2020–2024
Kaun Sises Krais Pahn Ketin Sapahldo
Kapokon lap en Oakotohpe 2024


14:49

Kauno Sises Krais Pahn Ketin Sapahldo

Met iei atail ansou en kaunop ehng ketdo keriau en atail Kaun oh Sounkomour, Sises me Kraiso.

Riei ohl oh lih akan, I udahn kapingki me Kauno kapaihiehda ien kak lokaiahng kumwail.

Nan kapokon wet, Kauno ketin masanihong kitail sang rehn Sapwellime ladu kan. I kangoangehki kumwail en onopiki arail kaweid kan. Doadoahngki mepwukat pwe ken kak kasawiada dahme pwung, oh dahme sapwung, erein sounpwong wenou me pahn kohdo.

Kanekineklahn oh kamwaulahn Tehnpas Sarawi en Salt Lake, oh wasa teikan nan Temple Square, wiewiawihkier erein sounpar limau. Kasikpen doadoahk wet kasalehda me e pahn imwsekla nan pahr 2026. Se kapingki irail koaros me wie doadoahk nan doadoahk lap wet.

Ni sounpwung weneu samwalahro, se kasarawiala oh pwurehng kasarawiala tehnpas sarawi duwau nan wehi limau. Nanpwungen rahnwet lel imwin pahr et, kitail pahn pil kasarawi meh limau.

Rahnwet se men pakairki pilahn kan en kawada tehnpas sarawi eisek isuhk. Menlahu rongki nennen ni ei pahn pakahirki wasah ko.

  • Juchitán de Zaragoza, Mexico

  • Santa Ana, El Salvador

  • Medellín, Colombia

  • Santiago, Dominican Republic

  • Puerto Montt, Chile

  • Dublin, Ireland

  • Milan, Italy

  • Abuja, Nigeria

  • Kampala, Uganda

  • Maputo, Mozambique

  • Coeur d’Alene, Idaho

  • Queen Creek, Arizona

  • El Paso, Texas

  • Huntsville, Alabama

  • Milwaukee, Wisconsin

  • Summit, New Jersey

  • Price, Utah

Riei Souleng kan, kitail kak kilang dahme wiewiawi mwohn mesetail kat? I kapakapki kitail sohte pahn katiasang ansou kesempwal wet! Udahn Kauno kin ketin kamwkamwadanga Sapwellime doadoahk.

Dahme kitail wiwiahkihda tehnpas sarawi kan ni karuaru ni mwohmw ieu me saikinte wiawi? Pwehkida? Pwehki Kauno ketin kaweidkin kitail en wia met. Kapai kan en tehnpas sarawi kin sewese kapokonepene en Israel pali koaros en kadehngo. Kapai pwukat pil sawaski kaunkaunopada aramas akan me pahn sawaski kaunopadahn sampah ong Ketdo Keriau en Kauno!

An Sounkomouro Ketido Keriauo.

Sang ni soukohp Aiseia ah kokohp, oh me sansalda nan ehn Handel Mesaia, ansou me Sises Krais pahn sapahldo, “lingan en Kauno ahpw pahn sansalda, oh aramas koaros pahn udiahl sapwellime lingan.”

Ni rahno, “goverment pahn mih pahn Sapwelime manaman: oh E pahn mwarenki, Sounkaweid Kupwurokong, Koht, Wasa Lapalahpie, Sahm Poatopoat, Nanmwarkien Popohl.”

Sises Krais pahn ketin kakaun sang koaros Serusalem mehn maho oh Serusalem kapwo “me pahn koukouda nan wehin Amerika.” Nan pwungen me riau kat, E pahn ketin kaweid doadoahk kan en Sapwellime Mwomwohdiso.

Ni rahno Kauno pahn ketin mwareniki “Nanmwarki en Nanmwarki kan, oh Kaun en Kaun kan.” Irail me idahwehn Ih pahn “lukuwerda, oh malipilipda, oh pwoson.”

Riei souleng kan, met iei atail ansou, en kaunopadahng Ketdo Keriau en atail Kaun oh Sounkomour, Sises me Kraiso. Met iei ansou konehng kitail en wiahda atail pwukoahn tohnpadahk emen keieu kesempwal. Nan sampah wet me diren pingaping kan, ia mwomwen atail kak wia met?

Tehnpas Sarawi en Rohm nan Italy.

