Palve südames

Illustreerinud Allen Garns

Kui ma käisin algkoolis, ulatas ema mulle alati mu lõunasöögi, suudles mind laubale ja ütles: „Anna täna endast parim ja ära unusta palvet südames hoida.” Ta lausus sama igal hommikul kuni keskkoolini välja.

Tegelikult oli „hoia palvet südames” viimane asi, mida ta ütles ka siis, kui ma Floridasse kaheaastasele misjonile minnes lennukile läksin. Ma olin selle ütlusega nii harjunud, et suureks sirgudes ei mõelnud sellele eriti. Arvasin, et see on lihtsalt midagi, mida tema põlvkond alati ütleb, nagu näiteks „toredat päeva”.

Kui ma teenisin põhimisjonärina Ameerika Ühendriikides Florida osariigis Miamis, õppisin ma veidi hispaania keelt. Avastasin, et meie uued sõbrad, kellest paljud olid pärit Kuubalt ja Puerto Ricost, olid täpselt nagu mu ema. Iga pere, keda külastasime, saatis meid teele samasuguse armastava sooviga: „Vaya con Dios” (minge Jumalaga).

Kui ma lõpuks mõistsin, mida mu ema silmas pidas, hakkasin otsima viise, kuidas palvet tõeliselt südames hoida. Kui ma seda tegin, tundsin ma Taevase Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristuse vastu suuremat tänulikkust. Ma tundsin, et pean katsumuste ja raskuste ajal eriti hästi vastu. Tundsin suuremat armastust oma vanemate vastu ja tänulikkust minu heaks tehtud ohverduste eest.

Ühel päeval lugesin, kuidas Päästja pärast ülestõusmist nefilasi külastas. Teisel külaskäigu päeval „käskis ta oma jüngreil palvetada”. Samal ajal kui nad palvetasid, palvetas ka Päästja, tuues kuuldavale „suured ja imepärased” sõnad. Kui Ta oli lõpetanud, andis Ta rahvahulgale käsu „mitte lakata palvetamast oma südames” (3Ne 19:17, 34; 20:1).

Üks võimalus seda teha on mõelda palvest kui pildiraamist meie igapäevatoimetuste ümber. See palveraamistik koos armastuse ja tänuga aitab meil keskenduda Päästjale ja pidada kinni oma lepingutest.

Olen tänulik oma ema igapäevase nõuande eest „mitte lakata palvetamast” oma südames. See on toonud mu ellu suure muutuse.”