“Ko e Muimui kia Sīsū ʻi Tongá,” Ko e Kaumeʻá, ʻAokosi 2025, 10–11.
Ko e Muimui kia Sīsū ʻi Tongá
Feʻiloaki mo ʻAna
ʻOku muimui ʻa ʻAna kia Sīsū Kalaisi ʻaki ʻene tokoni ki hono fāmilí. ʻOkú ne talangofua ki heʻene ongomātuʻá mo tokoni ke tokangaʻi hono ongo tuongaʻane siʻisiʻí. ʻOkú ne pehē, “ʻI he taimi ʻoku ou tokoni ai ki he niʻihi kehé, ʻoku ou ongoʻi houngaʻia mo fiefia.”
ʻOku muimui foki ʻa ʻAna ki he Fakamoʻuí ʻaki ʻene lotu ʻi he taimi ʻokú ne fiemaʻu tokoni aí. Ko ha tokotaha faiva ʻa ʻAna. ʻI he taimi ʻokú ne faiva ai ʻi he kakaí, ʻokú ne manavasiʻi. ʻOku tokoniʻi ia ʻe he lotú ke ne maʻu ha loto-toʻa ki he faivá mo fai hono lelei tahá.
Fekauʻaki mo ʻAna
Taʻu Motuʻá: 10
Mei: Tongatapu, Tonga
Ngaahi Lea Fakafonuá: Faka-Tonga mo e Faka-Pilitānia
Ngaahi Taumuʻá: 1) Hoko ko ha faiako. 2) Hoko ko ha tokotaha vaʻinga netipolo.
Ngaahi Meʻa ʻOku Manako Aí: Kaukau tahi, vaʻinga mo e ngaahi kaungāmeʻá mo e feohi mo e fāmilí
Fāmilí: Mami, Teti mo e ngaahi tuongaʻane ʻe toko fā
Ngaahi Meʻa ʻOku Saiʻia Taha Ai ʻa ʻAná
Talanoa mei he Folofolá: Ko e taimi naʻe fafanga ai ʻe Sīsū ʻa e toko 5,000, koeʻuhí he ʻokú Ne fakahoko ha ngaahi mana.
ʻAho Mālōlō: Kilisimasi
Fuaʻiʻakau mo e vesitapolo: Kiuī mo e kiukamipā
Lanú: Vāleti
Hiva Palaimelí: “Muimui he Palōfitá” (Tohi Hiva ʻa e Fānaú, 58)