Kaudok dod nan tehnpas sarawi pahn sewese kitail. Nan tehnpas en Kauno, kitail kin kilenglahngte Sises Krais. Kitail kin esehla duwen Ih. Kitail kin wiahda inou kan pwe kitail en idawehn Ih. Kitail kin esehla Ih. Ni atail kolokol atail inou en tehnpas sarawi kan, kitail mengeieng en alehda Sapwellimen Kauno manaman en kakehlail. Nan tehnpas sarawi, kitail alehdi silasil sang kasongisong en sampah. Kitail kehn limpoak unsek en Sises Krais oh Samatail Nanleng uwen laud! Kitail kehn meleilei oh kamwahupen palingehn, me weksang kapwal kan en sampah.

Iet iei ei inou ong kumwail: Mehmen me kin rapahki mehlel Sises Krais pahn diar Ih nan tehnpas sarawi. Ke pahn pehmada Sapwellime kupwur mahk. Ke pahn diar pasepeng en ahmw kalalapak sawehwe kan. Ke pahn wehwehkihla mwahu popohl en Sapwellime rongamwahu.

I eselahr me kalelapak keieu me emen emen kitail anahne sapeng iei: Ohng ihs de ohng dah me i pahn kihda ei mour?

President Nelson ni ah wia soun pwal men.

Ei pilipil en idawehn Sises Krais iei pilipil me keieu kesempwal me i wiahier. Ni ahi wie suksukuhlki pelien nimwen wini I alehda kadehde duwen lingan en Koht Sahm oh Sapwellime Iehros, Sises Krais. Sangete ansouo, atail Sounkomour me wia takaio me I kawada ei mour powe. Pilipilo wia lipwalipw me keieu kesempwal! Pilipilo kahrehiong pilipil teikan eh mengeihla. Pilipilo kihong ie kahrehpei oh kaweid mwahu. E pil sewesekin ie en dadaur melimel kan en mour wet. Mweidehng ie en karasaraski karasaras riau:

Keieu, ni ei werek Dantzel mehla ni sou kasikpe, I sohte kak koasoiheng emente nait serihkan. Mwo I mihmi, kelekelepw, nsensuwed, oh sengiseng ni ei anahne sawas. Kapingki, sang ni Sapwellime Ngehn, Kauno padahkehng ie kahrehpen ei werek Dantzel mwesellahng dewe. Sang ni wehwehu, I nsenamwahula Ansou kei mwuri, I kakehr apwalih ei insensued. Mwuri, I pwoudkihda ei werek kompoake Wendy. Eh wia kisehn karasaras kesempwal keriau.

Ni ansou me Wendy oh ngehi wiewia pwukoah ehu nan sahpw doh ieu, aramas lipirap kei idila kesik ieu pohn moangeie oh padik kesiko. Ahpw kesiko sohte kak kesik. Erein ansouo, keper laud koiheng aht mour kan koaros. Ahpw Wendy oh ngehi pepehmki popohl laud. Ih popohlo, “me inenen laudsang uwen atail dehdehki.”

Riei Souleng kan, Kauno pahn pil ketin koaloalamwahuih kumwail! E pahn kakehlailih uhk. E pahn ketin kapaikinuhkda meleilei, mehndahte kapwal.

Kaun Sises Krais.

Menlau karonge Sapwellimen Krais inou ong uhk: “I pahn mih ni pali maun oh pali meing, oh ngehni pahn mih nan mohngiongamwail akan, oh nei tohnleng akan pahn kapilkumwailpene, pwe re en kakehlaka kumwailda.”

Sohte imwin Sapwellimen Sounkomour koiehk en seweseiuhk. Sapwellime lokolok nan Kestemeni oh nan Kalpari E ketin wiahong uhk! Sapwelilme Tomw poatopoato E ketin wiahong uhk!

I kangoangehki kumwail en kesempwalki amwail ansou nan wihk koaros—erein ahmw mour—en kalaudehla ahmw wehwehpen Tomwpen Sises Krais. Mohngiongiet medengkihla irail akan me duduhla nan dihp oh sehsehla mwomwen ahr kak pwursang. I kin sengisengki irail akan me ahniki luwet en palingehn de me toutoukihla katoutou kan ni kelepw pwe re sto wehwehki dahme Sises Krais wiahong irail.

Sises Krais ketin alehda pohn pein Ih amwail dihp kan, amwail medek kan, amwail mohngiong oahla kan, and amwail luwet akan. Ke sohte anahne wah mepwukat ni kelepw! E pahn ketin mahkehng uhk ni ahmw pahn koluhla. E pahn ketin kapaikinuhkda dahme ke anahne. E pahn ketin kamwahuihala ahmw palingehn oahlao. Ni ahmw pahn iang Ih wisik toutou, ahmw katoutou kan pahn marahrahda. Ma ka pahn wiahda oh kolokol inou kan en idawehn Sises Krais, ke pahn diarada ansoun patou kan nan ahmw mour sohte pahn kohkohlahte. Ahmw kahpwal kan pahn “mihla pahn popohl en Krais.”

