„Jumalik identiteet: evangeeliumi tõde, mis muutis mu elu,” Liahoona, märts 2026.
Digilehest NT nädalalood
Jumalik identiteet: evangeeliumi tõde, mis muutis mu elu
Jumal tunneb teid täielikult ja teab, mis on teie jaoks parim.
Ma palvetasin meeleheitlikult, et oma olukorda mõista. Minu misjonikutse saabus pärast pikka viivitust ja olin üllatunud ning tundsin ebamugavust: Alpide saksa keelt kõnelev misjon.
Minu kodu.
Mida?
Ma ei tahtnud kodus teenida! Arvasin, et lähen mujale nagu paljud mu sõbrad. See uudis tekitas minus tunde, et Taevane Isa arvas, et ma pole võimeline Teda teenima.
Kuid kui ma tegin meeleheitliku palve ja küsisin Temalt, kas Ta hoolib minust ja kas see misjonikutse oli viga, tundsin ma, kuidas füüsiline raskus mu õlgadelt langes. Tundsin, kuidas Vaim mulle kinnitas, et Jumal tunneb mind täielikult ja teab, mis on minu jaoks parim.
Vaim kinnitas sel hetkel mulle, et ma olen Jumala laps.
See oli üks esimesi kordi, kui tundsin oma jumaliku identiteedi väge.
Kõige tähtsam tõde
Jeesuse Kristuse evangeeliumi üks elumuutvatest tõdedest on, et me oleme taevaste vanemate lapsed.
Vanem Patrick Kearon Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas „kõikehõlmavast igavese tõe annist, mis toetab meie võimet võtta vastu kõike muud, mida Isa soovib meile anda – elutähtsast teadmiste annist, mis täielikult vastuvõetuna ja sügaval hinges vastuvõetuna mõtestab elu rõõmud ja raskused ning meie vastuseta küsimused: nimelt et me oleme tõepoolest Jumala lapsed.”
Pärast seda kogemust misjonikutsega olen tundnud nende sõnade õigsust. Ma pole kunagi unustanud, kui rahulikult ja vägevalt ma end tundsin, kui mõistsin, et Jumal tunneb ja armastab mind.
Oma identiteedile keskendumine
Sellele tõele vaatamata teeb maailm minu ümber vähe selleks, et mulle mu jumalikke juuri meelde tuletada. Olen mõistnud, et pean tegutsema sihilikult oma jumaliku identiteedi ja sellega kaasneva väe meeles pidamiseks.
Minu jaoks tähendab see näiteks seda, et mõtisklen oma keha ime üle ja selle üle, mida see võimaldab mul iga päev teha ja kogeda.
Samuti tunnen ühendust oma Loojaga, kui olen looduse vaikuses. Kui näen mägede ilu või päikeseloojangut, meenub mulle, et Jumalal ei olnud kohustust teha maa kauniks. Kuid Tema ja Jeesus Kristus tegid seda meie heaks, sest nad tahavad, et me naudiksime selle maailma imesid ja et meile tuletataks meelde nende armastust (vt Ms 6:63).
Ja igapäevane palvetamine Taevase Isa poole – Talle oma tunnetest rääkimine ja mõistmine, et Ta tahab mind kuulata ja minuga rääkida – aitab mul süvendada oma jumalikku sidet Temaga. Palve tuletab mulle meelde, et ma pole üksi ja Ta juhatab mind, isegi kui see, mida ma tahan, ei leia aset praegu. Ma usaldan, et Tema, armastav Isa, teab, millal on õige aeg teatud õnnistustel mu ellu tulla.
Surelikkuse and
Minu misjon ei olnud selline, nagu ootasin, kuid mul olid kogemused, mis aitasid mul mõista, miks Taevane Isa tahtis, et ma olen oma kodupiirkonnas. Jumaliku identiteedi kohta tõe jagamine nendega, kes polnud seda kunagi varem teadnud, täitis mind rõõmuga.
Ma ei kujuta ette elu teadmiseta, kes ma tegelikult olen – ma tunneksin end tühjana ja eksinuna.
Kui ma mõtisklen oma elu eesmärgi üle, annab teadmine, et surelikkus on vaid väike osa Taevase Isa plaanist minu jaoks, mulle nii palju lootust. Tänu jumalikule elu annile, mille Ta on mulle oma lapsena andnud, saan ma teha midagi enamat, õppida ja saada kellekski enamaks, kui ma praegu olen. Ma olen nii tänulik, et Ta pakkus oma armastatud Poja minu Päästjaks ja et Ta lasi mul valida, kas saada surelikuks, et saada Tema sarnaseks ja naasta koju.
Mida iganes maailm teile ka ei saadaks, loodan, et teil on alati meeles, kes te tegelikult olete. See tõde annab teile väe seista silmitsi kõigega, mis teile osaks saab.
Ma tean, et just nagu Jumal kuulis mind mu meeleheitehetkel, kuuleb ja armastab Ta alati ka teid.
Artikli autor elab Liestalis Šveitsis.