Igavene tunnistuse and
Iga Jumala-poeg või -tütar võib jõuda ise sügavama, tugevama ja kindlama teadmiseni.
Mu kallid vennad ja õed! Ma olen mõtisklenud hiljuti kolme taastamisega avalikuks saanud vägeva tõe üle. Need tõed on sügavalt minu elu õnnistanud. Täna tahaksin rääkida teile, kuidas need tõed on juhatanud mind mu rännakul, et Jeesuse Kristuse evangeeliumist kindlat tunnistust saada.
1. Jumal on meie armastav Taevane Isa
Ta on kõiketeadev ja kõikvõimas. Tema mõju ulatub Kristuse valguse ja Püha Vaimu abi kaudu kõikjale. Meie õnnistamine on Talle loomuomane.
Ta näeb meie minevikku, olevikku ja igavikulist tulevikku. Tema eest ei saa midagi varjata.
President Russell M. Nelsoni üleskutse „mõelda selestiliselt” innustab meid jäljendama oma Taevase Isa nägemust ja olemust.
Tänu oma jumalikele iseloomujoontele annab meie Taevane Isa meile kõik head annid, pidades nende kõigi puhul silmas oma igavikulist vaatenurka ja nägemust.
2. Valikuvabadus on and iseenda nimel otsustada ja tegutseda
Lisaks on see ka vastutus häid otsuseid teha.
Jeesus Kristus maksis selle erilise võimaluse eest oma kallihinnalise verega ülimat hinda.
Vahel võime arvata, et valikuvabadus tähendab seda, et me võime teha, mida tahame. Kuid see seik, et selle eest maksti hind, tähendab seda, et valikuvabadus on püha and.
Meil on võime valida ja seetõttu oleme vastutavad. Antud juhul vastutame valikute eest, mida me oma teadmiste ja meile antud andide põhjal langetame. Me ei saa teha valikut ilma tagajärgede eest vastutamata.
Miks meil on valikuvabadus?
Selleks et valida head.
Et valida Kristust.
3. Meie tunnistus tuleb Püha Vaimu väel
Püha Vaimu tunnistus on tähtsam kui nägemine. Ta on Isa ja Poja peamine tunnistaja. President Nelson on õpetanud: „Eesootavatel päevadel pole võimalik vaimselt ellu jääda ilma Püha Vaimu juhatava, suunava, trööstiva ja pideva mõjuta.”
Vennad ja õed! Just sellepärast vajabki igaüks meist täna Püha Vaimu väge.
Tunnistus võib tulla Püha Vaimu kaudu mitmeti. See võib süttida kui lambipirn pimedas toas dramaatiliselt ja äkitselt. See võib tõusta kui päike aegamisi ja aja jooksul. See võib tulla kui valguskiired, luues aeg-ajalt ühenduse puhta arukusega. Ükskõik kuidas see ka ei tuleks, tuleb see Püha Vaimu kaudu.
Tunnistuse leidmine Jamaical
Ma kasvasin üles kaunil Jamaical. Mu lapsepõlv oli lõbus ja imeline. Kuid kui ma keskkooli läksin, ei mõistnud mõned mu klassikaaslased ja sõbrad , miks ma otsustasin Jeesuse Kristuse Kiriku liige olla. „Kuidas sa võisid selle kirikuga liituda?” küsisid nad. „Kuidas sa võisid seda lugu uskuda?” ütlesid nad esimese nägemuse kohta. „Kuidas sa võisid seda raamatut lugeda?” ütlesid nad Mormoni Raamatu kohta. „Kas sa tõesti usud seda kõike?” Ja „miks sa oma elu raiskad?”.
Seda oli valus kuulata, eriti kui seda ütlesid inimesed, kellest ma hoolisin.
Kuid nad ei teadnud seda, et ma olin saanud Püha Vaimuga seoses kogemuse. Kui süda oli täis mul tunnistust, see kurbust vaigistas, „sest korraga ma mõist[sin] just, kuis Isa õnnistab”.
