad oma südame, meele ja sammud Siioni poole.
Me teame, et ainuüksi meie jõupingutused ei saa meid selestiliseks muuta. Kuid need võivad muuta meid ustavaks ja pühendunuks Jeesusele Kristusele ning Tema saab meid selestiliseks muuta.
Tänu meie armastatud Päästjale pole sellist asja nagu võiduta stsenaarium. Kui paneme oma lootuse ja usu Temasse, on meie võit kindel. Ta lubab meile ligipääsu Tema jõule, Tema väele, Tema külluslikule armule. Samm-sammult, vähehaaval, kasvame üha lähemale sellele suurele ja täiuslikule päevale, mil elame koos Tema ja oma lähedastega igaveses hiilguses.
Selleks, et sinna jõuda, peame täna ja iga päev tegema oma osa. Oleme tänulikud eile astutud sammude eest, aga me ei peatu seal. Me teame, et meil on veel pikk tee minna, kuid me ei lase sel end heidutada.
See on meie olemus – Kristuse järgijatena.
Ma innustan ja õnnistan igat Kiriku liiget ja kõiki, kes soovivad Kirikusse kuuluda, usaldama Päästjat ja teha kannatlikult ja usinalt oma osa kogu südamest – et teie rõõm võiks olla täielik ja et te ühel päeval saaksite kõik, mis on Isal. Ma tunnistan sellest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.