Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat

Sisukord
Tiitelleht
Sissejuhatus õpetaja käsiraamatusse
Vana Testamendi õppetunnid
- Vana Testamendi sissejuhatus
- Moosese 1; Aabrahami 3
- 1. Moosese 1–2; Moosese 2–3; Aabrahami 4–5
- 1. Moosese 3–4; Moosese 4–5
- 1. Moosese 5; Moosese 6
- Moosese 7
- 1. Moosese 6–11; Moosese 8
- 1. Moosese 12–17; Aabrahami 1–2
- 1. Moosese 18–23
- 1. Moosese 24–33
- 1. Moosese 37–41
- 1. Moosese 42–50
- 2. Moosese 1–6
- Ülestõusmispühad
- 2. Moosese 7–13
- 2. Moosese 14–18
- 2. Moosese 19–20; 24; 31–34
- 2. Moosese 35–40; 3. Moosese 1; 4; 16; 19
- 4. Moosese 11–14; 20–24; 27
- 5. Moosese 6–8; 15; 18; 29–30; 34
- Joosua 1–8; 23–24
- Kohtumõistjate 2–4; 6–8; 13–16
- Rutt; 1. Saamueli 1–7
- 1. Saamueli 8–10; 13; 15–16
- 1. Saamueli 17–18; 24–26; 2. Saamueli 5–7
- 2. Saamueli 11–12; 1. Kuningate 3; 6–9; 11
- 1. Kuningate 12–13; 17–22
- 2. Kuningate 2–7
- 2. Kuningate 16–25
- 2. Ajaraamat 14–20; 26; 30
- Esra 1; 3–7; Nehemja 2; 4–6; 8
- Ester
- Iiobi 1–3; 12–14; 19; 21–24; 38–40; 42
- Psalmid 1–2; 8; 19–33; 40; 46
- Psalmid 49–51; 61–66; 69–72; 77–78; 85–86
- Psalmid 102–103; 110; 116–119; 127–128; 135–139; 146–150
- Õpetussõnad 1–4; 15–16; 22; 31; Koguja 1–3; 11–12
- Jesaja 1–12
- Jesaja 13–14; 22; 24–30; 35
- Jesaja 40–49
- Jesaja 50–57
- Jesaja 58–66
- Jeremija 1–3; 7; 16–18; 20
- Jeremija 31–33; 36–38; Nutulaulud 1; 3
- Hesekiel 1–3, 33–34, 36–37, 47
- Taaniel 1–7
- Hoosea; Joel
- Aamos; Obadja; Joona
- Miika; Nahum; Habakuk; Sefanja
- Haggai 1–2; Sakarja 1–4; 7–14
- Malakia
Eluks ettevalmistumise õppetunnid
- Kuldõpetus: küsimustele vastuste leidmine
- Pühakirjauurimise oskused
- „Sulle, noor” juhend
- Enesega toimetuleku tugevdamine
- Füüsiline ja emotsionaalne tervis
- Tulevaseks hariduse omandamiseks ja tööks valmistumine
- Edu koolitöös
- Misjonäride ettevalmistus
- Templiks valmistumine
- Kiriku juhtide õpetused
Lisa

Vihatunnete talitsemine: vihale reageerimine Päästjat järgides

„Vihatunnete talitsemine: vihale reageerimine Päästjat järgides”, Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat (2026)

„Vihatunnete talitsemine: vihale reageerimine Päästjat järgides”, Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat

Füüsiline ja emotsionaalne tervis: 186. õppetund

Vihatunnete talitsemine

Vihale reageerimine Päästjat järgides

The Old Testament characters Jacob and Esau embracing one another. A desert landscape is portrayed in the background.

Viha tundmine on loomulik. Kuigi me ei pruugi suuta kontrollida olukordi, mis tekitavad meis viha, võime otsustada, kuidas reageerime. Kui vaatame Jeesuse Kristuse poole, saab Ta aidata meil reageerida nii, nagu Tema seda teeks. See õppetund võib aidata õpilastel järgida Jeesuse Kristuse eeskuju, kui nad tunnevad viha.

