„Saadud õppetunnid, kui kutsume Kristust oma lugu kirjutama”, Liahoona, sept 2025.
Lepingunaised
Saadud õppetunnid, kui kutsume Kristust oma lugu kirjutama
Meil kõigil on erinevad kogemused, kuid kui laseme Jumalal oma elus valitseda, täidame oma loomise eesmärki viisil, mida me poleks osanud ettegi kujutada.
Caitlin Connolly. „Kaitsja nii päeval kui ööl”, frafgment. Koopiate tegemine keelatud
2016. aastal, keset ligi kolm aastakümmet kestnud abielu, mil olime sünnitanud, kasvatanud, kosutanud ja armastanud oma kolme poega, täiskohaga advokaadina töötanud, teeninud Kiriku kutsetes ja hoolitsenud oma sugulaste vajaduste eest, kutsuti mind ja mu abikaasat Dougi kolmeks aastaks teenima misjonijuhtidena Peruus Arequipas. Me lahkusime kohe pärast meie esimese lapselapse sündi.
2019. aastal naasime koju kahe uue lapselapse juurde. Meie kaks vanemat poega olid abielus ning noorim oli armunud ja peagi abiellumas. Naasin juurat praktiseerima ning mu lemmikkutse oli olla ema ja vanaema.
Ja siis esitati mulle kutse teenida Algühingu üldjuhatajana. See lugu mugavast elust, mille olin enda jaoks kirjutanud, oli perega aja veetmine, veel kümme aastat rahalise kindlustatuse tagamiseks juura praktiseerimine ja oma koguduses või templis teenimine.
Mis siis, kui ma oleksin selle mugava loo sisse kinni jäänud?
Mulle oleks meeldinud veeta rohkem aega oma lastelastega ja ma oleksin võinud olla kindel, et rahaline kindlustatus on tagatud. Ja ma oleksin jäänud ilma hinge avardavast, endasse süüvivast ja usku tugevdavast kogemusest. Ülesmäge? Jah. Kas see on seda väärt? On küll!
Ma tunnistan, et „[Päästja] teab täiuslikult meie potentsiaali ja viib meid kohtadesse, mida me ei oska endale ettegi kujutada”. Olen kindel, et Ta viib teid kohtadesse, mida te ei oska ettegi kujutada, ja teie teenimine avardab teie hinge. Laske Jumalal juhatada teid kõndima kellegi kõrval, kes teid vajab.
Võite leida end täiskasvanuid lugema õpetamas. Või ehk sisserändajaid teenimas. Võib-olla juhite kogukonnarühma, et parke hooldada ja neid perede jaoks korras hoida. Kui laseme Jumalal valitseda, viib Ta meid sinna, kus Ta meid vajab, ja kohtadesse, mida me ei oska ettegi kujutada.
President Russell M. Nelson kuulutas, et „saage rohkem usku, tehes midagi, mis nõuab rohkem usku”.
Ma tean, et see on tõde. Sest kui lubasin Jumalal oma elus valitseda, kui lubasin Tal kirjutada oma lugu, on mu usk Jeesusesse Kristusesse suurenenud.
Kuidas lasete teie Tal oma elus valitseda?
Kuidas näeb see välja noore inimese elus, kes omandab haridust ning soovib abielluda ja peret luua? President Dallin H. Oaks, esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas, on öelnud, et valik ei ole perekonna, hariduse või karjääri vahel. Ta ütles: „Peame valima ajastuse ning seda tehes otsima Issanda inspiratsiooni ja uurima Tema teenijate õpetusi.”
Soovin seda teemat käsitledes olla hell nendega, kellel on siiras ja püsiv soov abielluda ja saada selles elus lapsi ning kes on vallalised. Ma mõistan, et paljud vanemad on surma või lahutuse tõttu üksinda. Ma tean lugematul hulgal paare, kes on abielus ja soovivad lapsi ning kannatavad viljatuse ja raseduse katkemise pärast. Ma tean, et te kannatate. Te tahate, et ajastus muutuks. See ei ole see lugu, mille olete enda jaoks kirjutanud. Mu süda valutab teie pärast.