Võib-olla on ka teile selliseid küsimusi esitatud. Võib-olla pommitatakse teid ka praegu nii, nagu minuga tehti.
Püha Vaimu and ja tunnistus on kõigile kättesaadavad.
Jamaica on minu jaoks nagu Palmyra Joseph Smithile. See on minu püha metsasalu. Ma ei tea täpset kohta, kus Joseph pühas metsasalus palvetamiseks põlvili laskus, kuid ma tean täpselt, kus olin mina, kui minu püha metsasalu sai tõelisuseks. See juhtus kolm aastat pärast mu ristimist, kolmapäeva hommikul kell kuus minu vannitoas Four Grove’i teel Mandeville’is Jamaical. See püha kogemus leidis aset, sest kaks nädalat varem palus üks inspireeritud misjonäriõde mul Mormoni Raamatut lugeda. Õde Audrey Krauss on täna oma perega sel konverentsil ja ma armastan teda igavesti.
See kogemus muutis mind.
Vennad ja õed! Tunnistust ei anta ajutiseks kasutamiseks. See armastava Taevase Isa and on mõeldud olema igavene, sest selle andja on igavene. Tunnistusel ei peaks olema säilivusaega. See ei tohiks nõrgeneda ega kahaneda seetõttu, kuna miski on mu elus teisiti või miski on maailmas teistmoodi. Tunnistus peaks tugevnema, sest talentide tähendamissõnas mainitud teenija talentide sarnaselt on ka minu isiklik tunnistus and, mida tuleb mitmekordistada, mitte maha matta.
Sellele lapsena läbi elatud keerulisele katsumuste ja tagakiusamise ajale tagasi vaatamine on aidanud mul jõuda punkti, kus ma tean nüüd ise. Ma mitte üksnes ei usu, looda ega usalda, kuigi ka need on tähtsad usuosakesed kindla tunnistuse teerajal. Ma kiidan teid selle eest, et te küsimusi esitades, uurides, palvetades, paastudes ja mõtiskledes ise oma tunnistusele teed rajate. Palun ärge lõpetage. Selle tunnistuseraja järgimine väärib kõiki jõupingutusi. Kellel või millel te lasete oma tunnistuse ära võtta? „Millist suuremat tõendust sa võid saada kui see, mis tuleb Jumalalt?”
Jumala iga poeg või tütar võib jõuda ise sügavama, tugevama ja kindlama teadmiseni. Me võime öelda Joseph Smithi sarnaselt, kes vaatamata vastuseisule oma tunnistust kinnitas: „Ma teadsin seda ja teadsin ka, et Jumal teab seda, ning ma ei saanud ega julgenudki seda eitada.”
Mu kallid vennad ja õed! Laske sel pisikesel tunnistuseseemikul endas töötada, kuni see ulatub igavikuliselt hiilgava kindla teadmiseni.
Kui te olete Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku ristitud ja kinnitatud liige, kuid maadlete ikka veel kindlusetusega selles, kas te ikka teate, siis pidage palun meeles seda sakramendipalve lubadust: „Et tema Vaim oleks alati nendega.” Tänu sellele lubadusele saab igaüks meist järgida tunnistuse ja kindla teadmise rada.
Võtke vastutus oma tunnistuse eest enda kätte
Teada tõde on see: ükskõik kuidas tunnistust ka ei anta – kas siis tasahilju nagu päikesetõus või hiilgava nägemusena –, tuleb ikkagi otsustada see kallihinnaline and vastu võtta.
Öeldes „ma otsustan uskuda”, muutub Jumalalt tunnistuse saamine kergemaks. Kui me avastame, et meie tunnistus on nõrgenemas, siis ärme unusta, et need on meie valikud, mis tunnistuse väge kahandavad. Tunnistus ise pole kuhugi kadunud. Me peame lihtsalt otsustama sellega taas ühendust leida.
