Toeni Luhlahp
Leum El Salkweack Orekma Lal
Toeni Luhlahp ke Ohktopa 2025


14:55

Leum El Salkweack Orekma Lal

Oacna ke Leum El salkweack orekma Lal uh, kuht enenuh in luhngse, kahsruh, ac kuhlwacnsuhpuh elos ma eis wosasuc Lal.

Charles Dickens el tuh muhtwacwacack puk pwengpweng lal The Tale of Two Cities ke luhlahlfongi muh “pa pacl se ma wo emet, pa pacl se ma koluk emet.” Ke ma kuht puhla uh, ma se inge pwacye ke pacl lasr uh.

Kuht muhta ke pacl fohsack se ke “facluh nohfohn [el] mukuikuiyak.” Kahs in luti lal Prestuhn Russell M. Nelson in oacna mwet ahkiwe, ekihn mwet fahsr tukihn Jisus Kraist, tuh ahkuhtweyucki arulacna wo lutuac sel Elder Gary E. Stevenson. Ma se inge ip enenuh se in ahkkapye tuhkweni, mislac, ac onweyuck nuhke “pacl ma koluk emet.”

Kuht oacyacpac muhta ke “pacl se ma wo emet,” suc ngac tuhfah ahkuhtweyac kac. Leum, ke tuhkahkuhnlah nuhke Doctrine ac Covenant, sacksin 1, fahkwack, ke fohnlah luhn wosasuc ac tuhfah “sulkackihnyuckwelihk … nuhke sahflahiyen facluh.” Pwacyena lah Leum El salkweack orekma Lal in lwen lasr uh. Kuht enenuh in arulacna kaksakihn salkweack se inge, suc tuh sikyak ac pa sikyak inge finne fuhkah ma upac in pacl inge uh. Kuht muhta ke sie pacl ma mwet luhn Leum sukohsohk in lohng Puhsracl ac topuk ke ikacklah luhn insiyac ac nuhnak. Mempucr ke Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi Ke Lwen-sahflah, suc isaclosyang nuh sin Mwet Lahngo ac masap Lal, konwacack srihpac ac mislac luhlahp yohrohlos.

Ke kuhtuh pacl puhs ke sramsram mahtuh ke Alu uh, oasr kapwack na yohk se ke mwet ma tuh utyak nuhke inkacnek in wuhlweacng. Kain pacl se inge sikyak inmahsrlon 1837 and 1850. Kuhtuh sin Mwet Sap ke pacl met ah ke Alu fohlohkihnyuckyak luhn Leum kuhlwacnsap ke misin fin acn United Kingdom. Misin inge tuh oraclah tausin mwet weacng Alu uh, ac ke 1850 tuh puhkwanten mempucr luhn Alu uh muhta fin acn United Kingdom likina United States. In pacl sac, Leum El tuh sapkihn nuh sin Mwet Luhlahlfongi inge in tuhkweni nuh Utah. Pihsen mwet pucspucs tuhkuh, kuhtuh selos kahsreyuck ke lon ituckyang sin Perpetual Emigrating Fund.

Nga luhngse sramsram ke elos sun acn Salt Lake Valley ke pihsac na yohk se ke mwet eklac tuhkuh liki acn England ac Wales ke 1852. U sac tuh ohsun nuh sin Prestuhnsi Se Met ke inwaclihn Emigration Canyon weluhl Captain Pitt’s Band. Ke Deseret News ahkuhtweyac muh eltahl oacna “sie un mwet fuhfahsryucsr nuhke acn muhtahl se [weacng pac] tahmtahel ac tuhlihk, fahsr, oayuck ye faht, ac puhlan pacl-upac, tuh tiac suhpwacr; insiyacltahl muhlahlah ac engan, suc fihsracsr in liyeyuck ke pwacr ac engan ke muhtahlos.”

Ke eltahl “ahluhkwelah kalkal luhn tempuhl ah, eltahl oruh ahkfuhlwact ke raun yuc ke puhsren lihkacsihk, … ke tausin mukul, muhtwacn, ac tuhlihk, fahsreni nuh sie, tuhkuh ke acn pucs ke siti uh, in tuhkweni nuh sie ke pahing wolacna ac engan sac.” Prestuhn Brigham Young el sramsram nuh selos : “Lwelah tuh Leum God luhn Israel in ahkinsewowoye kowos. … Kuht tiac tari in pruhe keiwos; tausin pruhe tuh oreklac nuh suwos, lwen nuh lwen, nuh Sel suc sapkihn kuht in usacnini nuh sie Israel, sefiyac tuhlihk nuhtin mwet uh pa ke luti wosasuc, ac ahkoeltahllah nuhke tuhkuh luhn Messiah.”

