Mei he YA Fakauiké
ʻOku ʻIkai Toe Tui Hoku Fāmilí kia Kalaisi, ka ʻOku Ou Kei Maʻu pē ha Fiefia ʻi he Ongoongoleleí
ʻOku fakamanatu mai ʻe Sīsū Kalaisi ʻoku ʻikai ke u tuenoa, neongo kapau ʻoku ʻikai toe tui ha taha ʻi hoku fāmilí ki Heʻene ongoongoleleí.
Laʻitaá naʻe fakaʻaongaʻi ai ha taha mōtolo
ʻE lava ke faingataʻa he taimi ʻe niʻihi ke te hoko ko ha mēmipa ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ʻi ha māmani ʻoku ʻikai tafoki kia Sīsū Kalaisi. ʻE lava ke toe faingataʻa ange ʻa e ngaahi meʻá ʻi he taimi ʻoku ʻikai poupouʻi ai ʻe he kau mēmipa ho fāmilí, ʻa hoʻo tuí.
ʻOku ou fifili he taimi ʻe niʻihi, “Te u lava fēfē ke pīkitai ki heʻeku tuí ʻi he taimi ʻoku ʻikai tui ai ha toe taha ʻi hoku fāmilí kia Kalaisí?”
Ko Hono Maʻu ʻo e ʻAmanaki Leleí ʻia Kalaisi
Naʻá ku tupuʻi Katolika hake, pea naʻe lotu maʻu pē ʻeku ongomātuʻá kia Sīsū Kalaisi. Ka ʻi he ngaahi taʻu siʻi kuo hilí, naʻe maʻu ʻe heʻeku tangataʻeikí ha ngaahi tohi lahi fehangahangai mo e tui faka-Kalisitiané. ʻI he fakalau ʻa e taimí, naʻe fanongo ʻeku ongomātuʻá ki he ngaahi pōpoaki ko ʻení pea ʻikai leva ke na toe tui kiate Ia pe ki ha toe tui fakalotu.
ʻI he lolotonga e taimi ko iá, naʻá ku maheni mo ha kau mēmipa ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní. Naʻá nau fakaafeʻi au ki he ngaahi ʻekitivitií, pea naʻá ku feinga maʻu pē ke u ʻalu ʻi he faingamālie kotoa pē naʻá ku maʻú.
ʻI ha ʻaho ʻe taha ʻi he ako hiva ʻa e kuaeá, naʻe tufa ai ʻa e fanga kiʻi tohi tufa, Ki Hono Fakamālohia ʻo e Toʻu Tupú, pea mono mai ʻe hoku kaungāmeʻá ha kiʻi tohi ʻe taha kiate au. ʻI heʻeku lau hono ngaahi pōpoaki fekauʻaki mo hono fakamālohia ʻeku fetuʻutaki mo Sīsū Kalaisí, naʻá ku ongoʻi ha fieʻilo ki he moʻoní naʻá ne fakatupu ʻiate aú.
Naʻá ku fie ʻilo lahi ange kiate Ia mo ʻEne ongoongoleleí. Naʻe foaki mai ʻe hoku kaungāmeʻá ha Tohi ʻa Molomona maʻaku mo fakaafeʻi ke u fehuʻi ki he Tamai Hēvaní pe ʻoku moʻoni ʻene ngaahi akonakí, pea naʻá ku tali ʻene fakaafé.
ʻI he taimi naʻá ku lau ai ʻa e 2 Nīfai 27:23, naʻá ku ongoʻi ha fakafiemālie lahi: “He vakai, ko e ʻOtua au; pea ko e ʻOtua au ʻo e ngaahi mana; pea te u fakahā ki he māmaní ʻoku ou tatau ʻi he ʻaneafí, ʻahó ni, pea taʻengata; pea ʻoku ʻikai te u ngāue ʻi he fānau ʻa e tangatá kae fakatatau pē ki heʻenau tuí.”
Naʻe fakahaaʻi mai ʻe he potufolofolá ni kiate au ʻa e mālohi ʻo e tui kia Sīsū Kalaisí. Naʻá ku toe fie tui kiate Ia. ʻI he ʻosi ʻeku lau e tohí, naʻá ku ongoʻi hono fakamoʻoniʻi kiate au ʻe he Laumālié ʻa e moʻoni, ʻoku moʻui ʻa Sīsū Kalaisi pea ʻoku moʻoni e Tohi ʻa Molomoná. Naʻe ʻikai fuoloa mei ai kuó u papitaiso pea kamata ke u moʻui mātuʻaki kehe ʻaupito mei hoku fāmilí.
