Liahoona
Kõikide maa perekondade õnnistamine
Liahoona, märts 2026


„Kõikide maa perekondade õnnistamine,” Liahoona, märts 2026.

Kõikide maa perekondade õnnistamine

Kui me järgime ja jagame oma Taevase Isa plaani perede jaoks, on Ta meiega, toetab meid ja liitub meiega teekonnal tagasi Tema juurde.

illustratsioon Jaakobi nägemusest

J. Ken Spencer. Jaakobi unenägu Peetelis

Hiljuti osalesime koos õde Uchtdorfiga ühe meie lapselapselapse ristimisel. Kui vaatasime, kuidas mitu põlvkonda seda sündmust rõõmsalt tähistasid, täitis meid sügav tänutunne Taevase Isa ees Tema päästmisplaani eest kõigi Tema laste heaks. Me tajusime, kui olulised on Tema jaoks algusest peale olnud perekond ja pühad lepingud.

Seda tähtsust võib näha Vana Testamendi loos ustavast Jaakobist, kes võttis ette pika ja pingutust nõudva teekonna, et leida endale naine, abielluda lepingus ja luua perekond. Ühel õhtul peatus Jaakob, et ööbida, kuid leidis peaaluseks vaid kive. Ta pidi olema väga väsinud, sest tal õnnestus ikkagi magama jääda – ja und näha.

Jaakob, kellel olid kindlasti meeles eesmärk väärt lepinguabielust ja perekonnast, nägi, et „maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala inglid astusid seda mööda üles ja alla!

Ja vaata, Jehoova seisis tema ees ning ütles: „Mina olen Jehoova, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal”” (1Ms 28:12–13).

Seejärel andis Issand Jaakobile mõned tähtsad lepingulubadused – lubadused, mida Ta oli andnud ka Jaakobi isale Iisakile ja vanaisale Aabrahamile, sealhulgas:

  • Lubadus, et Jaakobist saab „hul[ga] rahva” isa (1Ms 28:3; vt ka s 14).

  • Lubadus maast Jaakobi järeltulijatele (vt 1Ms 28:4, 13).

  • Lubadus, et Jaakobi ja tema „soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad” (1Ms 28:14; rõhutus lisatud).

Jaakobi kogemus oli nii püha, et ta kuulutas: „Jehoova on tõesti selles paigas. … See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!” (1Ms 28:16–17) Jaakob pani piirkonnale nimeks Peetel, mis tähendab „Jumala koda” (1Ms 28:19).

Jaakobi unenäos lubatud õnnistused tähendasid, et Jaakob peaks päriselus kujundlikult öeldes ronima. Viimse aja pühadena pole raske näha seost Jaakobi unenäo, Issanda lepingute ja Issanda koja vahel. Templid sarnanevad paljuski Jaakobi nähtud redelile. Issanda koja õpetused, talitused ja lepingud ühendavad taeva ja maa. Lepinguid võib võrrelda redelipulkadega, mis viivad meid Issandale lähemale. Ja pühades templites tehtava püha teenimise kaudu õnnistame „kõik[i] maailma suguvõsa[si]d” – mineviku, oleviku ja tuleviku perekondi.

„Milline avastus!”

Vanem Bruce C. Hafen, Seitsmekümne emeriitliige, sai ükskord telefonikõne üleriigilise uudisteajakirja toimetajalt. Toimetaja tahtis rääkida hiljutisest raamatust, mis uuris erinevate religioonide taeva kohta käivate uskumuste ajalugu.

Vanem Hafen kirjutas: „Autorid leidsid, et üldsus tunneb laialt levinud nälga taeva – ja taevaste perede – järele. Kuigi enamik inimesi uskus ikka veel ellu pärast surma, igavesse armastusse ja taevasesse perekonna taaskohtumisse, siis „enamik kristlikke kirikuid ei paku palju selle sisemise nälja kustutamiseks” – välja arvatud üks erand: Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik.

