President Nelsoni mälestamine

Kaks päeva pärast üldkonverentsi lõppu meenutasid Kiriku juhid ja pereliikmed president Russell M. Nelsonit kui armastavat isa ja abikaasat, kallist sõpra, pühendunud Issanda Jeesuse Kristuse jüngrit ja Jumala inspireeritud prohvetit.

President Nelsoni elu „andis tunnistust ‥ tema pühendunud tunnistusest prohveti ja Issanda Jeesuse Kristuse teenijana”, ütles juhataja Dallin H. Oaks president Nelsoni matusetalitusel 7. oktoobril 2025 konverentsikeskuses. President Oaks ütles, et president Nelsonit, kes suri rahulikult kodus 27. septembril 2025, oli tema „parim sõber ja kõige tõhusam õpetaja”.

President Oaks ütles samuti, et president Nelson oli üks Iisraeli vägevaim misjonär. Ta ütles: „Tema naeratus, häälesoojus ja Tema kohaloleku vägi sulatasid [riigi- ja usujuhtide] südamed.”

President Oaks ja veel viis kõnelejat austasid president Nelsonit tema armastuse, teenimise ja pühendumise eest Issandale Jeesusele Kristusele ja Jumala lastele kogu maailmas.

Koos teiste kõnelejatega tänas ta õde Wendy Watson Nelsonit, et ta hoolitses president Nelsoni eest ja toetas teda nende 19 abieluaasta kestel. Ta väljendas samuti tänu president Nelsoni lahkunud abikaasale Dantzel White Nelsonile ja nende kümnele lapsele ustavuse eest sellele, „mida ta jutlustas ja mille nimel elas”.

Vanem Henry B. Eyring, kes teenis Esimeses Presidentkonnas koos president Oaksi ja president Nelsoniga, tunnistas president Nelsoni prohvetlikust kutsest ning tema võimest ja soovist teisi õnnistada.

„2018. aasta jaanuarist alates tema kõrval Esimeses Presidentkonnas teenides sain isikliku tunnistuse tõsiasjast, et Issand inspireerib oma prohvetit,” ütles vanem Eyring. „Olen tänulik, et võisin tunda president Russell M. Nelsonit.”

Oma sõnavõtus kiitsid vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist ja Abiühingu üldjuhataja Camille N. Johnson president Nelsonit tema lakkamatu lahkuse eest inimeste vastu nii Kirikus kui ka sellest väljaspool.

„Võimalused näha teda armastamas inimesi ja inimesi armastamas teda on ühed kõige ilusamad mälestused,” ütles vanem Holland. Ta pidas meeles president Nelsonit kui „kätehoidjat ja südamete tervendajat”.

President Johnson lisas: „President Nelson on sõna otseses mõttes muutnud maailma – üks inimene ja üks vestlus korraga. Ja ta on kutsunud meid tegema sama, ammutades Jumala väge lepingunaiste ja -meestena.”

Kaks president Nelsoni last, Laurie N. Marsh ja Russell M. Nelson noorem, ütlesid, et nende isa elas õnnelikult, kuna ta keskendus oma elus Päästjale Jeesusele Kristusele ja seadis teiste teenimise esikohale.

„Meid kasvatati üles kodus, mille keskmes oli Päästja ja mis oli täis rõõmu,” ütles õde Marsh. Ta ütles, et nende pere eesmärk oli saada igaveseks perekonnaks.

Vend Nelson lisas, et ta isa teenis väsimatult. „President Nelson näitas meile vahetult, et taastamine ei jätnud meile aega hinge tõmmata.” Ta ütles, et kui teda kutsuti Kirikut juhtima, tõotas ta teenida Isa ja Poega kuni oma surmapäevani. „Ja just seda ta tegi.”

Mälestusteenistusel ütlesid palveid president Nelsoni tütred Marjorie N. Lowder ja Gloria N. Irion. Templiväljaku Tabernaakli koor esitas muusikat.

President Nelsoni matused toimusid peagi pärast 1. oktoobril tema auks peetud austusavaldusi, mida kanti üle Templiväljaku tabernaaklist. President Oaks, vanemad Holland ja Eyring, juhtiv piiskop Gérald Caussé, vanem Carl B. Cook Seitsmekümne juhatusest ja Algühingu üldjuhataja Susan H. Porter avaldasid austust, jagades õrnu isiklikke kogemusi president Nelsoniga koos teenimisest ja oma tundeid seoses tema eeskujuliku elu, kristliku teenimise ja inspireeritud õpetustega.

Oma austusavalduses nimetas president Oaks president Nelsonit „armastuse prohvetiks”, kes „jutlustas armastuse evangeeliumi”.

Lisateavet president Nelsoni elu ja teenimistöö kohta leiate trükisest „In Memoriam: President Russell M. Nelson, 1924–2025”, mis ilmub 2025. aasta novembris Kiriku ajakirjade lisana.