I Kasamwoh Kumwail ong Mwomwohdiso en Popohl Wet
Pwehki mour oh misin en poadoandoar en atail Sounkomour, Sises Krais, kitail kak—oh anahne—wia aramas me keioun ahniki popohl pohn sampah.
I pepdaislahr oh wialahr towe mehlel men en Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin-Rahn akan mwohn rahn en Krismas pahr 1987 [kid duwepwiki welihsek isuh], kereniongehr sounpar 37 [silihsek isuh] samwalahro. E wia rahn inenen mwahu ehu nan ahi mour, oh nan ahi seiloak poatoapoat, oh I kapingki mehlel kempoakepahi kan me kaunopadahr ahlo oh waiedohng ni pihl en ipwsapahlo.
Ma ansoun amwail pepdais wiawiher aio de keilahn aio, ma kumwail kin tuhpene nan ihmw sarawi lapala ehu de nan ihmw ioas ehu, de ma kumwail kin alehdi kamadipw sarawi ong mehn katamanpen Sounkomouro ni lokaiahn Dahi de Suaihli, I men ndahwei, I kasamwoh kumwail ong mwomwohdiso en popohl wet! I kasamwoh kumwail ong mwomwohdiso en popohl wet!
Mwomwohdiso en Popohl
Pwehki pilahn limpoak en Samatail Nanleng ong emen emen Sapwellime serihkan, oh pwehki mour lingan oh pwukoah en atail Sounkomour, Sises Krais, kitail kak—oh konehng—wia aramas me keieu ahneki popohl pohn sampah! Ni melimel kan en mour nan sampah me diren apwal wet ah kin kehlail pohtail, kitail kak kakehlaka oh audaudki pepehm en popohl oh meleilei en loalatail pwehki atail koapwoaropwoarki Krais oh wehwehpen pein dewatail nan pilahn en peren kaselelo.
Sapwellimen Kauno Wahnparon Keieuo, Preseden Russell M. Nelson, mahsaniher duwen popohl me kin kohsang mour ehu me poahsoankihda Sises Krais nan pali tohtohn padahk me e wiahier sang ansou e wiahlahr Preseden en Mwomwohdiso wet. E oaralapihedi ni mwotomwot: “Popohl kin kohdo sang oh pwehki Ih. … Ong Souleng en Imwin-rahn akan, Sises Krais iei popohl!”
Kitail wia tohn Mwomwohdiso en Sises Krais kei. Kitail wia tohn mwomwohdiso en popohl wet! Oh sohte wasa atail popohl anahne sansal laudsang ansou me kitail tuhpene ehu ehu Rahnsarawi nan atail mihting en kamadipw sarawi kan pwe kitail en kaudokiong me tapiada popohl koaros! Wasaht kitail kin patehng atail peneinei en ward oh prans kan pwehn perepereniki kamadipw sarawi en Sapwellimen Sounkomour Koanoato, atail komourla sang dihp oh mehla, oh Sapwellimen Sounkomour mahk lapalapo! Wasaht kitail kin kohdo pwehn esehla popohlo, alehdi perepatail, mahk, kaping, oh wiahla ehu me kak dierekda sang rehn Sises Krais!
Iei pepehm en popohl rehn Krais me kumwail kin diar met? Iei met me kumwail kin wahdo? Mwein ke medewe me met sohte pid komwi, de mwein ke ahnlahr soahng kan me kin wihwiawi. Ahpw kitail koaros kak iang sawas, sohte lipilipil atail sounpar de atail pwukoah, kitail en sewese atail mihting en kamadipw sarawi kan en audaudki popohl, poahsonkihda Krais, wia awa en kasamwoh, direngki ngehn en popohl waun.
Popohl Waun
Popohl waun? “Mehkot ieu met?“ ke nek peidengki. Eri, ehng, e wia mehkot ehu! Kitail kin poakohng ni mehlel, wahuniki, oh kesempwaliki atail Koht, oh atail wahu kin peisang palingehn me kin pereniki Sapwellimen Krais limpoak mwuledek, kalahngan, oh komour! Popohl waun wet ong Kauno anahne wia mwomwen atail mihting en kamadipw sarawi kan.
Ahpw, ong me tohto, wahu kin wehwehkihte met: kihpene pehtail kan teng ni mwaramwaratail kan, itiekidi, meirpene, oh nennenla—kohkohlahte! Met kak wia sawasepen mwohmw en padahkih seri pwulopwul oh mwekidikid kan, ahpw ni atail kin keirda oh esehla, kitail en kasawihada me wahu inenen laudsang met. Iei mwomwatail met ma Sounkomouro ketket rehtail? Soh, sang “[Reh] me iei popohl poatopoat”!
Eri, ohng kitaili me tohto wekidekla wet nan atail kaudok en kamadipw sarawi pahn anahne ansou.