Igaühe lugu on erinev
Mina omandasin hariduse, nii bakalaureuse- kui ka juurakraadi. Abiellusin keset juristihariduse omandamist. Sain oma esimese poja aasta pärast juuraeksami läbimist. Me saime lapsi ning me armastasime ja kasvatasime neid abikaasaga ajal, kui me mõlemad tööd tegime. See aeg oli tegus, mõnikord tormiline; olime koormatud ja mõnikord väsinud. Ma toetasin teda ja tema toetas mind. Perekond oli ja on siiani meie prioriteet. Otsisime abikaasaga nendes valikutes ja ajastuses inspiratsiooni. Tundime selle tegemiseks õhutust. Me püüdsime lasta Jumalal valitseda.
Rahalise kindlustatuse ja elukutse vaatenurgast oleks olnud mõistlik lükata laste saamine edasi, kuni olin oma karjääris rohkem sisse elanud. Kuid lastes Issandal oma lugu kirjutada, teeme mõnikord asju, mida maailm ei suuda mõista. Ma püüdsin toime tulla raseduste, laste sünnitamise, nende eest hoolitsemise, trenni sõidutamise, pesapalli, Kiriku kohustuste, abikaasa toetamise ja oma ametialaste püüdlustega. See oli rõõmus kogemus, mida ma ei muudaks. Tundsime end oma kursil kindlalt, sest lasime Jumalal valitseda.
Palun ärge saage valesti aru. Ma ei väida, et kõik peaksid minu elukurssi järgima. Meie lood pole ühesugused. Ma jagan enda lugu, sest see on, mida ma tean. Kuid üks asi, mis meil on ühine, on meie motivatsioon: lasta Jumalal valitseda.
Emaks olemine on minu kõrgeim prioriteet. See on minu ülim rõõm. Jumal õnnistas meie esimesi vanemaid ja andis neile käsu: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa.” (1Ms 1:28) Esimene Aadamale ja Eevale antud käsk „puudutas nende ‥ võimet saada lapsevanemaks”.
Minu peamine suunitlus on emaduse poole. See suunitlus ei olnud vastuolus minu usinate hariduspüüdlustega. Meil kästakse otsida teadmisi – osa neist tuleb hariduse omandamisel. See tuleb ka lapsevanemaks olemisest, kus me õpime saama Jumala-sarnaseks, arendades endas armastust, kaastunnet ja kannatlikkust.
Lastes Jumalal valitseda, tuleb kaasata Teda meie valikute ajastamisse.
Ma olen igavesti tänulik Issanda inspiratsiooni ja prohvetite juhatuse eest, et saime koos abikaasaga kutsuda oma perekonda lapsi meie valitud ajal. Ma olen väga tänulik, et ma tegutsesin õhutuste ajel ega lasknud maistel mõjudel, mugavusel, aul ega rahal takistada valikut täita oma jumalikku potentsiaali laste saamisel ja kasvatamisel.
Caitlin Connolly. Naised lastega ja ilma lasteta, koopiate tegemine keelatud
Meie loomise eesmärk
Kui mehed ja naised lakkavad lapsi saamast ja nende eest hoolitsemast, siis see surelik kogemus lõpeb. Seega on eluliselt tähtis, et me ei jätaks hooletusse ega heidaks kõrvale lapsevanemaks olemise püha kohustust.
Sotsiaalteaduslike andmete rohkus näitab otsustavat, negatiivset mõju rahvastele ja tsivilisatsioonidele, kes lõpetavad laste saamise. Paljudes maailma paikades on keskmine elussündide arv naise kohta alla kahe. See tähendab, et me ei asenda ennast.
