Teadke, kes te päriselt olete
Olenemata sellest, kus me oma jüngrirajal oleme, muutub meie elu põhjalikult, kui me mõistame paremini, kes me tõeliselt oleme.
Mitu aastat tagasi sai meie tütar misjonil õpetliku kogemuse. Jagan tema loal katket sellest, mida ta meile tol nädalal kirjutas:
„Eile palus üks naasev liige meil niipea kui võimalik tema juurde tulla. Kui me kohale jõudsime, leidsime ta põrandalt ohjeldamatult nutmas. Saime läbi pisarate teada, et ta oli kaotanud töö, ta kavatsetakse korterist välja tõsta ja ta jääb taas kodutuks.”
Meie tütar jätkas: „Hakkasin meeleheitlikult pühakirju sobrama, püüdes leida midagi – ükskõik mida, – mis teda aitaks. Täiuslikku salmi otsides tekkis mul mõte: „Mida ma teen? See ei ole see, mida teeks Kristus. See pole mingi probleem, mida ma saan lahendada, vaid see on sõna otseses mõttes Jumala tütar, kes minu abi vajab. Seega sulgesin ma pühakirjad, põlvitasin tema kõrvale ja hoidsin teda oma käte vahel, ise samal ajal koos temaga nuttes, kuni ta oli valmis püsti tõusma ja sellele katsumusele vastu astuma.”
Pärast selle naise lohutamist püüdis meie tütar aidata tal pühakirjade abil mõista, et tal on päriselt jumalik väärtus, ja õpetada talle ühte meie olemasolu põhjapanevaimat tõde – et me oleme Jumala pojad ja tütred, et Ta armastab meid ja tunneb meie vastu täiuslikku kaastunnet, kui me kannatame, ning on valmis meid aitama, kui me taas püsti tõuseme.
On tähelepanuväärne, et meie misjonäride õpetuse esimene punkt on see, et Jumal on meie armastav Taevane Isa. Iga järgnev tõde tugineb sellele põhjapanevale arusaamale, kes me päriselt oleme.
Algühingu üldjuhataja Susan H. Porter on õpetanud: „Teadmine ja mõistmine, kui täielikult teid Jumala lapsena armastatakse, muudab kõike. See muudab teie arvamust endast, kui peaksite eksima. See muudab teie enesetunnet, kui juhtub midagi rasket. See muudab teie suhtumist Jumala käskudesse. See muudab teie suhtumist teistesse ja oma suutlikkusse midagi muuta.”
See muutus tuleb eriti hästi esile, kui me loeme Moosese kogemusest, kui ta rääkis Jumalaga palgest palgesse. Selle jutuajamise käigus õpetas Jumal Moosesele korduvalt tema jumalikust päritolust, öeldes: „Mooses, sina oled minu poeg.” Jumal selgitas, et Mooses oli Tema Ainusündinu sarnane. Mooses sai selgelt aru, kes ta on, et tal on töö teha ja et tal on armastav Taevane Isa.
Pärast seda kogemust tuli vastane teda kiusama ja pöördus otsekohe tema poole sõnadega, „Mooses, inimese poeg”. See on vastase arsenalis levinud ja ohtlik tööriist. Samal ajal kui meie Taevane Isa tuletab meile järjekindlalt ja armastavalt meelde, et me oleme Tema lapsed, püüab vastane meid alati meie nõrkuste järgi sildistada. Kuid Mooses oli juba teada saanud, et ta on enam kui vaid „inimese poeg”. Ta kuulutas Saatanale: „Kes sina oled? Sest vaata, mina olen Jumala poeg.” Kui me seisame silmitsi surelikkuse väljakutsetega või tunneme, et keegi püüab meid sildistada meie nõrkuste järgi, tuleb ka meil jääda kindlaks teadmisele, kes me päriselt oleme. Ja meil tuleb otsida kinnitust vertikaalselt, mitte horisontaalselt. Ja seda tehes võime ka meie julgelt kuulutada: „Mina olen Jumala laps.”
Meie armastatud president Russell M. Nelson õpetas ülemaailmsel pühalikul koosolekul noortele täiskasvanutele: „Kes te siis olete? Esiteks ja ennekõike olete te Jumala laps, lepingulaps ja Jeesuse Kristuse jünger. Kui te need tõed omaks võtate, aitab meie Taevane Isa teil saavutada teie ülima eesmärgi, igavese elu Tema pühas asupaigas.”
Pole mingi juhus, et tõenäoliselt kõige enam korratud pühakirjakohas tuletab Jumal meile meelde meie suhet Temaga. Kõigist neist nimedest, mille järgi Teda identifitseerida, on Ta palunud, et Teda kutsutaks sakramendipalves „Jumal, Igavene Isa”.
Kui me saame tõeliselt teada, kes me oleme, usume me kindlamalt, et meie armastav Taevane Isa on andnud meile plaani, kuidas Tema juurde elama naasta. Vanem Patrick Kearon on õpetanud: „Meie Isa kaunis plaan, isegi Tema „imepärane” plaan, ‥ on loodud selleks, et tuua teid koju, mitte selleks, et teid eemal hoida. ‥ Jumal hoolib teist lakkamatult.” Mõelge hetkeks selle üle: meie kõikvõimas armastav Isa „hoolib teist lakkamatult”.
Olenemata sellest, kus me oma jüngrirajal oleme, muutub meie elu põhjalikult, kui me mõistame paremini, kes me tõeliselt oleme. Lubage mul soovitada kahte viisi selle arusaamise süvendamiseks.