E sohte nohn mwadang de pwand ke en wiahla tohnpadahk en Sises Krais men. Ke ahpw pahn alehdi mehlel kapai kan en Sapwellime Tomwo. Ahmw sawas pahn inenen laud mehlel ni ahmw pahn sewese kapwurehdo peneinei en Israel.

Ketdo Keriau en Sises Krais.

Riei ohl oh lih akan, rahn me pahn kohdo, Sises Krais pahn ketin pwurodo pohn sampah nin duwen Mesaia en dih wet. Eri rahn wet, I padahkieng kumwail en wekidala amwail mour kan ong Sises Krais. I likuwerihkin kumwail en sawas kapwurehdo peneinei en Israel oh en kaunopada sampah ong Ketdo Keriau en Kauno. I likuwerohng kumwail en koasoaia Krais, kadehdeki Krais, pwoson Krais, oh pereniki Krais!

Kohdo rehn Krais oh meirongkihla amwail [palingehn] unsek” ohng Ih. Met wia me riro en mour en popohl!

Me keieu mwahuo kohkohdohte, riei ohl oh lih ko, pwehki Sises Krais pahn ketin sapahldo! Me keieu mwahu kohkohdohte pwe Kauno kin ketin kamwkamwadangala Sapwellime doadoahk. Me keieu mwahu kohkohdohte ni atail pahn wekidek mohngiongatail kan oh atail mour kan ong Sises Krais.

I wia ei kadehde ni karakarahk me Sises Krais iei Sapwellimen Koht Iehros. Ngehi me wia Sapwellime sounpadahk. I wauniki ei kak wia Sapwellime ladu. Ni E Ketdo Keriau, “lingan en Kauno ahpw pahn sansalda, aramas koaros pahn udiahl sapwellime lingan.” Rahno pahn direkihla peren ong me pwung kan!

Sang ni manaman en kih kan en prihstuhd sarawio me I kin kolokol, I kadehdehki mehlel wet ohg kumwail oh ong tohn sampah koaros! Ni mwaren Sises Krais, ahmen.

Ire kan

  1. Kasarawih riau en Manti Utah Temple (President Russell M. Nelson, April 21); Urdaneta Philippines Temple (President Dallin H. Oaks, April 28); Puebla Mexico Temple (Elder Gerrit W. Gong, May 19); Taylorsville Utah Temple (Elder Gerrit W. Gong, June 2); Cobán Guatemala Temple (Elder Dale G. Renlund, June 9); Salta Argentina Temple (Elder D. Todd Christofferson, June 16); Layton Utah Temple (Elder David A. Bednar, June 16); Pittsburgh Pennsylvania Temple (Elder Dieter F. Uchtdorf, September 15); Mendoza Argentina Temple (Elder Ronald A. Rasband, September 22).

  2. San Pedro Sula Honduras Temple (October 13); Salvador Brazil Temple (October 20); Deseret Peak Utah Temple (November 10); Casper Wyoming Temple (November 24); Tallahassee Florida Temple (December 8).

  3. Kilang Tepin Padahk oh Inou kan 88:73.

  4. Isaiah 40:5; see also George Frideric Handel, “And the Glory of the Lord,” The Messiah, ed. T. Tertius Noble (1912), 16–18.

  5. Aiseia 9:6.

  6. Kilang Zechariah 14:4–7; Doctrine and Covenants 45:48–66; 133:19–21; see also Micah 4:2: “For the law shall go forth of Zion, and the word of the Lord from Jerusalem.”

  7. Iren Pwoson kan 1:10; pil kilang Ihder 13:3–10; Tepin Padahk oh Inou kan 84:2–4.

  8. Kaudiahl 19:16; Kaudiahl 17:14.

  9. Kilang Alma 34:32.

  10. Mwehin ke pahn pil ahniki pepehm en nda, me pil duwehte Ammon, “Ihs me pahn kak kapingahki laud mehlel Kauno? … Kilang, … I sohte kak kasalehda ekiste uwen dahme I kehn” (Alma 26:16).

  11. Kilang Ilemen 5:12.

  12. Pilipai 4:7.

  13. Tepin Padahk oh Inou kan 84:88.

  14. Kilang Alma 7:11–12; pil kilang Luk 4:18.

  15. Kilang Alma 7:12.

  16. Kilang Melkahka kan 147:3; Seikop 2:8.

  17. Kilang Mosaia 24:14.

  18. Alma 31:38.

  19. Kilang 2 Nihpai 25:26.

  20. Omnai 1:26.