Perekonnaläkitus – sõnad Jumalalt

See 2025. aasta sügisene üldkonverents tähistab läkituse „Perekond: läkitus maailmale” väljakuulutamise 30. aastapäeva. Jumaliku plaani kohaselt on selle ilmutuslike sõnadega läkituse loomise eesmärk „perekonna kui ühiskonna põhialuse säilitamine ja tugevdamine”.

Igaüks kuulub perekonda, olgu te siis ema, isa, tütar, poeg, lapselaps, vanavanem, tädi, onu, vend, õde või nõbu. Kõige tähtsam on see, et igaüks meist, nagu läkituses öeldakse, on „taevaste vanemate armastatud vaimupoeg või -tütar ‥ [kellel on] jumalik loomus ja saatus”.

Kui mind 2015. aastal pühasse apostliametisse kutsuti, anti mulle nõu: „See läkitus on nüüd sinu. Sinu nimi [osutades pealkirjas sõnadele „Kaheteistkümne Apostli Nõukogu”] on siinsamas. Tunneta seda ja õpeta seda nii, nagu kuuluks see sulle.”

Ma armastan perekonnaläkitust. Olen tunnistanud üle maailma Aafrikast Austraaliani ja kõikjal nende vahel perekonna rollist Jumala igaveses plaanis. Sellel läkitusel on jumalik päritolu, seega peame seda kohtlema Jumala sõnadele väärilise aupaklikkusega.

Pidage meeles, vennad ja õed, nagu ma eelmisel üldkonverentsil sellest kantslist ütlesin: „Sõnad on olulised.”

Lubage mul selgitada veidi selle läkituse kui meie usu põhisõnumi tausta.

1994. aastal, aasta enne perekonnaläkituse avaldamist, arutas Kaheteistkümne Apostli Kvoorum, kuidas ühiskond ja valitsused eemalduvad Jumala seadustest perekonna, abielu ja soo kohta. „Kuid sellega nähtu ei lõppenud,” selgitas president Russell M. Nelson hiljem. „Nägime erinevate kogukondade püüdlusi kaotada igasugused seksuaalkäitumist ümbritsevad käitumisnormid ja piirangud. Nägime soolisi segiajamisi. Nägime seda kõike tulemas.”

Kaksteist otsustasid koostada dokumendi, ametliku läkituse, mis võtaks kokku Kiriku seisukoha perekonna suhtes. Tol aastal valmistasid need apostlid, Jumala kutsutud nägijad, ette avalduse perekonna kohta. President Dallin H. Oaks meenutas, et nad pöördusid palvemeelselt Issanda poole, et teada, „mida [nad peaksid] ütlema ja kuidas [nad] seda peaksi[d] ütlema”. Nad esitasid selle Esimesele Presidentkonnale: presidentidele Howard W. Hunterile, Gordon B. Hinckleyle ja Thomas S. Monsonile kaalumiseks.

Vaid mõni kuu hiljem, 1995. aasta märtsis, suri president Hunter ja president Hinckleyst sai Kiriku 15. president. Läkitus oli nüüd tema käes. Millal oleks õige aeg see avaldus Kirikule esitada? See aeg saabus kuus kuud hiljem.

Mõni päev enne üldkonverentsile eelnenud Abiühingu üldkoosolekut 23. septembril kohtusid president Hinckley ja tema nõuandjad Abiühingu üldjuhatusega nõupidamisel. Õed, nagu apostlidki, olid kaalunud naiste ja peredega seotud muresid. Nad olid keskendanud eelseisva koosoleku peredele.

President Hinckley pidi kogunemisel osalevatele naistele kõnelema. Ta oli mõtisklenud oma sõnavõtu teema üle. Arutelu edenedes viitas ta nimepidi äsja loodud, kuid veel mitte avalikule avaldusele „Perekond: läkitus maailmale”. Kas see naiste koosolek oli õige koht otsustava perekonna kohta käiva avalduse tegemiseks?

Abiühingu üldjuhataja Elaine Jack selgitas hiljem: „Me ei teadnud tol ajal, mida perekonnaläkitus endast kujutab. ‥ Pealkirja järgi saime aru, aga tundsime, et kõik perekonnaga seotu ‥ oleks teretulnud. ‥ Oli väga positiivne, et meil olid Kaheteistkümne Kvoorumi liikmed, kes said ilmutust.”

Abiühingu koosolek sel laupäeval oli ajalooline. President Hinckley tutvustas perekonnaläkitust järgmiste oluliste sõnadega: „Kogu selle targutamise juures, mida tõe pähe pakutakse, kogu pettuse juures seoses standardite ja väärtustega, kogu peibutamise ja meelitamise juures, lastes maailmal end aeglaselt määrida, oleme tundnud vajadust teid hoiatada ja ette hoiatada ‥ [, jagades] perega seotud standardeid, õpetusi ja tavasid, mida selle kiriku prohvetid, nägijad ja ilmutajad on kiriku ajaloo jooksul korduvalt välja toonud.”

Seejärel lugesid nad ette terve läkituse teksti. Nagu Issand on öelnud: „Olgu minu enda hääle või minu teenijate häälega, see on sama.”

Läkituses öeldakse: „Perekond on seatud Jumala poolt.” Mulle meeldib selle avalduse selgus. Läkitus on üleskutse meile elada surelikkuses, pidades alati meeles meis peituvat jumalikkust ja meie ees seisvat igavest tulevikku. President Nelson õpetas: „Teie olete sõna otseses mõttes Jumala vaimulapsed. ‥ Ärge selles eksige: Teie võimekus on jumalik. Kui te hoolega püüdlete, näitab Jumal teile vilksamisi, kelleks te võite saada.”

