Ko e Kaumeʻá
Mālō e Lelei mei Silei!
Ko e Kaumeʻá Fēpueli 2026


“Mālō e Lelei mei Silei!” Ko e Kaumeʻá, Fēpueli 2026, 8–9.

Mālō e Lelei mei Silei!

ʻOku tuʻu ʻa Silei ʻi he matāfanga fakahihifo ʻo ʻAmelika Tongá. ʻOku nofo ai ha kakai ʻe meimei toko 20 miliona. Ko e lea fakaʻofisiale ʻa Sileí ʻa e lea faka-Sipeiní.

Lōloa mo Lausiʻi

ʻOku kau ʻa Silei ʻi he ngaahi fonua lōloa taha ʻi he māmaní. ʻOku maile ʻe 2,650 tupu (4,265 km) mei he tokelaú ki he tongá pea ʻoku maile pē ʻe 110 (km ʻe 175) hono fālahí.

Mofuike Lalahi

Naʻe hoko ʻa e mofuike mālohi taha kuo lekōtí (9.5 ʻi he meʻafua Richter) ʻo ofi ki Valativia, Silei.

Toafa Mōmoa

Ko e Toafa ʻAtakamaá ʻi he fakatokelau ʻo Sileí ko e taha ia ʻo e ngaahi toafa mōmoa taha ʻi he māmaní. ʻOku ʻi ai hano ngaahi konga ʻe niʻihi kuo teʻeki ai tō ai ha ʻuha ia.

Fanga Penikuiní!

ʻOku nofo ʻi Selei ha faʻahinga kehekehe ʻo e penikuiní ʻo kau ai ʻa e Hamipolotá, Mesalīnikí, Lokihopa fakatongá, mo e fanga penikuini tuʻí.

Motu Toetuʻú

ʻOku meimei ke ʻi ai ha tā tongitongi lalahi ʻe 1,000 ʻa e Motu Toetuʻu ʻo Sileí mei he maka moʻunga afí. ʻOku ui ʻeni ko e moaí, pea naʻe fakatupu kinautolu ʻi he taʻu ʻe laungeau kuohilí.

Peesi PDF

Ngaahi tā fakatātā ʻa Tracy Walker