Õpilaste ettevalmistus. Paluge õpilastel koostada nimekiri olukordadest, kus neil võib tekkida kiusatus reageerida vihaga. Lisaks võiksid nad hinnata, kui sageli nad vihastavad ja kuidas nad nende tunnetega toime tulevad.

Võimalikud õpitegevused

Suurenev rõhk

Võiksite kuvada tahvlil järgmise pildi või võtta tundi kaasa avamata limonaadipurgi. Järgmist küsimust arutades võiksite purki loksutada, kuid seda mitte avada.

Mis juhtub avamata limonaadipurgiga, kui te seda korduvalt loksutate? Mis juhtuks, kui te selle avate?

Soovi korral näidake järgmist pilti. Kui tõite purgi ja loksutasite seda, siis ärge seda avage. Võite seda kogu õppetunni jooksul näidata.

Thirsty man opens a can of shaken up beer during picnic

Millisel viisil saaksite seostada seda näidet vihatunnetega?

Kui õpilased vajavad abi, võiksite selgitada, et purk võib sümboliseerida meid ja limonaad võib sümboliseerida meie emotsioone. Purgi loksutamine võib peegeldada tegevusi, olukordi või läbikäimisi, mis võivad tekitada meis suuremat rõhku (vihaseid tundeid).

Kõik kogevad viha. Nii nagu on normaalne, et limonaadipurki loksutades suureneb rõhk selle sees, on normaalne, et me kogeme vihaseid tundeid. Ometi saame valida, kuidas nendele tunnetele reageerida.

Mõtisklege järgnevate küsimuste üle.

Skaalal 1–5 (1 = madal; 5 = kõrge), kui sageli sa vihastad? Kuidas võiksid teised hinnata seda, kui sageli sa vihastad?
Kuidas reageerid sina kõige sagedamini vihaste tunnete tekkides?

Tänase uurimise käigus otsige juhatust Pühalt Vaimult, et Ta aitaks teil õppida, kuidas Taevane Isa ja Jeesus Kristus aitavad teil vihatunnetega toime tulla.

Viha ajel tegutsemise tagajärjed

Iisakil ja Rebekal olid kaksikud pojad Eesav ja Jaakob. Vanema pojana oli Eesavil õigus oma isa esmasünniõiguse õnnistusele. Esmasünniõigus tähendas, et Eesav pärib oma isa vara ning temast saab pere ülalpidaja ja vaimne juht. Eesavi õigemeelsusetute tegude tõttu (vt 1. Moosese 25:31–34; 26:34–35) anti esmasünniõiguse õnnistus hoopis Jaakobile (vt 1. Moosese 27:1–33).

Lugege salme 1. Moosese 27:41–45 ja leidke, kuidas Eesav reageeris, kui sai teada, et tema isa andis esmasünniõiguse Jaakobile.

Milline oli Eesavi viha tagajärg?
Milliseid muid tagajärgi võib keegi vihasena tegutsedes kogeda?

Abiks võib olla selgitus, et kaks venda elasid 20 aastat lahus, kuni nad lõpuks ära leppisid (vt 1. Moosese 33:4).

Päästja eeskuju

Võiksite jagada õpilased paaridesse, nii et iga õpilane uuriks ühte järgmistest pühakirjakohtadest. Seejärel võiks iga paar arutada, kuidas ta vastaks järgnevale küsimusele.

Lugege järgnevat kirjakohta ja leidke, mida õpite vihatunnetele reageerimise kohta.

Psalmid 103:8

Õpetussõnad 16:32

Kuidas võtaksite kokku selle, mida õpime viha talitsemise kohta?

Aidake õpilastel välja tuua sarnane tõde: Kui oleme pika meelega, järgime Issanda eeskuju.
Mida tähendab teie jaoks olla pika meelega?

Mõelge näitele, kui Jeesus oli pika meelega.

Kui õpilased vajavad abi, võite suunata neid järgmiste näidete juurde.

Luuka 9:51–56 (Üks samaarlaste küla ei võtnud Jeesust vastu.)
Luuka 23:8–11 (Heroodes küsitles Jeesust.)
Johannese 19:3–12 (Jeesus vahistatakse.)