Ke ngucnngucn in toeni engan se ingoh, lwelah ngan sifilpac olwelah nuh sin mwet etahwi sasuc ac elos ma fohlohkuh nuhke Alu luhn Leum: kuht luhngse kowos; kuht enene kowos; Leum El enene kowos. Tuhsruhk kuht pruhe ke mwe insewowo luhn kuhsrao in fah wi kowos ke insacnweacng lowos in fahsr nuh met ke inkacnek luhn wuhlweacng ma kol nuh yurin God Pahpah ac Jisus Kraist ke tohkohsrahi luhn celestial.

Oasr sie mwe ahkpwacye kahlwem lah luhlahlfongi ke Jisus Kraist el yohkwelihk in pacl lasr uh. Ke Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi Ke Lwen-sahflah, oasr pihsac na luhlahp se ke mwet eklac. Ke mahlwem 36 somlah ah apkuhran nuhke 900,000 mwet eklac ma weacng Alu uh. Mwet eklac inge motkoeyuck pihsaclos apkuhran pihrsacn 5 ke pihsen mempucr luhn Alu uh. Kuht suli mempucr sasuc ke pwacngak ac srui luhlahp ke inkacnek ma kom tuh sulaclah.

Mwet eklac inge 900,000 ke mahlwem 36 somlah ahluhkwelah pihsen mempucr luhn Alu ke acnifihrsacri 110 ke 1940, suc tuh ahluhkwelah 860,000 mempucr. Pa inge yac se ma Elder Jeffrey R. Holland, Elder Dieter F. Uchtdorf, ac nga tuh isuslac ah.

Mwet eklac wolacna sasuc inge tuhkuh ke acn nuhkwewa fin facluh. Ke mahlwem ohnkohsr emet ke yac se inge, pihsen mwet eklac inge tuh kihluckyak puhs liki pihrsacn 20 ke yac tari ac fin acn Europe, Africa, Asia, the Pacific, ac Latin America. Fin acn United States kuht sonna liye sie pihrsacn 17 kihluckyak. Orekma luhn Leum tuhtahflah in fahsr nuh met ke inkacnek kuhlacna. Kapwack ke nacmpuh inge el mwe ahkpwacye kahlwem se lah wosasuc el mokle insiyac ac ekuhllah moul yen nuhkwewa.

Ke pacl lasr uh, mwet eklac sacohk inge tiac enenuh in sifilpac fahsreni nuhke acn in toeni se. Ke srihpen luhlahlfongi ac ahkmuhtahlyeyuck luhn mempucr luhn Alu uh, oasr mwe kahsruh in fosrngahkihn iwen alu, ke muhsah luhn lohm alu ac tempuhl, sahslah fin facluh nohfohn. Ke enenuh ke ki luhn pristutac mwe kahsruh ituckyang, akwuck muhtahl ingena oasr ke inkaiyen acn fin facluh.

Tiac elyah acn kuht muhta we, mempucr mah enenuh in suli tausin siofok ke mempucr sasuc oacna ke kuht tuh oruh nuh sin Mwet Luhlahlfongi fin acn English ac Welsh nga tuh ahkuhtweyac ke sramsram mahtuh lasr met ah. Nga luhngse sramsram lal Elder Gerrit W. Gong’s ke lesin se inge ke el tuh luti nuh sesr muh wacngihn mwet enenuh in muhkwena muhta finne in mahno kuh ma luhn nguhn.

Kunohkohn muhtahl lasr pa in luhlahlfongi ac suli mempucr sasuc kuh ma sifilpac fohlohkuh. Oacna ke Leum El salkweack orekma Lal uh, kuht enenuh in luhngse, kahsruh, ac kuhlwacnsuhpuh elos ma eis wosasuc Lal. Kuht kuh in kahsruh muhsahelah sie mwet luhn Saion, acn kuht oasr we “ke inse sefanna ac nuhnak sefanna, ac [muhta] in suwohswohs.” In ma sefanna yurin Leum, kuht enenuh in ma sefanna ye muhtuhn Leum. Mempucr nuhkwewa, tiac elyah lwen kom pacptaislac, tuhkweni ke sie kunohkohn in suli mwet sahyac.