Kiriku juhtidena teevad meile muret hiljutised suundumused abielus ja laste saamises. Ameerika Ühendriikides oleme näinud viimase 30 aasta jooksul kaheksa- kuni üheksaprotsendilist langust abielus kodanike arvus. Need arvud esindavad üleilmset probleemi. Kui inimesed ei abiellu, sünnib vähem lapsi.
Ameerika Ühendriigid ületasid hiljuti „künnise, kus 18–55aastaste täiskasvanute hulgas on praegu suuremal arvul lasteta vallalisi täiskasvanuid kui lastega abielus täiskasvanuid”.
Lapsed on tsivilisatsiooni alalhoidmisel üliolulised. Nad on tähtsad selles hiilgavas õnneplaanis. Meile antud käsk paljuneda ja täita maa „kehtib endiselt”.
Caitlin Connolly. „Meie koos nendega ja nemad meiega”, fragment. Koopiate tegemine keelatud
Laske Issandal oma lugu kirjutada
Ma tean, et paljude südamesoov võib olla abielluda ja lapsi kasvatada. Kuid paljud on vallalised või kannatavad viljatuse käes. Minu kõige armsam sõber, kes pole kunagi abielus olnud ja kellel pole lapsi, on armastanud minu lapsi ja hoolitsenud nende eest. See ei asenda tema enda lapsi. See näitab, et tema suundumus jääb emaduse poole.
Minu poeg ja minia on kogenud korduvalt raseduse katkemist. Nende soov on õigemeelne. Nad püüavad lasta Jumalal oma elus valitseda. Pidage meeles, et kui me palume usus, et Jeesus Kristus oleks meie loo alustaja ja täidesaatja, peame olema valmis osalema ebamugavas narratiivis lootuses, et see on küll valus, kuid on lõpuks suurejoonelisem ja selestilisem, kui oskame ette kujutada.
Minu kallite sõprade seas on üks lastetu paar, kes abiellus hilisemas elus ja kannatas viljatuse pärast. Nad küsisid usus, kas peaksid lapsi adopteerima. Nad tundsid õhutust lapsendada imiku asemel neli õde – vanuses 5 kuni 17 aastat. Absoluutselt ja kindlasti ei olnud see lugu see, mille nad oleks ise kirjutanud. Aga oo, kui imelise loo on Tema koos nendega kirjutanud.
Milline meie isiklik olukord ka poleks, me kõik kuulume Jumala perekonda, elame maises perekonnas ja valmistume saama igavesteks vanemateks. Päästja Jeesuse Kristuse kaudu meile kättesaadavaks tehtud ülenduse õnnistuste seas on ka järeltulijad. Seega, olenemata sellest, kas saame pitseeritud ja sünnitame lapsi selles või järgmises elus, on meie eesmärk ülendus – mille võime saada, kui sõlmime lepinguid ja peame neist kinni. Kui me astume Jumalaga lepingusuhtesse, oleme seotud Temaga vertikaalselt ja me pole kunagi üksi. Meid õnnistatakse „lisaarmastuse ja -halastusega”.
Lepingurahvana teeme plaane ja valmistume abieluks ning laste saamiseks ja nende eest hoolitsemiseks. Milline püha kutse! Me armastame, juhime, teenime ja kasvatame lapsi, et näidata oma armastust Jumala ja Tema laste vastu – sest me tahame, et Tema meie elus valitseks.
See on imeline aeg olla elus ja sõlmida lepinguid Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus. Oma rolli, eesmärgi ja vastutuse mõistmine õnneplaanis on õilistav ja rahustav ning toob rõõmu. Teadmine, et meil on elav prohvet, kes meid eesootavateks sündmusteks ette valmistab, toob mulle keset ebakindlust rahu ja isegi optimismi. Minu lepingusuhe Jumalaga annab mulle kindlust. Minu lepingukindlus on Jeesuses Kristuses.
Ma tunnistan, et Ta elab, et Tema armastus meie vastu väljendub Tema valmisolekus ohverdada oma elu ja teha lepitus meie kõigi eest.