Kuidas võiks kellelegi abiks olla see, kui ta näeb, kuidas Jeesus nendes olukordades käitus?

Sammud viha talitsemiseks

Kokkuvõte

Kui õpilased on käsilehe täitnud ja kui aega jagub, võite soovi korral esitada järgmised aruteluküsimused.

Mida te täna õppisite, mis võiks aidata kedagi, kellel on raskusi viha talitsemisega?
Millised on teie või teiste kogemused Kristuse viisil viha talitsemisega?

Mõned õpilased võivad tunda, et neil on võimatu oma emotsioone kontrollida. Võiksite lõpetada, paludes neil lugeda kirjakohta Eteri 12:27 ja otsida, kuidas Jeesus Kristus saab aidata kedagi, kellel on raskusi mistahes nõrkustega. Tunnistage, et tänu lepitusele võib Jeesus Kristus meie nõrkused tugevuseks pöörata – sealhulgas meie viha talitsemise.

Lisamaterjalid

Miks on tähtis oma viha kontrollida?

Vanem Ulisses Soares Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist ütles:

14:29

„Kui me tahame, et miski meie elus ei piiraks Issanda Vaimu, siis me ei saa ega tohi tunda kellegi vastu ebasõbralikke tundeid. Kui anname oma südames või mõtetes koha ebasõbralikele tunnetele või mõtetele, siis panevad ebasõbralikud sõnad ja teod, olgu need siis sotsiaalmeedias või meie kodus, Issanda Vaimu meie südamest eemalduma.” (Lepinguline usaldus Jeesuse Kristuse kaudu. – 2024. a kevadine üldkonverents, ajavahemik 12:50–13:21)

Vanem Lynn G. Robbins Seitsmekümnest õpetas:

7:36

„Viha tähendab loovutada enesekontroll Saatana mõjule. See on mõttepatt, mis viib vaenulike tunnete või käitumiseni. See on sõiduteel maanteeraevu sütitaja, vihapursked spordiareenil ja koduvägivald.

Kontrollimata võib viha kiiresti vallandada julmade sõnade ja muude emotsionaalse väärkohtlemise vormide plahvatuse, mis võib õrna südant armistada. See, „mis suust väljub; rüvetab inimest”, ütles Päästja (Matteuse 15:11). (Agency and Anger. – Ensign, mai 1998, lk 81, ajakoodist 5.01 kuni 5.35)

Kas keegi saab mind vihale ajada?

President Thomas S. Monson (1927–2018) on õpetanud:

18:16

„Vihastamine tähendab Saatana mõjule allumist. Keegi ei saa meid vihale ajada. See on meie enda valik. Kui tahame, et meiega oleks alati õige vaim, peame tegema otsuse oma viha ohjeldada. Ma tunnistan, et see on võimalik.” (Ohja tundeid, kallis vennas. – 2009. a sügisene üldkonverents, ajakoodist 8:34 kuni 8:57)

Millistel viisidel võib viha avalduda?

President Dieter F. Uchtdorf õpetas Esimeses Presidentkonnas teenides järgmist:

„Kui aga asi on meie endi eelarvamustes ja kaebustes, siis meie viha on õigustatud ning hukkamõist asjakohane ja ainuõige. Kuigi me ei saa vaadata kellegi teise südamesse, eeldame me, et tunneme vääramatult ära halva motiivi või koguni halva inimese niipea, kui teda näeme. Me võtame omaenda kibestumist erandina, kuna usume, et meil on teada kogu tõde, mis annab meile õiguse kedagi põlastada. ‥

Mu kallid vennad ja õed! Küsige endalt:

Kas ma pean kellegi vastu vimma?

Kas mul on kombeks keelt peksta, olgu pealegi, et sõnad, mis ma ütlen, polegi ehk valed?

Kas ma arvan kellegi oma sõpruskonnast välja, tõukan eemale või karistan millegi pärast, mis ta korda on saatnud?

Kas olen salajas kellegi peale kade?

Kas mul on kihk kellelegi kahju teha?