Mwe kahsruh se luhk nuh sin mempucr luhn Alu uh in sruokyac ke pahosr mwet sacohk suleyucklac inge ma luhlahlfongi ke wosasuc luhn Jisus Kraist.

Prestuhn Gordon B. Hinckley el luti nuhsesr lah mwet eklac sasuc enenuh “sie kawuck, sie kunohkohn, ac ahkkapye ke ‘kahs wo luhn God’ (Moroni 6:4).” Kuht kuh in inmahsrlon kawuck ma olwelah nuh sin mwet eklac sasuc inge lah eltahl mempucr ac tiac mwet muhtwacta na. Kuht kuh in kahsreltahl in etuh lah eltahl mwet tuhma lutlut luhn Jisus Kraist suc kuh in luti nuh sin mwet sahyac ac insese nuhke pahng in kuhlwacnsap. Mwet eklac fuhsr kuh in nuhnkuh in kuhlwacnsap ke misin fohnlah se. Nohfohnna enenuh in sulaclah in srihke in moul oacna Kraist.

Puhs mwet weacng Alu uh ke kihsackuhnlah yohk lalos ac enenuh na pwacye luhngse ac kahsruh luhn Mwet Luhlahlfongi wiaclos.

Nuh suwohs suc sasuc kuh fohlohkuh nuhke luhlahlfongi uh, ac oasr ma upac kom ac sun. In oasr muhtweng yurum sifacna. Misineri elos tuh luti kom ke mwe luti yohk srihpac ac ahkuhtweyac ke wuhlweacng ac akwuck luhn tohkohsrahi, suc sihmlac ke ma suhmuhslah ac ke Preach My Gospel.

Eis ke akwuck ac wuhlweacng ac moulkihn masap eltahl yohk srihpac. Lohacng nuhke wuhlweacng yohk srihpac nuhke moul ma pahtpaht yurin God. Wosasuc el oruh moul ma pahtpaht yurin God in sikyak, suc enenuh oraclah ac liyacacng wuhlweacng muhtahl yurin God. Fuhnuh ke pacptais, ahkkweyeyucklac, ac ke mwe sang luhn Melchizedek Pristut nuh sin mukul, wuhlweacng ma kuht oruh inge orek lun tempuhl. Nuh sin mwet misac, kais sie sin akwuck muhtahl inge orek lun tempuhl muhkwena. Ke ma inge, ahkwoekomlac nuhke tempuhl tuh in pa finsrak se lom ingena uh.

Kom ac puhla suhfal kuhtuh pacl uh ke ma kom etuh. Etuh ke wosasuc el mwe insewowo na yohk se utuckuh kais kuhtuh ke lusen pacl, tuhsruhk el tiac akwuck muhtahl se. Wosasuc el tiac srihkeyuck se ke etwacack. Tuhsruhktuh, oacna Prestuhn Nelson el tuh olwelah, “Ke kom lutlut ke Puk luhn Mormon ke inse pruhe lwen nuhkwewakom fah orek sulaclah wowo lwen nuhkwewa. … Ke kowos motko ma kowos lutlut kac, winto luhn kuhsrao fah ikacklah, ac kowos fah eis top nuh ke kihsen siyuck lowos ac kolyuck nuhke moul lowos sifacna.”

Tahfwelahna, kais sie yac ke ayaol placn luhn Alu uh ke miting in Sacnri afuhnlah Wuhlweacng Mahtuh, Wuhlweacng Sasuc, Puk luhn Mormon, ac Olweacng ac Wuhlweacng. Kais kuhtuhna kom fah puhla na pwacye ke etwacack lom ke wosasuc kapkapwack uh. Lutlut ke ma suhmuhslah lwen nuhkwewa fah ahkinsewowoye ac ahkwoye moul lom ke kom ahkyohkye sramsram in eklac lom ke wosasuc luhn Jisus Kraist.

Eis etwacack ke mwe luti pwacye luhn Jisus Kraist el sie mwe finsrak ne tok, kwewana in kahlwem ke mwe luti ac moul oacna Kraist. Yohk srihpac luhn wuhlweacng oraclah sie akwuck ma kuht ahkuhtweyac oacna inkacnek luhn wuhlweacng. Ma yohk inge tuh lutiyuck arulacna yohk sel Prestuhn Nelson. Mempucr nuhkwewa, yohkna sasuc ac ma fohlohkuh, fah ahkinsewowoyeyuck ke kom luti ac luhlahlfongi pweng luhn mwet pahluh ke wuhlweacng ac ke inkacnek luhn wuhlweacng.