Patpatehng de Pwongpwongih
Kitail sohte kin patpene Rahnsarawi kan pwehn towehdahte mihting en kamadipw sarawi oh wiahte soahng kan me kitail anahne wia. Kitail kin patpene pwehn kaudok. Mie wekpeseng kesempwal nanpwungara. En patehng wehwehki en mihmi wasahu. Ahpw en kaudok iei en kapinga mehlel oh poakohng atail Koht ni mwohmw ieu me pahn wekidkitailla!
Pohn Wasahn Kapahrek oh rehn Tohn Mwomwohdiso
Ma kitail pahn pokonpene ni katamanpen Soukomouro oh komour me E ketin kamangaidahro, mesatail kan anahne kasalehda atail popohl oh kaping! Elder F. Enzio Busche koasoaiahda soai en ansou ehu me e wia preseden en prans ehu oh kisin pwutak men nan kapokono kilenglahngehr ih powehu oh peideki ni ngihl laud, “Dahme ohl me mesen mwehlo wiewia powehu?“ Irail akan me kin mwomwohd mwowehu—me pahn padahk kan, sounkaweid kan, oh pwihn en koul akan—oh irail akan me kin pokonpene nan kapokono kin kasalehiong emen emen “kasoamwoasoamw wet ong nan mwomwohdiso en popohl” sang ni mwomwen mesarail kan!
Kokoulki Koul kan
Ni atail kin koul, kitail kin koulpene pwehn kapinga atail Koht oh Nanmwahrki sang ni mwomwen ngilatail kan, de kitail kin mwengininginte de sohte kin iang koul? Pwuhk sarawi kan kilelehdier me “koul en me pwung kan iei kapakap ehu ong [Koht]” me E kin ketin kupwurpereniki. Eri kitail en koul! Oh kapinga Ih!
Padahk kan oh Kadehde kan
Kitail anahne kainene atail padahk kan oh kadehde kan ong Sahm Nanleng oh Sises Krais oh wah kan en momourki ni karakarahk ni Sapwellimara rongamwahu, ni wah kan me “mem sang mem koaros.“ Ansouo kitail kakehr “kamadipwki …lao [kitail] pahn medila, kahrehda [kitail] sohte pahn men mwenge, de … men nimpilda,” oh atail toutou kan en kak marahrahda, sang ni peren en Sapwellime Iehroso.
Kamadipw Sarawi
Me keieu kesempwal oh lingan en atail kaudok kan iei kapai oh alahldahn kamadipw sarawio, pilawao oh pihlo weliandi kisakis tohnmetei en atail Kauno oh kahrehpe unsek en atail patpene. Met wia “ansou ehu me sarawi ong weliakapwalahn pali ngehn” ni ansou me kitail wia soun kadehde me kitail pahn alehda mwaren Sises Krais oh pwurehng wiahda inou en tamataman Sounkomouro ansou koaros oh kolokol Sapwellime kosonned akan.
Ekei ansou nan mour, kitail kak alehda kamadipw sarawio ni atail ahniki mohngiong ohla kan oh katoutou laud kan. Ni ansou teikan, kitail kohdo saledek oh marahrahsang pwunod oh kahpwal kan. Ni atail kin rong mehlel kapaipen pilawa oh pihl oh tungoale mehn kataman sarawi ko, kitail kak medewe duwen tohnmetei en Sounkomouro, Sapwellime medek kan nan Kedsemeni, Sapwellime lokolok pohn lohpwuo, oh pahtou kan oh medek kan me E ketin wiahkiher pwehki kitail. Ihme pahn kamaiauda palingenitail ni atail wehwehki atail lokolok kan Reh. Ni ansou teikan, kitail pahn pehm kaping kopwuriamwei mehlel ni popohl “kaselel oh mwahuo” ohng dahme Sapwellimen Sises kisakis lapalap kamangaida nan atail mour kan oh nan atail mour soutuk! Kitail pahn perenkihda dahme pahn kohdo—atail pahn pwurehng tuhwong Samatailo oh Sounkomour me iasadahro.
Mwein kitail keirkihda madamadau me kahrehpen kamadipw sarawi iei en mwomwohd nan sehrko medemedewehte soahng koaros me kitail sapwungkihla erein wihk neko. Ahpw kitail en wekidala soangen madamadauo. Nan ansoun madamadauo, kitail kak doandoaropwe wiepe tohto me kitail kasawih me pid limen Kauno Eh kin ketkidohng kitail Sapwellime limpoak erein wihko! Kitail kak medewe duwen wehwehpen “diar popohl ni koluhla rahn koaros.” Kitail kak kalahnganki ansou kan me Sounkomouro ketin pidelong nan atail kahpwal kan oh atail kin kana kan oh ansou kan me kitail pepehm Sapwellime kupwur kalahngan, kupwurmahk, oh manaman ni E ketkihong kitail kehl en powehdi atail kahpwal kan oh manaman en dadaurki atail katoutou kan kanengamah oh pil peren.
