Mei he YA Fakauiké
Manavasiʻi ke Vahevahe Hoʻo Fakamoʻoní? Founga ʻe 3 ʻOku ʻAi ʻe he Toetuʻú ke Faingofua ʻa e Fakamoʻoni kia Kalaisí
Kuo tokoniʻi au ʻe he faʻahitaʻu ʻo e Toetuʻú ke vahevahe ʻeku fakamoʻoní mo e niʻihi kehé, pea ʻe lava foki ke ne tokoniʻi koe.
“Ko e Māmonga koe, ko ia? Ko e hā ia?”
Ko e fuofua taimi naʻe fehuʻi mai ai ʻe ha taha kiate au fekauʻaki mo e hoko ko ha mēmipa ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ko e lolotonga ha paati ʻi he ako lotolotó. Naʻá ku mā ʻi he fakakaungāmeʻá, pea ʻe lava ke hoko ʻa e tui fakalotú ko ha kaveinga pelepelengesi ʻi he feituʻu naʻá ku nofo aí.
Ko ia naʻá ku kiʻi lave siʻi fekauʻaki mo e kau palōfitá mo e ngaahi fāmili taʻengatá, pea ʻi he fakaʻosinga ʻo e pātí, naʻá ku fakavavevave ki ʻapi ʻi he vave tahá.
Naʻá ku ongoʻi loto-mamahi ʻiate au pē—naʻe ʻikai ke u lava ʻo fakamatalaʻi ʻa hono mahuʻinga ʻo e ongoongoleleí kiate aú.
ʻI he hokohoko atu ʻeku fakakaukau ki heʻeku fakamoʻoní, naʻá ku fakatokangaʻi ko e Toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisí ko e fakavaʻe ia ʻo e meʻa kotoa pē ʻoku ou saiʻia ai fekauʻaki mo e ongoongoleleí. ʻE lava ke hoko ʻa hono vahevahe ʻo e moʻoni ko iá ke toʻo atu ai ʻa e mafasia ʻi he kahaʻú ʻi he taimi te u fie vahevahe ai ʻeku tuí.
Pea ko e tefitoʻi moʻoni mahuʻinga ko ʻení ʻa e ʻuhinga ʻo e Toetuʻú—ʻa Sīsū Kalaisi, ʻEne Toetuʻú, pea mo e ʻuhinga ʻo Hono mālohi huhuʻí kiate kitautolú. Ki ha taha pē kuó ne ongoʻi mā ke vahevahe ʻene fakamoʻoní, ʻe lava ʻe he faʻahitaʻu Toetuʻú ʻo ʻai ke faingofua hono vahevahe ʻo e moʻoní! Ko ha ngaahi meʻa pē ʻeni ʻe niʻihi te ke lava ʻo fai:
1. Lea ʻia Kalaisi
Neongo ʻoku ʻikai fakamanatua ʻe he taha kotoa ʻa e Toetuʻú, ka ʻoku mahino ki he kakai tokolahi ʻa hono mahuʻingá maʻanautolu ʻoku tui kia Sīsū Kalaisí. Pea ko e founga lelei taha te tau lava ai ʻo vahevahe ʻetau tui kiate Iá ko e talanoa pē fekauʻaki mo Ia. “ʻOku mau lea ʻia Kalaisi, ʻoku mau fiefia ʻia Kalaisi, ʻoku mau malanga ʻaki ʻa Kalaisi, [pea] ʻoku mau kikite ʻia Kalaisi” (2 Nīfai 25:26).
ʻOku ʻikai fiemaʻu ia ke faingataʻa ʻa e talanoa fekauʻaki mo Kalaisí. Hangē ko ʻení, kapau ʻe ʻeke atu ʻe ha kaungāmeʻa pe ko e hā hoʻo meʻa ʻe fai ʻi he Toetuʻú, ko e faingamālie lelei taha ia ke ke vahevahe ai fekauʻaki mo e mahuʻinga ʻo e ʻaho mālōlō ko iá kiate koé. ʻI heʻeku lea ʻaki pē ha meʻa hangē ko e “ʻOku ʻomi maʻu pē ʻe he Toetuʻú ha ʻamanaki lelei te u lava ʻo toe sio ki hoku ngaahi ʻofaʻangá” ʻe lava ke kamataʻi ai ha fepōtalanoaʻaki fakanatula fekauʻaki mo e palani ʻo e fakamoʻuí pe fāmili taʻengatá.
Kapau ʻe talanoa ha taha ki he ngaahi faingataʻa ʻoku hoko ʻi he māmaní, ʻe lava ʻe ha tali faingofua hangē ko e “Ko e ʻuhinga ia ʻoku ou saiʻia ai ʻi he Toetuʻú—ʻokú ne ʻomi ha nonga lahi kiate au ʻi heʻeku ʻiloʻi ʻe toe hāʻele mai ʻa Sīsū Kalaisí” ʻo ʻomi ha faingamālie ke talanoa fekauʻaki mo hoʻo tuí.
