Heade uudiste retsept

Kui te olete kunagi käinud minu koduosariigis Louisianas, olete ilmselt maitsnud ka paljusid meie maitsvaid roogi, nagu gumbo, jambalaya, étouffée ja palju muud.

Aeg-ajalt tunnen ma end piisavalt julgena, et mõnda neist maitsvatest retseptidest ise valmistada. Pärast kõigi koostisosade kokkusegamist ja üksikasjalike juhiste järgimist on retseptis kajastamata viimane samm toitu viimast korda maitsta ja vaadata, kas midagi on puudu. Tol hetkel kuulen kreooli kokakuulsusi kõrvus sosistamas: „Lisa veel Tony’st.” Tony’s on kreoolipärane maitseaine, mida valmistatakse Louisiana osariigis, minu kodulinnas Opelousas. Seda kasutatakse sageli „salajase koostisosana”, et kompenseerida seda, mis retsepti järgides valesti läks.

Minu abikaasal Michelle’il ja minul oli au teenida Louisianas misjonijuhtidena. Meil oli tavaks õpetada misjonäridele nende viimasel õhtul misjonikodus, enne kui nad koju oma pere juurde naasid, kuidas Michelle’i erilist jambalaya’t valmistada. Lisaks tunnistusele Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumist lahkusid meie misjonärid misjonilt ka tänutundega retseptide vastu.

Mõned kuud tagasi sirvisin ma Kiriku meediaraamatukogu ja nägin seal linki lühivideote sarjale „Taastamisteemalised kõnelused president Russell M. Nelsoniga” Ühe loetletud lühivideo pealkiri haaras mu tähelepanu ja tõi naeratuse näole. Selle nimi on „Pühakirjad on Jumala õnneliku elu retseptid”. Klõpsasin viivitamatult sel kaheminutilisel videol ja vaatasin, kuidas president Nelson õpetas ühele Algühingu laste rühmale lihtsat ja vägevat sõnumit, kuidas olla õnnelik. Ta õpetas: „Kui te teete kooki, siis te ju järgite juhiseid, eks ole? Ja tulemus on iga kord hea, kas pole?”

Edasi rääkis ta sellest, et saab varsti 95-aastaseks: „Inimesed küsivad: „Mida sa sööd? Mis on sinu saladus?”” Ta vastas: „Selleks saladuseks on pühakirjad. Te võiksite neid lugeda ja järgi proovida.”

Ja siin see ongi. Lihtne õnneliku elu saladus on järgida Jumala retsepti, nagu pühakirjades üksikasjalikult kirjeldatakse. Mina nimetan seda „heade uudiste retseptiks”.

Mida te teete, kui retsepti järgides midagi valesti läheb? Heade uudiste retsept sisaldab ka „salajast koostisosa”, mis tagab, et lõpptulemus on teil alati õige. Vastus on alati Jeesus Kristus.

Ma arvan, et meil kõigil tuleb ette hetki, mil tunneme, et meie koostisosad pole piisavalt head, või on meil raskusi juhiste järgimisega. Võib-olla teeme midagi vales järjekorras või siis juhtub midagi, mis pole meie kontrolli all jne.

Mis on lahendus? Lahendus on lisada rohkem seda, mis kutsub teie ellu Jeesust Kristust.

Aga kuidas oma ellu rohkem Jeesuse Kristuse lisamine välja näeb?

Misjonijuhatajana teenides oli mul rõõm kohtuda iga kuue nädala tagant isiklikult iga meie noore misjonäriga. Misjonäridel oli tavaks küsida nende üks-ühele kohtumiste ajal juhatust, kuidas oma koostööd kaaslasega tõhustada.

Kord tuli üks misjonär oma isiklikule vestlusele ja võttis istet. Sain ta kehakeelest aru, et miski teda vaevas. Küsisin: „Vanem, mida sa soovid täna arutada?” Seejärel kirjeldas ta mõningaid kaaslasega seotud raskusi ja kuidas need mõjutasid nende misjonitöö tegemise võimet. Ta vaatas mulle pisarsilmi otsa ja küsis: „Juhataja, mida ma peaksin tegema?”

Tol silmapilgul ei teadnud ma ausalt öeldes, kuidas vastata. Hetke pärast küsisin temalt, kas me võiksime koos palveks põlvili laskuda, et Vaimult juhatust saada. Ta oli nõus ning me põlvitasime ja palusime koos inspiratsiooni.

