Elu väärtustamine
Elu on meie Isa täiusliku plaani kõige hinnalisem osa ja Tema korraldusel me väärtustame ja hoiame elu.
Meie Päästja Jeesus Kristus õpetas meile: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!”
Üks piiskop Utah’s jagas minuga hiljuti, kuidas tema koguduses näidati suurt armastust ühe noore naise ja tema pere vastu. Paljude kaunite sündmuste tulemusena otsustasid vanemad naasta Päästja juurde ja Tema Kirikusse. Sel ajal, kui nad Kirikust eemal olid, oli nende teismeline tütar seotud ühe noormehega. Kirikusse naastes tundis see armas tütar Noorte Naiste tunnistuste koosolekul oma Taevase Isa suurt armastust. Ta otsustas paremini käskude järgi elada. Ta kirjutas: „Alustasin meeleparandusprotsessi oma piiskopiga.”
Peagi pärast seda jäi ta haigeks. Ta rääkis: „Test näitas ‥ , et ma olin rase. Ma ‥ hakkasin nutma. ‥ Mu isa võttis mind oma käte vahele ja kinnitas, et kõik saab korda. ‥ Mu poiss-sõber ‥ palus mul lapsest lahti saada. ‥ Ma keeldusin.”
Abivajajate eest hoolitsemine
Ta jätkas: „Olen saanud meie koguduseperelt nii palju armastust ja tuge. See on olnud ülevoolav. [Minu] piiskop ja Noorte Naiste juhataja on teinud rohkem, kui võiks oodata, et näidata oma armastust ja toetust. ‥ Olen näinud Issanda kätt ‥ juhatamas mind ja mu perekonda. ‥ Selline kogudus nagu minu kogudus on see pere, mida kõik vajavad, eriti minu olukorras olev noor naine.”
Tema, tema pere ja kogudusepere võtsid selle aasta veebruaris armastavalt vastu tema pisipoja.
President Russell M. Nelson ütles: „Issanda tõelise ja elava Kiriku tunnuseks on alati organiseeritud ‥ püüdlused teenida Jumala lapsi ‥, [teenides armastava lahkusega] seda ühte, just nagu Tema seda tegi.”
Õigemeelsed valikud
Kui vallaline naine avastab, et on planeerimata lapseootel, võivad tervisemured, hingeline segadus, piinlikkus, rahamured, haridusküsimused, ebakindlus abielu suhtes ja purunenud unistuste kurbus panna mõtterägastikus naise astuma samme, mis toovad kaasa sügava valu ja kahetsuse.
Kõigile kuulajatele, kes on kogenud abordi tegemise või selles osalemise pärast sügavat valu ja kahetsust, pidage meeles: kuigi me ei saa minevikku muuta, võib Jumal minevikuvalu parandada. Andestamine võib tulla Tema lepitava armu ime kaudu, kui pöördute alandliku ja kahetseva südamega Tema poole.
Sureliku sünni pühadusega seostatakse sageli kahte sõna: elu ja valik. Elu on meie Isa täiusliku plaani kõige hinnalisem osa ja Tema korraldusel väärtustame ja hoiame elu ning me valime kord eostatud elu jätkumise. Me peame kalliks ka moraalse valikuvabaduse andi – aidates tugevdada õigemeelseid valikuid, mille Jumal on heaks kiitnud.
Kui naine ja mees seisavad sellel hapral ajal silmitsi otsustava valikuga, võivad meie sõnad, käed, meie süda – vaimselt, emotsionaalselt ja rahaliselt – neid õnnistada, et nad tunneksid Päästja armastust, ja aidates avada nende vaimseid silmi, nagu president Henry B. Eyring on öelnud, alates sellest, mida nad arvavad nägevat, kuni selleni, „mida nad veel ei näe”.
Sureliku elu õpetus
President Dallin H. Oaks ütles: „Meie suhtumine aborti ei põhine ilmutatud teadmisel sellest, millal surelik elu algab. ‥ Seda kinnitab meie teadmine, et ‥ kõik Jumala vaimulapsed peavad siia maa peale tulema hiilgava eesmärgi nimel ja see isiklik identiteet sai alguse ammu enne viljastumist ja jätkub kõigi tulevaste igavikkude jooksul.”
Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi kaudu kõlanud Issanda sõna sündimata inimeste kohta ei ole kunagi muutunud ja kordab prohvetite sõnu läbi aegade, andes meile jumaliku selgusega teada, mida Issand on meil teha palunud.
„Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik usub elu pühadusse. Seetõttu on Kirik vastu vabatahtlikule abordile, mida tehakse isikliku või sotsiaalse mugavuse pärast, ning juhendab Kiriku liikmeid, et nad ei laseks aborti teha, ei viiks seda läbi, ei julgustaks selle läbiviimist, ei maksaks selle eest ega korraldaks sedalaadi aborte.
„[Issand] lubab ‥ teha erandi vaid järgmistel juhtudel.
-
Rasedus on vägistamise või intsesti tagajärg.
-
Kvalifitseeritud arst on teinud kindlaks, et ema elu ja tervis on tõsises ohus.
-
Kvalifitseeritud arst on kindlaks teinud, et lootel on tõsised arenguhäired, mille tagajärjel ei jääks ta pärast sündi elama.”
Esimene Presidentkond jätkab: „Abort on väga tõsine teema ning seda tuleks kaaluda alles pärast seda, kui asjaosalised on vestelnud Kiriku kohalike juhtidega ning tunnevad isikliku palve kaudu, et otsus on õige. [Isegi nendes harvades olukordades tuleks seda] kaaluda alles pärast seda, kui asjaosalised ‥ tunnevad isikliku palve kaudu, et otsus on õige”, ning on pidanud nõu teistega.
Kolmkümmend aastat tagasi andsid Issanda prohvetid maailmale läkituse. See sisaldab järgmisi sõnu:
„Me kuulutame ‥ , et Jumala käsul tohivad püha sigitusjõudu kasutada ainult mees ja naine, kes on seaduslikus abielus.
Me kuulutame, et viis, kuidas surelik elu luuakse, on jumalikult määratud. Me kinnitame, et elu on Jumala igaveses plaanis püha ja tähtis.”
Veel sündimata elu kosutamine ja kaitsmine ei ole poliitiline seisukoht. See on moraaliseadus, mille Issand on oma prohvetite kaudu kinnitanud.
Avameelsed vestlused
President J. Reuben Clark noorem, kes teenis Esimeses Presidentkonnas, kirjeldas ilusasti meie noori tänapäeval: „Kiriku noored tunnevad nälga Vaimu asjade järele, nad on innukad õppima evangeeliumi ning soovivad seda vahetult, lahjendamata. Nad tahavad teada ‥ meie tõekspidamistest, nad tahavad saada tunnistust ‥ tõest. Nad [on] ‥ uurijad ja tõeotsijad.” Rääkigem sagedamini usu ja kaastundega meie noortele meie kodudes ning Abiühingu ja vanemate kvoorumi koosolekutel Issanda kõlbelise puhtuse seadusest, elu pühadusest ning sündimata laste ja nende emade eest hoolitsemisest.
Üks kallis õde kirjutas mulle oma aastakümnete-tagusest kogemusest: „[17-aastasena] avastasin, et olen rase. Minu poiss-sõber toetas mind vaid vähesel määral, kui üldse. Tundsin häbi ja üksildust, [kuid ma] ei mõelnud kunagi [abordi tegemisele]. ‥ Mul [oli] mu armastav perekond ja piiskop, kellega kohtusin regulaarselt, et saada nõu. ‥ Pöördusin Jumala poole. Uurisin pühakirju ‥ ja palvetasin [ning] leidsin jõudu oma Päästja ja meeleparandusprotsessi kaudu. ‥ Sain [oma palvetele] vastuse, mida ei saanud eitada. ‥ See oli südantlõhestav, kuid teadsin, et annan oma tütre adopteerimiseks. ‥ Palvetasin, et leida julgust, [ja] tundsin meeleparanduse kaudu selgelt Päästja armastust. Ma tean, et Jumal ‥ vastab palvetele ja annab meile jõudu.”
Üks armastav paar adopteeris selle pisitüdruku ja õpetas talle evangeeliumi. Ta on nüüd abielus ja tal on oma kaunis perekond.