Kom fin oraclah sie mwe finsrak ke nwacsnwacs in eis kais sie wuhlweacng eneneyuck nuhke moul ma pahtpaht, kom fah sroacng nuhke inkacnek soko suc kol kom nuhke tohkohsrahi luhn celestial. Tempuhl ac akwuck luhn tempuhl enenuh in pa finsrak lasr uh. Inkaiyen wuhlweacng inge ahkolah nuh sin kais sie mwet. Wuhlweacng se, ke maruht ma pahtpaht enenuh orekma yohk yurin mwet se wi kom an. Mwe finsrak lasr uh pa in sokwack mwet se ma ac wi kuht ne tok ma pahtpaht uh.

Tuhsruhktuh, nikmet suhpwacrlac fin tahfweyom ma pahtpaht tiac sikyak ke pacl se inge. Mwet pahluh elos tuh luti muh wacngihn mwe insewowo fah sruokyucki nuh sin mempucr suwohs ma karuhnganwacng masap. Sie mwet pahluh ke Puk luhn Mormon, Tohkohsrah Benjamin, el fahk kahlwem: “Elos ma liyacacng masap luhn God … ahkinsewowoyeyuck ke ma nuhkwewa, … ac elos fin … [pa] suwohs nuhke sahflah … elos fah muhta yurun God ke sie ohiyac engan wacngihn sahflahiyac.”

Kom fah konwacack, fin kom sonna, lah mempucr uh tiac suwohswohs. Mwe luti fahkwack kahlwem lah ke fuhfahsryucsr lasr facluh uh, kuht ac fah orek tahfonglac. Kuht muhta ke sie facluh koluk ac fohs se, tiacna facluh luhn celestial se. Moul se inge pacl in srihkasrak se, ke pacl wo pucspucs in auliyak ac ahkpwacyei kacsr sifacna.

Kuht nuhkwewa puhla sufallac lasr ke kuht srihke in eklac oacna Jisus Kraist. Iwaclah Lal lwelah kuht in auliyak lwen nuhkwewa ke kuht tahfonglac uh. Oacna Nephi, siepac mwet pahluh ke Puk luhn Mormon, fahk: “[Kuht] ahkwot nuh met ke luhlahlfongi kuh in Kraist, in oasr kahlwem suwohs luhn finsrak, ac luhngse God ac mwet nuhkwewa. Ohinge, kowos fin ahkwot nuh met, mongo ke kahs luhn Kraist, ac muhtweng ne ke na sahflah, liye, ohinge Pahpah El fahk: Kowos fah moul ma pahtpaht.”

Ke kuht nuhkuh ke ma upac in pacl lasr uh, kuht enenuh in esam lah Mwet Lahngo, in pacl in kuhlwacnsap Lal fin facluh ah, oacyacpac muhta ke pacl tikuclkucl ac lokoalok. Ngwetngwet Lal ah tiac oasr ke fohsack luhn palwetiks ke lwen sac; el oasr ke suwohswohs luhn Mwet Sulaclah .

Fahsr tukihn Mwet Lahngo ac mwe luti Lal ac lutlut tiacna fihsracsr ke sie facluh suc fohs pacl nuhkwewa. Tiacna tuh fihsracsr nuh sin Mwet Lahngo ke pacl se El muhta facluh ah, tiacna fihsrwacsr nuhsin mwet kol lasr emet ac mempuhr ah, ac tiacna fihsracsr nuh sesr. Wo ohiyac, mwet pahluh moul elos use kolyuck kuht enenuh na pwacye nuhke lwen lasr uh. Prestuhn Dallin H. Oaks el ac fah tahfwelah ke ohiyac fokoko luhn ma kawihl inge.

Nga fackwack luhlahlfongi pwacye lah mwe luti luhn Alu luhn Jisus Kraist el ma nuh tok ma pahtpaht ac pwacye. Nga fahkwack luhlahlfongi pwacye ac kahlwem lah Jisus Kraist el moul ac ke srihpen Iwaclah Lal, kuht kuh in ma sefanna Yohrohl. Ke ine muhtahl luhn Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Charles Dickens, A Tale of Two Cities (1859), 1.