Pärast palvet jäime lühikeseks ajaks põlvili ja võtsime seejärel teineteise vastas toolidel istet. Küsisin, kas me võiksime koos üht pühakirjasalmi lugeda. Pühakirju avades peatusin ma hetkeks ja ütlesin talle: „Vanem, palun küsi endalt selle pühakirjasalmi lugemise ajal järgmist: kui ma elan nende omaduste järgi, kas see siis parandab minu suhteid kaaslasega ja meie misjonitööd?”

Seejärel avasime kirjakoha Moroni 7:45 ja lugesime selle valjusti ette: „Ja ligimesearmastus on pikameelne ja lahke ja ei kadesta ega ole iseennast täis, ei otsi omakasu, ei ole kergesti ärritatav, ei mõtle halba ega rõõmusta süütegudest, vaid rõõmustab tõest, kannatab kõik, usub kõik, loodab kõik, talub kõik.”

Seejärel vaatas see vanem mulle pisarsilmi otsa ja ütles: „Jah, juhataja, kuid seda on raske teha.” Olin temaga nõus ja tuletasin talle meelde, et Jumala pojana on tal jumalik võime teha seda koos Issandaga.

Seejärel arutasime lühidalt Seitsmekümne liikme, vanem Clark G. Gilberti õpetatud tähendamissõna tõusust, mis tuletas meile meelde, et me peame alustama sealt, kus me oleme, ja liikuma koos Issandaga positiivses suunas ette- ja ülespoole. Nägin, et järgmised sammud tundusid talle ikka veel hingematvad, ja palusin seega, et ta kirjeldaks, kuidas ta mõistab pühakirjakohta, et „väikeste ja lihtsate asjadega saadetakse korda suuri asju”. Seepeale kirjeldas ta ideed, et kui teha väikseid ja lihtsaid asju, saab sellest sündida midagi suurt. Palusin tal leida minuti jooksul kaks väikest ja lihtsat asja, mida ta saaks teha, et oma kaaslase vastu lahke olla.

Mõne hetke pärast jagas ta oma mõtteid. Seejärel palusin tal leida minuti jooksul kaks väikest ja lihtsat asja, mida ta saaks teha, et oma kaaslasega kannatlik olla. Neid kahte mõtet jagas ta peaaegu viivitamatult. Ta oli selgelt mõelnud sellele juba enne meie kokkusaamist. Palusin, et ta pöörduks neis asjus palves Jumala poole ning paluks kinnitust, juhatust ja inspiratsiooni, kuidas oma plaani tõsise kavatsusega ellu viia. Ta oli nõus. Lõpuks palusin, et ta annaks sellest oma nädalakirjas lühikese ülevaate.

Järgmiste nädalate möödudes võisin ma ta nädalakirjade põhjal näha, et asjalood olid paranemas. Ma ei näinud neid edusamme ainult tema, vaid ka ta kaaslase nädalakirjades. Meie järgmise silmast silma vestluse ajal erinesid ta näoilme ja meelestatus kui öö ja päev. Küsisin temalt: „Vanem, kas see on siis tõsi, et ligimesearmastus ei hävi ilmaski?” Ta vastas laialt naeratades: „Jah, ja väikeste ja lihtsate asjadega saadetakse korda suuri asju.”

Pidage õnnelikuks eluks loodud heade uudiste retsepti järgides meeles president Nelsoni õpetust: „Ükskõik, millised küsimused või probleemid teil on, leiate vastuse alati Jeesuse Kristuse elust ja õpetustest. Õppige rohkem Tema lepituse, Tema armastuse, Tema halastuse, Tema õpetuse ja Tema taastatud tervenemise ja edenemise evangeeliumi kohta. Pöörduge Tema poole! Järgnege Talle!”

Kui teil on vaja Jeesust Kristust „kuulata” ja teada, kuidas Teda oma ellu kutsuda, siis kaaluge järgmisi samme, mida president Nelson on õpetanud meile isikliku ilmutuse kohta:

„Leidke endale vaikne koht, kuhu saate regulaarselt minna. Olge Jumala ees alandlik. Valage süda oma Taevase Isa ette. Pöörduge Tema poole, et saada vastuseid ja tröösti.

Palvetage Jeesuse Kristuse nimel oma murede, oma hirmude, oma nõrkuste, jah, koguni oma südameigatsuste eest. Ja seejärel kuulake! Kirjutage üles tekkinud mõtted. Pange kirja oma tunded ja tehke siis seda, mida teid tegema õhutatakse. Kui kordate seda protsessi päevast päeva, kuust kuusse, aastast aastasse, saab „ilmutuse põhimõte teile omaseks”.”

Ma tunnistan, et Jeesus Kristus on meie Päästja ja Lunastaja. Ta „tegi kõik, mida vajame, et saaksime Taevase Isa juurde naasta”. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.