Kui vastasite mõnele küsimusele jaatavalt, võiksite mõelda varasemale kahesõnalisele manitsusele: jätke järele!” (Armulised saavad armu. – 2012. a kevadine üldkonverents)

Miks viidatakse pühakirjades sageli Jumala vihale, kui Issand on vihas tegutsemise hukka mõistnud?

Kogu Vanast Testamendist loeme Issanda vihast, raevust ja meelepahast (vt 2. Moosese 4:14; 5. Moosese 1:37; 4:25; 9:18; Psalmid 85:4; Jesaja 48:9; 65:3; Jeremija 8:19; 32:30). Jumala vihast lugemine võib olla segadust tekitav ja viia pühakirjade või Jumala olemuse vääriti mõistmiseni. President Dallin H. Oaks Esimesest Presidentkonnast selgitas, et Jumala viha on Tema armastuse tunnistus:

15:2

„Piiblist ja kaasaja pühakirjadest loeme ikka ja jälle Jumala vihast paheliste vastu ning Tema raevust nende vastu, kes rikuvad Tema seadusi. Kuidas tõendavad viha ja raev Tema armastust? Joseph Smith [1805–1844] õpetas, et Jumal „sea[dis] sisse seadused, mille läbi [hinged, kelle Ta saadab maailma,] võiksid omada eesõigust areneda nagu ta ise” [Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith (2007), lk 210]. Jumala armastus on nii täiuslik, et Ta armastavalt soovib, et järgiksime Tema käske. Ta teab, et ainult siis, kui kuuletume Tema seadustele, võime saada täiuslikuks nagu Tema. Sellel põhjusel ei vastandu Jumala viha ja raev Tema armastusele, vaid on Tema armastuse tõendiks.” (Dallin H. Oaks. Armastus ja seadus. – 2009. a sügisene üldkonverents, ajavahemik 4:30 kuni 5:22)

Täiendavad õpitegevused

Me võime kontrollida, kuidas me vihale reageerime

Aitamaks õpilastel mõista, et neil on kontroll selle üle, kuidas nad vihasele suhtumisele reageerivad, esitage neile soovi korral järgmine küsimus:

Milliseid vabandusi võivad inimesed kasutada, et õigustada vihas tegutsemist?

Õpilased võivad vastata järgmiste vastustega: „Ma lihtsalt olen selline”, „Ma ei saanud end tagasi hoida”, „Ta ajas mind vihale” jne.

Seejärel võiksite näidata videot „Ma ei suutnud end tagasi hoida” alates ajakoodist 0:23 kuni 1:48, kus president Nelson rääkis kirurgist, kes kaotas enesevalitsuse. Selle asemel võite näidata ka videot „Agency and Anger” alates ajakoodist 2:50 kuni 3:28, kus vanem Robbins räägib keskkooli korvpallimängijast, kes õppis oma tujusid talitsema.

19:4

7:36

Aidake õpilastel näha, et see, kuidas me reageerime vihastele tunnetele, on valik, ja me võime kasutada oma valikuvabadust, et tegutseda õigesti.

Millal olete otsustanud reageerida vihastele tunnetele õigesti?
Millised vahendid aitavad teil oma vihale õigesti reageerida?
Miks võiks Päästja poole pöördumine olla kõige vägevam vahend viha vastu võitlemisel? (Kui õpilased vajavad abi järgmisele küsimusele vastamisel, paluge neil lugeda salmi Eteri 12:27 või Alma 7:12.)

Enesehindamine

Aitamaks õpilastel hinnata võimalikku viha, mida nad võivad tunda, võiksite kasutada president Uchtdorfi avaldust jaotises „Lisamaterjalid”. Õpilased võiksid mõtiskleda, kuidas nad igale tema küsimusele vastaksid.

Soovitused vihatunnetest ülesaamiseks

Lisaoskuste leidmiseks vihatunnetest ülesaamiseks võite paluda õpilastel uurida soovitusi käsiraamatu „Adjusting to Service Missionary Life: Resource Literlet” 3. peatükis. Õpilased võivad valida ühe või kaks soovitust, millele nad tahaksid keskenduda.