  2. Sie sin ma yohk sel Dicken pa nuhnak in eklac luhn kais sie ke pacl se ma koluk yohkwelihk.

  3. Doctrine and Covenants 45:26.

  4. Liye Gary E. Stevenson, “Insewowo Elos suc Ahkiwe Mwet Uh,” Liahona, Nov. 2025, 6–9.

  5. Doctrine and Covenants 1:23.

  6. Liye Doctrine and Covenants 88:73.

  7. Liye Doctrine and Covenants 59:23; liye pac John 14:27.

  8. Liye Orekma 2:41.

  9. Liye Doctrine and Covenants 112. Fwackyuck se inge tuhkuh ke Julahe 23, 1837, lwen se ma wosasuc tuh lutiyuck pacl se met fin acn England ke we se inge. Nuhke inkaiyenliki misin inge, liye James B. Allen, Ronald K. Esplin, ac David J. Whittaker, Men With a Mission: The Quorum of the Twelve Apostles in the British Isles, 1837–18411992).

  10. Inkaiyen mwet eklac inge tuhkuh ke mwet ma orekma. Charles Dickens el tuh tonweltahl ke eltahl ahkolah in oruh fuhfahsryucsr laltahl nuh United States, fin oak Amazon. El kaksakihn ma el tuh liye ah. El ahkuhtweyac kacltahl oacna, “in their degree, the pick and flower of England” (“The Uncommercial Traveller,” All the Year Round, July 4, 1863, 446). Liye pac 1 Corinth 1:26–28.

  11. Liye “Arrival from England, by the ‘Perpetual Emigrating Fund,’” Deseret NewsSept. 18, 1852, 90.

  12. Liye Doctrine and Covenants 76:62, 70; liye pac 1 Corinth 15:40–42.

  13. Mwe ahkkahlwemye utuhkuh sin Mempuhr ac Statistical Records.

  14. Mwe ahkkahlwemye utuckuh sin Mempucr ac Statistical Recoords a Misineri Depaerment.

  15. Mwe ahkkahlwemye utuckuh sin Mempucr ac Statistical Records.

  16. Mwe ahkkahlwemye utuckuh sin Mempucr ac Statistical Records.

  17. Ke 1890, Mwet kol luhn Alu uh muhtwacwacack ahkkweye mwet uh in muhta na acn selos likina in tuhkweni nuh Utah. Stek se emet lihkihn acn Intermountain West tuh oreklac ke 1920, ac stek se emet lihkihn acn North America tuh oreklac fin acn New Zealand (liye Brandon S. Plewe, ed., Mapping Mormonism: An Atlas of Latter-day Saint History [2014], 184–85).

  18. Liye Doctrine and Covenants 110:11–16.

  19. Liye Gerrit W. Gong, “No One Sits Alone,” Liahona, Nov. 2025, 40–43.

  20. Moses 7:18.

  21. Liye John 17:20–21; 1 Corinth 12:11–31.

  22. Gordon B. Hinckley, “Converts and Young Men,” Ensign, May 1997, 47.

  23. Liye James 2:5; liye pac Mattew 19:29; Mwet Rom 2:11; Mwet Efesus 2:19; Mosiah 18:8–9.

  24. Liye Preach My Gospel: A Guide to Sharing the Gospel of Jesus Christ (2023), 17.

  25. Liye Doctrine and Covenants 14:7.

  26. Russell M. Nelson, “The Book of Mormon: What Would Your Life Be Like Without It?,” Liahona, Nov. 2017, 62–63; see also Spencer W. Kimball: “When it seems that no divine ear is listening and no divine voice is speaking, … if [we] immerse [ourselves] in the scriptures the distance narrows and the spirituality returns” (Teachings of Presidents of the Church: Spencer W. Kimball [2006], 67).

  27. Liye John 5:39.

  28. Liye, in mwe srihkasrak, Russell M. Nelson, “Let God Prevail,” Liahona, Nov. 2020, 92–95; “The Power of Spiritual Momentum,” Liahona, May 2022, 97–100; “Overcome the World and Find Rest,” Liahona, Nov. 2022, 95–98.

  29. Mosiah 2:41.

  30. Liye Alma 34:32.

  31. 2 Nephi 31:20.

  32. Liye Efesus 4:11–15.

  33. Liye John 17:20–22.