Liahoona
Tema ülesannet täitmas
Liahoona, märts 2026


„Tema ülesannet täitmas,” Liahoona, märts 2026.

Viimse aja pühade hääled

Tema ülesannet täitmas

Ma ei teadnud, kuidas teatada perele nende tütre surmast, kuni Püha Vaim aitas mind.

illustratsioon politseinikust mehe ukse taga seismas

Illustreerinud Briana Kranz

Kui inimkonna kõige südantlõhestavam kogemus on taluda lähedase traagilist ja ootamatut kaotust, siis minu arvates võib raskuselt teiseks kogemuseks pidada seda, kui päästetöötaja emale ja isale silma vaatab ning ütleb, et nende laps on surnud.

Ühel hommikul saadeti mind ühele perele teatama, et nende noorim tütar sai ülikoolist koju sõites surma. Ta oli roolis magama jäänud ja suri silmapilkselt, kui tema auto teelt kõrvale kaldus ja kokkupõrkes osales. Oli ülestõusmispühade hommik.

Ma pelgasin valu, mida olin sellele perele põhjustamas. Mingil veidral moel tundus peaaegu, et selle uudisega perekonda lämmatades olin kuidagi ise vastutav.

Helistasin uksekella ja üks mees lähenes. Meie silmad kohtusid läbi ukseakna. Ta tardus ning näol oli näha pinget. Ta teadis, et minu kohalolek seletab tema tütre puudumist. Järsku sain vaimse õhutuse:

„Jason, unusta ennast. Sa täidad minu ülesannet ja sul on õigus minu väele. Kasuta seda. Usalda seda. Püha Vaim juhatab sind tooma mõistmist ja lahendusi neile, kes on vastuolude küüsis või segaduses.”

Mees avas väriseva käega ukse. Vastumeelsus asendus vaimse enesekindlusega, kui tutvustasin ennast ja palusin võimalust siseneda. Kuigi Vaim tugevdas mind, siis mu süda valutas tema pärast sügavalt. Tahtsin jagada tema valu, leinata koos temaga ja nutta koos temaga (vt Mo 18:8–9), tundes, et see vähendaks tema kannatusi.

Me läksime mööda lühikest koridori tuppa, kuhu olid kogunenud tema naine ja lapsed. Saanud tuge Pühalt Vaimult, tundsin kindlust ja meeleselgust. Ma vastasin nende küsimustele ja seejärel jagasin oma tunnistust, et tänu Jeesusele Kristusele, Tema ohverdusele ja ülestõusmisele näevad nad oma tütart taas.

Selle kogemuse kaudu muutus minu usk Issandasse usalduseks. Lootsin, et ka nende oma.

Vanem Paul B. Pieper Seitsmekümnest on õpetanud: „Mõnikord õpitakse kõige paremini Jumalat usaldama siis, kui Teda lihtsalt usaldada.”

Issanda usaldamine on aidanud mul saada jõudu, et teisi aidata. Samuti on see tugevdanud minu tunnistust ja sillutanud teed lugematutele võimalustele Tema nimel teisi teenida.