Esiteks, palve
Kui Päästja oli oma surelikku teenimistööd alustamas, viidi Ta kõrbe, et „olla koos Jumalaga”. Võib-olla peaksime me muutma oma mõtteviisi ja võtma iga päev pelgalt palvetamise asemel piisavalt aega, et tõeliselt suhelda ja „olla koos Jumalaga”.
Olen avastanud, et mu palvete kvaliteet paraneb, kui võtan mõne minuti, et oma Isaga rääkimiseks valmistuda. Pühakirjad näitavad meile, et see mudel toimib. Oli see siis Joseph Smith, Heelamani poeg Nefi või Enos, kõigil neil oli millegi üle mõtiskleda või järele mõelda, enne kui nad ülestähenduse kohaselt Jumalaga suhtlesid. Enos ütles, et ta hing nälgis, kui ta isa sõnad talle sügavale südamesse vajusid. Kõik need näited õpetavad meile, kui vajalik on oma igapäevaseks Jumalaga olemise ajaks vaimselt valmistuda.
Päästja õpetas nefilastele: „Kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse, ja kui sa oled sulgenud oma ukse, palu oma Isa.”
Olgu selleks kamber või magamistuba, põhimõte on leida endale selline koht, kus te saate üksinda palvetada, et teie hing saaks rahuneda ja te võiksite tunda vaikse, tasase hääle õhutust. Me saame valmistuda, kui mõtleme sellele, mille eest me oleme tänulikud ning mis küsimuste või muredega tahame oma Isa poole pöörduda. Me peaksime püüdlema selle poole, et meie palve poleks päheõpitud, vaid rääkima oma Isaga ja võimaluse korral valjusti.
Ma mõistan, et kui me oma elu kaoses väikelastega maadleme või koosolekult koosolekule tormame, ei pruugi meil olla luksust vaiksesse kambrisse minna ja läbimõeldult valmistuda, kuid need vaiksed, kiired ja pakilised palved võivad olla palju tähendusrikkamad, kui oleme püüdnud olla varem sel päeval „koos Jumalaga”.
Võib-olla pole mõned pikka aega palvetanud või pole tundnud, et nende palveid kuuldakse. Ma luban teile, et teie Taevane Isa tunneb teid, armastab teid ja tahab teist kuulda. Ta tahab teiega suhelda. Ta tahab, et te mäletaksite, kes te olete.
Vanem Jeffrey R. Holland õpetas hiljuti: „Ükskõik kui palju te ka ei palveta, palvetage veel rohkem. Ükskõik kui kõvasti te ka ei palveta, palvetage veel kõvemini.”
Lisaks oma palvete sageduse ja tulihingelisuse suurendamisele aitab Mormoni Raamatu igapäevane uurimine ja templis teenimine meie meelt ilmutuseks ette valmistada. Kui püüame parandada oma suhtlust oma Taevase Isaga, õnnistab Ta meid süveneva tundega, et me oleme Tema lapsed.
Teiseks, saage teada, et Jeesus on Kristus
Taevase Isa suurim armastuse väljendus meile Tema lastena on tõsiasi, et Ta saatis oma Poja, meie isikliku Päästja, aitama meil koju jõuda. Seega peame Teda tundma õppima.
Kui ma aastaid tagasi vaiajuhatajana teenisin, esitasin ma soovituse, et üks vend saaks teenida templis talitustöötajana. Kui ma olin selgitanud, milline imeline talitustöötaja ta oleks, vajutasin kogemata nuppu „ei toeta”, mis soovituse ära saatis. Püüdnud edutult sõnumit tühistada, helistasin ma templipresidendile ja ütlesin: „Ma olen teinud kohutava vea.” Ilma kõhklemata ütles see tore templipresident: „Juhataja Eyre! Sa ei ole teinud midagi, mida ei saaks andestada ja lõpuks parandada.” See on suur tõde. Jeesus Kristus on tõepoolest „vägev päästma”.
2019. aastal tehti templisoovituse küsimustes üks sügavmõtteline muudatus. Varem päris üks küsimus, kas teil on tunnistus Jeesuse Kristuse rollist Päästja ja Lunastajana. Nüüd küsitakse, kas teil on tunnistus Tema rollist teie Päästja ja Lunastajana. Jeesuse Kristuse lepitus ei toimi ainult teiste puhul. See toimib ka teie ja minu puhul. Ta on minu Päästja. Ta on teie Päästja. Isiklikult. Vaid Tema kaudu saame me teiega naasta oma Isa juurde.
Seega, vennad ja õed! Otsigem Teda. Uurigem, milline on Tema jumalik suhe Isa ja meie kõigiga. Saagem osa lunastava armastuse laulust, millest igaühel on võimalik isiklikult osa saada meie Lunastaja kaudu, kui me meelt parandame. Õppides tundma Teda, „kes on vägev päästma”, hakkame mõistma, et me oleme Jumala lastena Tema rõõm, Ta kõige olulisem fookus, – ja me oleme tõesti päästmist väärt.
Ma tunnistan, et meil on armastav Taevane Isa. Kui me seda igavest tõde vägeva palve ja isikliku ilmutuse kaudu ning Jeesuse Kristuse juurde tulles teada saame, võime nüüd ja alati julgelt kuulutada: „Mina olen Jumala laps.” Jeesuse Kristuse nimel, aamen.