Ei, kitail medewe duwen lokolok oh sapwung kan me kohieng atail Soundoar pwehki dipatail, oh ihme pahn kahrehda madamadau karakarahk. Ahpw ekei pak kitail kin teng wasao—ni mwetuelo, ni lohpwuo, nan sousouo. Kitail uhdihsang wenla mwowe ong popohl en sousouo, powehdi mehla, oh Sapwellimen Krais pweida powehdi mehkoaros me nek kipehkinkitaildi sang alialehdi meleilei oh pwurpwuralahng imwatail nanleng. Ma kitail sengisengki lokolok de sengisengki kaping erein kamadipw sarawi, ah en pid duwen kopwuriamweipen rongamwahu en Sapwellimen Sahm kisakis en Sapwellime Iehroso!
Nohno Pahpa kan me Neirail Serihkan Pwulopwul de Ahniki Anahn Kesempwal
Met, ong nohno pahpa kan en serihkan me pwulopwul de ahniki anahn kesempwal, mie pak malaulau me mie ansou en nennen de meleilei erein kamadipw sarawi. Ahpw nan ansou tikitik kan nan wihko, ke kak padahk sang ni karasaras en limpoak, kaping, oh popohl me ke kehnkihong oh kehn sang Sounkomouro ni ahmw kin apwalih mwahu Sapwellime sihmpwul kan. Sohte nannanti nan pwukoah pahn soh katepe. Koht inenen wehwehkinuhk.
Peneinei, Ward, oh Kaunsel en Prans kan
Rasehng nan ihmw kan, kitail kak tepda kakehlailih atail koapwoaropwoar kan oh kesikpe kan ong atail ansou ni ihmw sarawio. Nan ehupenehn peneinei kan, kitail kak koasoaiapene ia mwomwen emen emen ah kak kapatahieng oh sawas mwahu en kasamwoh koaros ong mwomwohdiso en popohlo! Kitail kak koasoanehdi oh kasik ansou kaperen ni ihmw sarawio.
Pwihn en kaunsel en ward kan kak kasawiada oh wiahda tiahk en popohl waun nan atail awahn kamadipw sarawi, wiahda wiepe kan oh mehn kilel kan me kak sawas.
Popohl
Popohl kin wekpeseng ong emen emen aramas. Ong ekei, e kak wia rahnmwahu ni wenihmwo. Ong mehteikan, e nek kohsang sewese aramas ni meleilei pwe ren kak soanamwahu sang ni sinsirei ong irail oh mwomwohd rehrail ni mohngiong kadek. Ong irail kan me ahniki pepehm me irail mehn liki de irail sohte kesempwal, soangen kasoamwoasoamw wet inenen kesempwal. Ni imwio, kitail kak peidek ong pein kitail ia mwomwen Sounkomouro ah pahn ketin kupwurki atail awa en kamadipw sarawio. Ia mwomwen Eh pahn ketin kupwuriki Sapwellime serihkan en alehdi kasoamwoasoamw, epwel mwahu, kakehlail, oh alehdi limpoak? Ia mwomwen Eh pahn ketin kupwurki kitail en pepehm ni atail pahn wiliakapwala sang ni atail tamataman oh pwongpwongih Ih?
Ni Kaimwisekala
Ni tepdahn ahi seiloak en pwoson, popohl rehn Sises Krais wia mehkot me I keieun diarada, oh e wekidalahr ahi mour. Ma ke saikinte diarada popohl wet, tepda pohn ahl en seiloak wet. Met wia luhk ehu en alehda Sapwellimen Sounkomouro kisakis en meleilei, marain, oh popohl—en audaudkihda, pwuriamweiki, oh perepereniki Rahnsarawi koaros.
Amon nan Pwuhk en Mormon kasalehda pepehm en mohngiongi ni eh nda:
“Eri e sou mie kahrepen atail perenda? Ei, I ndaiong kumwail, sohte aramas men me ahneki peren duwehte kitail, sangete ni tepin sampah; ei, oh ei peren daulihala, sang ni ei aksuweiki ei Koht; pwe e ketin sapwellimaniki manaman koaros, eripit koaros, oh kupwurokong koaros; e ketin mwahngih soahng koaros, oh ih iei Koht kalahngan men, ong komourpen, irail akan me pahn koluhla oh kamehlele mware.
“Eri ma aksuwei ehu met, ah I udahn pahn aksuwei; pwe ih ei mour met oh ei marain, … ei peren, oh ei kaping kalahngan mehlel.“
I kasamwoh kumwail ong mwomwohdiso en popohl wet! Ni mwaren Sises Krais, ahmen.