Selle esitlemise ajal ei olnud läkitus kooskõlas paljude maailma vaadetega. See polnud seda siis. Ega ole ka praegu. On neid, kes on vastu perekonda, abielu ja sugu puudutavale läkitusele. Mõned soovitavad, et Kirik läkituse tagasi võtaks, muudaks seda või koguni heidaks selle kõrvale.

Mu kallid vennad ja õed! See perekonnaläkitus on, nagu president Hinckley ütles, õpetus. Need põhimõtted ei ole ajast ja arust, vaid on täiuslikus kooskõlas Issanda teede ja Tema lepingurajaga. Selle läkituse õpetused ilmutas meie Issand Jeesus Kristus oma apostlitele siis ja praegu. See on Tema Kirik; Ta on kehtestanud tõed, mille järgi me elame.

Mõned teist võivad selle läkituse üle mõtiskleda ja öelda: „Minu jaoks see ei toimi.” „See tundub osavõtmatu.” „Minu perekond ei näe selline välja.” „Mina ei sobi sellega.”

Neile, kellel on muresid, teadke, et te olete taevaste vanemate lapsed, osa teie Taevase Isa perekonnast. Keegi ei tunne teid paremini ega hooli teist sügavamalt kui Tema. Pöörduge Tema poole, valage oma süda Tema ette, usaldage Teda ja Tema lubadusi. Teil on perekond teie Päästjas Jeesuses Kristuses, kes teid armastab. Ta tuli maa peale, et lepitada meie patte ja kanda meie vigade ja meie väga halbade päevade koormat. Ta mõistab, millega te silmitsi seisate ja mida tunnete. Pöörduge Tema poole, usaldage, et Ta saadab Püha Vaimu teie kaaslaseks, teid tõstma ja juhatama. Tundke nende armastust, mis „valgub laiali inimlaste südameis; ‥ see on kõikidest asjadest kõige ihaldusväärsem ‥ ja kõige rõõmustavam hingele”.

Kõik Issanda apostlid armastavad teid väga. Me palvetame teie eest ja otsime Issanda juhatust teie heaks. Jääge meiega. Te elate keerulistel aegadel, mil vastane püüab teid endale võita. Ärge laske end eemale tõmmata. Ja kui te olete eemal, siis tulge tagasi. Meie käed on avatud teie poole, nagu ka teiste käed, kes teid armastavad.

Läkituses öeldakse: „Vanematel on püha kohustus kasvatada oma lapsi armastuses ja õigsuses.” Mormoni Raamat annab teise tunnistuse sellest tõest. Esimese peatüki esimeses salmis loeme: „Mina, Nefi, olles sündinud headest vanematest.” Kui paljud meist on alustanud Mormoni Raamatut ja alustanud üha uuesti ja uuesti ning selle käigus need sõnad meelde jätnud? Pange need südamesse.

Üks minu lemmikavaldusi perekonnaläkituses on järgmine: „Õnn saavutatakse perekonnaelus kõige kindlamalt siis, kui see on rajatud ‥.Jeesuse Kristuse õpetustele.”

Kes ei tahaks olla õnnelik?

Ja millistele Jeesuse Kristuse õpetustele? Jällegi loeme läkitusest: „Usu, palvetamise, meeleparanduse, andestuse, austuse, armastuse, kaastunde, töö ja tervisliku meelelahutuse põhimõtetele”.

Kelle elu ei muutuks paremaks nende võtmepõhimõtete rakendamisel? Keegi meist ei saa ideaalselt hakkama, aga me võime järgida president Hinckley tarku sõnu: „Tehke kõike nii hästi, kui suudate.”

Läkituses loeme: „Isadel [tuleb] juhtida oma perekonda armastusega ja õigsuses” ja „emad vastutavad eelkõige oma laste kasvatamise eest”. Juhtimine ei tähenda domineerimist ja kasvatamine ei tähenda teisejärgulist rolli. Jumal on andnud meestele ja naistele erinevad, kuid võrdsed ja olulised rollid, mis üksteist täiendavad.

Lubage mul jagada isiklikku lugu.

Minu abikaasa ja mina õppisime paremini võrdsete partneritena töötama pärast seda, kui ma tegin ühel päeval olulise otsuse ilma temaga nõu pidamata. Minu tegu üllatas teda, tegi ta rahutuks ja pani ta väga raskesse olukorda. Hiljem pani ta käed minu õlale ja ütles kindlalt: „Ron, palun, ära tee mulle enam kunagi nii.” Oleme sellest ajast peale enam-vähem samal lainel olnud.

Perekonnaläkituses leiame: „Isal ja emal [tuleb] aidata teineteist võrdsete kaaslastena.”

Võrdne on sõna, mis on oluline. Aastate jooksul, mil õde Rasband ja mina oleme koos töötanud selles, mida läkitus kirjeldab kui „meie pühasid kohustusi”, oleme vorminud endile võrdselt ikestatud abielu. Kuna kõik meie lapsed on nüüd abielus oleme õde Rasband ja mina neile ja nende abikaasadele jätkuvalt nõu andnud, kuidas olla võrdsed partnerid.

Kui elame, pilk suunatud üksnes Jumala hiilgusele, siis me austame ja toetame üksteist. Need jumalikud õigemeelsuse mustrid viivad stabiilsuseni meie isiklikus elus, meie peredes ja ühiskonnas.

Meie Taevane Isa on andnud perekonnaläkituse, et aidata juhatada meid koju Tema juurde, et aidata meil õppida ja saada täidetud armastuse, jõu, eesmärgi ja igavese mõistmisega. Ma anun teid kogu hingest, et te elaksite Tema ja Tema Armsa Poja lähedal. Ma luban, et kui te seda teete, inspireerib ja juhib Vaim teid ning aitab teil tunda oma südames nende lubatud rahu, mis „on ülem kõigest mõistusest”. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.