Päästja taastatud Kirikus on meil pühad templid. Meil on igavene abielu ja pitseerimisvolitus, mille õnnistus ulatub kaugemale füüsilisest surmast. Meile on lubatud igavene tulevik koos lähedastega Isa ja Poja juures. Seda kõike arvesse võttes jõudsid autorid järeldusele, et viimse aja pühade arusaam taevast on kõige täielikum – ja ma lisaksin, et ka kõige õnnelikum.

„Milline avastus!” märkis vanem Hafen. „Enamik inimesi igatseb tänapäeval igavest perekonda ja [Jeesuse Kristuse taastatud evangeelium] täidab selle vajaduse paremini kui mistahes teised teadaolevad ideed [või usutunnistused]. Ma soovin, et kogu maailm kuuleks [meie] lapsi laulmas rõõmusõnumit: „Pere võib olla koos igavesti.””

Pere ei ole vaid mugav sotsiaalne korraldus. Pere on taeva igavene muster. Perekond on „kesksel kohal Looja plaanis seoses Tema laste igavese saatusega”. Nagu president Russell M. Nelson on meile õpetanud: „[Issand] lõi maa [selleks], et me võiksime saada füüsilise keha ja luua perekondi. Ta rajas oma Kiriku, et perekondi ülendada. Ta annab templid, et pered saaksid igavesti koos olla.”

Kuid meie huvi tugevate perede vastu ei ole seotud ainult igavikulise saatusega. Perekonnal on ka oluline roll meie surelikus õnnes. Meie Taevane Isa, kes teab täpselt, mis toob õnne praegu ja igavesti, saadab oma lapsed perede juurde – olgu nad kui tahes ebatäiuslikud – ja kutsub meid looma ja edendama tugevaid perekondi. Loomulikult „puude, surma või muude asjaolude korral võib osutuda vajalikuks nende rollide ümberkorraldamine”. Kuid miski ei saa asendada mehe ja naise, isa ja ema olulisi, jumalikult määratud kohustusi.

Uurimused „bioloogilistest, armastavatest, kahe vanemaga peredest” näitavad jätkuvalt, et perekond on asendamatu, et säilitada „sügavaid armastuse ja kiindumuse sidemeid”. See on „stabiilsete, hästi kohanenud ja sotsiaalselt teadlike inimeste peamine kasvulava”.

Perekonna usinad kaitsjad

Muidugi ei tohiks meid üllatada, et miski, mis on Jumala plaanis nii oluline, seisab silmitsi vastuseisuga. Saatan pole kunagi olnud peresõbralik ja tema ponnistuste pakilisus suureneb, „sest ta teab, et tal on pisut aega”(Ilm 12:12). Nagu juhataja M. Russell Ballard (1928–2023) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi tegevjuhina ütles: „Saatan teab, et kindlaim ja tõhusaim viis Issanda tööd häirida on nõrgendada perekonna toimimist ja kodu pühadust.”

Teades seda, mida me teame Jumala igavese perekonna kohta, Tema plaani kohta Tema laste heaks ja peresuhete igavikulise tähtsuse kohta, peaksime me kuuluma maailma kõige usinamate perekonna kaitsjate hulka.

Kuidas me seda teeme?

President Dallin H. Oaks andis esimese nõuandjana Esimeses Presidentkonnas järgmist nõu: „Perekonna läkituses … rõhutab Issand uuesti evangeeliumi tõdesid, mida vajame, et toetada meid praegustes perekondadega seotud raskustes.”

Me saame teha isiklikus elus „väikes[eid] ja lihtsa[id] asju” (Al 37:6), mis tugevdavad peresuhteid. See hõlmab eduka pere ja abielu põhimõtete järgimist, mis on välja toodud perekonna läkituses: „us[k], palvetami[ne], meeleparandus, andestus, austus, armastus, kaastun[ne], töö ja tervislik meelelahutus.” Hoolimata sellest, milline perekondlik olukord meil hetkel on, saame näidata oma tegudega, et peresuhted on meile igavikulise tähtsusega.