Uskumine on tark ja vägev viis, kuidas meie valikuvabadust kasutada.
Ma ei näe paremat viisi oma valikuvabaduse kasutamiseks, kui oma tunnistuse kaitseks.
President Nelson on õpetanud: „Ma anun teid, et te võtaksite oma tunnistuse eest vastutuse enda kätte. Tegutsege selle nimel. Vastutage selle eest. Kandke selle eest hoolt. Kosutage seda, et see kasvaks. Toitke seda tõega.”
Minu jaoks kõlavad sõnad vastutust võtma, tegutsema, hoolt kandma, vastutama, kosutama ja toitma majapidajale millegi hinnalise ja tähtsa eest hoolitsemiseks antud majapidajaametina.
Kiriku algusaegadel polnud Parley P. Pratt prohvet Joseph Smithiga rahul ning otsustas teda ja Kirikut kritiseerida. Kui John Taylor, kellele Parley evangeeliumi õpetas, linna saabus, kutsus Parley ta kõrvale ja hoiatas, et ta ei järgiks Josephit. John Taylor ütles Parleyle:
„Enne Kanadast lahkumist jagasid sa kindlat tunnistust, et Joseph Smith on Jumala prohvet, ‥ ja ütlesid, et tead seda ilmutuse ja Püha Vaimu anni kaudu.
Ka minul on nüüd sama tunnistus, mille üle sa tookord rõõmustasid. Kui see töö oli tõsi kuus kuud tagasi, siis on see tõsi ka täna. Kui Joseph Smith oli prohvet tookord, siis on ta prohvet ka praegu.”
Ma tunnistan, et Joseph Smith oli Jumala prohvet ja et prohvetikuub, mille ta sai, on nüüdisajal jätkuvalt alles. Jeesus Kristus juhib seda tööd.
Ma kutsun teid mõtlema sellele teerajale, mis viib teid kindla tunnistuseni Jeesusest Kristusest ja Tema evangeeliumist. Võtke vastutus oma tunnistuse eest, kasutage targalt valikuvabadust ning tunnustage Andjat ja kõiki Tema hiilgavaid omadusi. Tunnistan, et vägi peitub teis endis. Keegi ei saa valida teie eest. Keegi ei saa seda andi ära võtta. Te saate otsustada uskuda.
Ma luban teile, et seda tehes on teie tunnistus „elava vee allikaks, mis voolab igavikulisse ellu”. Sellest saab ankur ja motivaator ning teie tugi rasketel aegadel. See võimaldab teil arendada vaimseid ande. See aitab teil isiklikult teenida ja oma teenimistööd teha. Sellest saab relv Saatana ja teie vastaste vastu. Teie tunnistusest saab rõõm, kui te näete seda mitmekordistumas oma lastes, lapselastes ja lapselapselastes ning neis, keda te armastate ja teenite. See saab vägevaks, kui te seda jagate ja tunnistate.
Kes teab, see teab. Mina tean, et ma tean. Me vajame rohkem kindlaid tunnistajaid Jeesusest Kristusest ja Tema evangeeliumist. Saage selline tunnistus! Otsige seda! See on äärmiselt vajalik! See on viimane evangeeliumi ajajärk – aegade täiuse evangeeliumi ajajärk.
Jeesus Kristus kuulutas tõde, et „taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi”.
Vennad ja õed! Tunnistus Jeesusest Kristusest polnud kunagi mõeldud ajutiseks anniks. Selles pole midagi ajutist: ei Andja, ei and ise, ei anni üleandja ega ka see, kelle pärast see and anti. Kirjeldatagu teie tunnistust samamoodi. Kuigi „taevas ja maa hävivad”, siis teie tunnistus Jeesuse Kristuse evangeeliumist ei hävi. Käes on aeg sellest kallihinnalisest annist kinni hoida. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.