Kapau ʻe ʻaʻahi atu ha taha ki ho ʻapí ʻo fakatokangaʻi ha faʻahinga teuteu ʻo e Toetuʻú ʻi homou ʻapí ʻoku fekauʻaki mo e Fakamoʻuí, talanoa ange fekauʻaki mo Ia. Pea ʻoua naʻá ke tukuhifo ʻa e mālohi ʻo hono vahevahe hoʻo tui kia Kalaisí ʻi he mītia fakasōsialé. (ʻOku ʻi he ʻakauni [fakasōsiale] ʻa e Siasí ha ngaahi meʻa fakaofo ke toe vahevahe!)
2. Fakafehokotaki ʻi he Ngaahi Tukufakaholó
ʻOku fiefia ha ngaahi anga fakafonua kehekehe ʻi he Toetuʻú, ko ha taimi lelei leva ia ke fakafehokotaki ai mo e niʻihi kehé ʻo fakafou ʻi homou ʻofa tatau ki he Fakamoʻuí. Kuo poupouʻi kitautolu kimuí ni ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí ke tau fai ʻeni ʻaki hono “[fokotuʻu] ha ngaahi tukufakaholo ʻo e Toetuʻú ʻi hotau sosaietí fakakātoa.”
Te ke lava ʻo fai ʻeni ʻaki haʻo fehuʻi ki he niʻihi kehé ʻa e founga ʻoku nau manatuʻi ai ʻa Kalaisi lolotonga ʻa e Toetuʻú pe ko e hā ʻa e ʻuhinga ʻo e taimi ko ʻení kiate kinautolú. Fakakaukau leva ki he ngaahi tukufakaholo kuó ke ʻosi fakaʻaongaʻi ke fakatefito ʻiate Ia hoʻo fakafiefiá mo e founga te ke lava ai ʻo vahevahe ia mo e kau muimui kehe ʻo Kalaisí.
Hangē ko ʻení, ʻi hoku fāmilí, te mau kau maʻu pē ki he kuaea ʻa e uōtí ʻi he taimi Toetuʻú ke hivaʻi ha ngaahi himi fekauʻaki mo e Toetuʻu ʻa Kalaisí. Ko e taha ʻeni ʻo e ngaahi tukufakaholo ʻoku ou saiʻia taha aí, pea ko ha meʻa faingofua ia ke talanoa ki ai mo e niʻihi kehé.
3. Fakatefito ʻae Tokangá ki he Kau Fakamoʻoni Moʻuí
ʻOku fakamoʻoni ʻa e kau palōfita mo e kau ʻaposetolo lolotongá kia Kalaisi. ʻE lava ke tokoni hono vahevahe ʻenau ngaahi akonaki faingofua mo mahuʻinga fekauʻaki mo e Toetuʻú ke tau fakamatalaʻi ʻetau tuí ki he niʻihi ʻoku ʻikai lahi ʻenau ʻilo ki aí.
Naʻe fakamoʻoni ʻa Palesiteni Tāleni H. ʻOakesi: “ʻOku tau fakafiefiaʻi hono moʻoni ʻo e Toetuʻú ʻi he faʻahitaʻu Toetuʻu ko ʻení. ʻOkú ne ʻomi ʻa e fakakaukau mo e mālohi ke kātakiʻi ʻa e ngaahi faingataʻa ʻo e moʻui fakamatelie ʻoku tau takitaha fehangahangai mo iá pea mo kinautolu ʻoku tau ʻofa aí.”
ʻE lava ke tokoni hono fakahinohinoʻi ʻa e niʻihi kehé ki hotau kau palōfita moʻuí mo ʻenau ngaahi akonakí ke mahino kiate kinautolu ʻetau tui ki he fakahā ʻi onopōní ʻa ia ʻoku maʻu mei ha Huhuʻi moʻui mo toetuʻú. Ko e Toetuʻú ʻa e taimi lelei taha ke vahevahe ai fekauʻaki mo e kau palōfita moʻuí pea mo e Kalaisi moʻuí.
ʻI heʻeku fekumi ki he faʻahinga faingamālie peheni ʻi he Toetuʻú, kuó u lava ai ʻo fepōtalanoaʻaki lahi ange fekauʻaki mo e ongoongoleleí pea fiefia ai. Kuo tokoniʻi au ʻe he meʻá ni ke u ikunaʻi ʻa e ongoʻi mā lahi naʻá ku aʻusia ʻi heʻeku kei siʻí, pea kuó u lava ʻo fetuʻutaki mo e kakaí ʻi ha tuʻunga loloto ange ʻi heʻemau feakoʻakí.
Ko ia, ʻi he Toetuʻu ko ʻení, tatau ai pē pe ʻokú ke hiva ʻi ha kuaea, vahevahe ha potufolofola, pe tali pē ha fehuʻi ʻa ha kaungāmeʻa, manatuʻi—ʻokú ke fakamoʻoni ki he moʻoni mahuʻinga tahá: ʻoku moʻui ʻa Sīsū Kalaisi.