Elu kaitsmisega võib mõnikord kaasneda sügavalt raske ja piinav ebakindlus.
Hiljuti kirjutas mulle üks noorpaar, keda Kathy ja mina armastame, armsast lapsest, keda nad ootasid.
Isa kirjutas: „[Kui mu naine oli] 10 nädalat rase, saime teada, et meie imelapsel on geneetiline seisund trisoomia 21, mida tavaliselt tuntakse Downi sündroomina. Tundsime meditsiinivaldkonna survet kaaluda raseduse katkestamist. Paar nädalat hiljem avastasime, et meie sündimata laps vajab tema esimesel eluaastal mitmeid südameoperatsioone. Kogu selle protsessi jooksul, kui me tulihingeliselt jumalikku abi palusime ‥ , oleme tundnud, kuidas Vaim meid trööstib. Saime ilmutuse ja mõistmise, et meie tütar on Taevase Isa väljavalitud laps ja tal on tohutu soov olla meie peres ja tulla maa peale.”
Beebi ema kirjutas: „[Me] olime uudisest täiesti šokeeritud, segaduses ja ausalt öelda laastatud. ‥ Kui olin 14. nädalat rase, saime teada, et meie lapsel on mitu sünnipärast südamedefekti, mis võivad lõppeda surmaga. 10.–18. rasedusnädalast alates nägime lugematul hulgal arste ja spetsialiste. ‥ Igal kohtumisel küsiti meilt, kas soovime rasedust jätkata või selle katkestada. ‥ Päästja tervendas mu südame ja andis mulle rahu ja elevuse tunde seoses meie väikese tüdrukuga. ‥ [Taevane Isa] on mulle ikka ja jälle näidanud, et Tal on minu jaoks täiuslik plaan, [ja] ma usaldan Teda.”
Nad tervitasid õhinal oma tütrekest täpselt nädal tagasi. Ta kuulub neile ja nemad temale igavesti.
Kartmatu usk ja tähelepanuväärne julgus on Jeesuse Kristuse jüngrite tunnused.
Imetlusväärne usu eeskuju
Aastate jooksul on mul olnud au kohtuda meeste ja naistega, kes on alandlikult püüdnud naasta lepingurajale ning oma preesterluse ja templiõnnistuste juurde palju aastaid pärast liikmesuse kaotamist.
Ühel korral pidin Esimese Presidentkonna nimel vestlema ühe mehega tema preesterluse ja templiõnnistuste taastamiseks.
Pärast abiellumist pühas templis ja pärast kolme imelise lapse saamist murdis see mees truudust oma naisele ja pühadele lepingutele. Üks vallaline naine jäi rasedaks ja soovis aborti.
Mehe vaga abikaasa palus naisel laps ilmale tuua ja lubas, et ta kasvatab lapse koos oma lastega üles.
Vallaline naine nõustus rasedust mitte katkestama.
Nüüd oli sellest möödunud kümme aastat. Minu ees istuv alandlik õde armastas poissi kui enda oma ja rääkis mulle oma mehe pingutustest halba heastada ning teda ja nende perekonda armastada ning nende eest hoolitseda. Isa nuttis naise sõnade peale.
Kuidas sai see üllas jumalanaine võtta omaks lapse, kes võis olla igapäevaseks meeldetuletuseks tema mehe truudusetusest? Kuidas? Sest ta leidis jõudu Jeesuse Kristuse kaudu ja ta uskus elu pühadusse, elu pühalikkusesse. Ta teadis, et see sündimata laps on Jumala laps, süütu ja puhas.
Mu kallid vennad ja õed, kogu maailmas on tõsiseks mureks kaduv armastus sündimata laste vastu. Jumal väärtustab elu. Tema töö ja Tema hiilgus on tuua oma lastele surematus ja igavene elu. Jeesuse Kristuse jüngritena me väärtustame elu. „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” Jagagem oma armastust veelgi rikkalikumalt nendega, kes meid nii hädasti vajavad. Ma väljendan oma armastust teie vastu ja meie Taevase Isa armastust Tema laste vastu, kes tulevad maa peale. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.