Koeʻuhí ko e Laumālie Māʻoniʻoní, ʻOku ʻIkai Ke u Tuenoa
Ko e taimi ʻe niʻihi, ʻoku ʻai ʻe heʻeku mēmipa tokotaha pē ʻi hoku fāmilí he Siasí ke faingataʻa ʻa e ngaahi meʻá. Ka ʻoku ou fakafetaʻi he kuo tāpuekina au ʻe he Tamai Hēvaní ʻaki ha ngaahi kaungāmeʻa, kau taki faka-Siasi mo ha kau mēmipa ʻo e uōtí ʻoku faivelenga, ʻo nau langaki hake au ʻi he taimi ʻoku ou ongoʻi tuenoa aí.
Talu mei hono papitaiso aú, mo ʻeku houngaʻia ʻaupito ʻi he meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní pea ʻoku ou ongoʻi moʻoni ʻa e Fakamoʻuí.
Naʻe akoʻi kimuí ni ʻe ʻEletā Takasi Uata ʻo e Kau Fitungofulú: “ʻI heʻetau hū ki he fuakava ʻo e papitaisó mo e ʻOtuá, ʻoku tau palōmesi ai ʻoku tau loto-fiemālie ke toʻo kiate kitautolu ʻa e huafa ʻo Sīsū Kalaisí, tauhi ʻa e ngaahi fekau ʻa e ʻOtuá, mo tauhi kiate Ia ʻi he toenga ʻo ʻetau moʻuí. ʻOku palōmesi mai leva ʻa ʻetau Tamai Hēvaní, te tau lava ke maʻu maʻu ai pē Hono Laumālié ʻiate kitautolu—ʻa e fakahinohino taʻetuku mei he Laumālie Māʻoniʻoní.”
ʻOku fakamanatu mai maʻu pē kiate au ʻe heʻeku moʻui ʻi ha founga ʻokú ne pukepuke maʻu pē ʻa e Laumālié, ʻoku ʻikai ke u tuenoa ʻi heʻeku fonongá, neongo kapau ʻoku ou tuʻu toko taha pē ʻi hoku fāmilí.
Ko e Ngaahi Tāpuaki ʻo e Hoko ko ha Tokotaha Tauhi Fuakavá
ʻOku ou faʻa ongoʻi loto-mamahi he taimi ʻe niʻihi ʻi he ngaahi fili ʻa ʻeku ongomātuʻá, ka ʻi he lotú, kuó u ongoʻi fakapapau ai ʻoku ʻi ai ha ʻamanaki lelei ke na toe tui ki he Fakamoʻuí ʻi ha ʻaho.
Ne u toki maʻu kimuí ni hoku ʻenitaumení pea naʻá ku fai ha fuakava mo e Tamai Hēvani naʻá Ne liliu ʻeku moʻuí. Kuó u ako, ʻi Heʻene tokoní, ʻe lava ʻa e ʻahiʻahi mo e faingataʻa kotoa ʻoku tau fehangahangai mo ia ʻi māmaní ʻo maʻu ha taumuʻa mo lava ke tokoni mai ke tau ongoʻi ʻEne nongá mo e fiefiá. ʻI he taimi ʻoku ou ongoʻi taʻelata ai ʻi hoku fāmilí, ʻoku ou fakatokangaʻi ʻoku ou fekumi kia Sīsū Kalaisi mo ongoʻi houngaʻia lahi ange ʻiate Ia mo ʻEne ongoongoleleí, ʻi ha toe taimi kimuʻa.
Naʻe akoʻi ʻe Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni, “Ko e pale ki he tauhi ʻo e ngaahi fuakava mo e ʻOtuá, ko e mālohi fakalangi—ko e mālohi ʻokú ne fakamālohia kitautolu ke tau matuʻuaki lelei ange hotau ngaahi faingataʻá, ʻahiʻahí, mo e loto-mamahí.”
ʻOku ou ʻiloʻi ʻoku ʻi ai ha palani maʻongoʻonga ʻa e Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisi maʻatautolu takitaha, pea ko ʻetau fiefiá ko e uho ia ʻo e palani ko iá (vakai, 2 Nīfai 2:25). Kapau ʻokú ke ʻi ha ngaahi tūkunga faitatau mo au, ʻiloʻi ʻoku ʻikai ke ke ke tokotaha pē. Ko e taimi kotoa pē ʻokú ke kole ai ki he Fakamoʻuí mo fili ke tauhi hoʻo ngaahi fuakavá, ʻoku ʻiate koe ʻa Hono Laumālié. Neongo pe ko e hā e meʻa ʻoku fili ho fāmilí ke faí pe ʻikai faí, ka ʻoku ʻafioʻi, tokaimaʻanga, mo ʻofaʻi koe ʻe he ʻOtuá.