Oma kogukondade „vastutava[te] kodanik[ena]” saame „toeta[da] neid meetmeid, mille eesmärgiks on perekonna … säilitamine ja tugevdamine”.

Me oleme Issanda viimse aja lepingurahvas. Me pärime need lubadused, mis anti Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile – lubadused, mis on läbinisti perega seotud. Need lubadused tulevad koos püha kutsega õnnistada „kõiki maailma suguvõsa[sid]”. Ja üks tähtis viis, kuidas me seda teeme, on elades, kaitstes ja jagades igavest tõde, et „perekond on seatud Jumala poolt” ja et „pühades templites saadavad pühad talitused ja lepingud võimaldavad inimestel tagasi pöörduda Jumala palge ette ja annavad perekondadele võimaluse olla ühendatud igavesti”.

„Mina olen sinuga”

Kui me õde Uchtdorfiga vaatame, kuidas meie pereliikmed sõlmivad pühasid lepinguid meie armastava igavese Taevase Isaga, täitub meie süda rõõmu ja tänuga. Me ei tunne rõõmu ainult oma lastest ja nende lastest, vaid ka oma vanematest ja nende vanematest. Me mõtiskleme sügava armastusega selle üle, kuidas evangeeliumi lepingud meid põlvkondadeüleselt ühendavad. See on kogemus, mis sarnaneb „maa peal seis[nud] redel[iga], mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala inglid astusid seda mööda üles ja alla” (1Ms 28:12).

Õnnistused, mida Issand Jaakobile unenäos lubas, laienevad kõigile Tema lepingulastele – kaasa arvatud teile ja mulle. Nagu Issand vastas Jaakobile, vastab Ta meile „[meie] ahastuse ajal” (1Ms 35:3), kui me Ta valime.

„Vaata,” ütles Issand, „mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed, … sest ma ei jäta sind maha.” (1Ms 28:15)

Nagu Jaakobil, nii on ka meil kõigil oma kõrb läbida. Mõnikord tunduvad lubatud õnnistused olevat kaugel. Tõsiste probleemide või raskuste tulles võime kahelda Issanda armastuses. Võime isegi tunda, et Jumal on meid hüljanud. Hoolimata meie parimatest jõupingutustest jüngrina võib meile tunduda, et me ei saa neid õnnistusi, mida olime lootnud.

Vennad ja õed, kallid sõbrad, lepingurada on rõõmus rada, kuigi mõnikord võib see olla kaetud pisaratega. Kui tunnete, et osa õnneplaanist teie elus praegu ei täitu, siis usaldage palun, et Issand on teist teadlik ning õnnistab teid omal ajal ja vastavalt oma tarkusele.

Usk Jeesusesse Kristusesse ja Tema lubadustesse innustab meid vaatama ettepoole, mitte tagasi. Tänu Temale ei pea meie tulevik olema vangistatud millegi poolt, mis on juhtunud minevikus või mis meie vaadet praegu segab. Jah, me kõik oleme või saame ühel või teisel viisil haavatud. Kuid me usume Suurde Tervendajasse. Me usaldame Teda – lausa nii palju, et me usume Tema lubadusi ja täielikult „tereta[me] neid” isegi siis, kui need on ikka veel „kaugel” (Hb 11:13).

„Pidagem kõik meeles, et Issanda omal moel ja ajal ei jäeta Tema ustavaid pühasid ilma ühestki õnnistusest,” ütles president Nelson. „Issand mõistab kohut ja tasustab igat inimest nii tegusid kui ka puhtsüdamlikku soovi mööda.”

Ma luban, et kui me järgime ja jagame Taevase Isa plaani perede jaoks, on Ta meiega, toetab meid ja liitub meiega teekonnal. Ta ei jäta meid kunagi üksi, eriti kui meid või meie lähedasi tabavad katsumused. Ta kannab meid, tõstab meid üles ja toob meid tõotatud maale täielikku rõõmu koos Tema, Tema Poja Jeesuse Kristuse ja meie peredega – igavesti.