Tulge minu ligi

Mu kallid vennad ja õed! Mul on rõõm teid tervitada sellel Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku üldkonverentsil. See on Tema Kirik. Oleme Tema nimel kogunenud hoonetes ja kodudes üle kogu maailma.

Me võtame enda peale Tema nime, kui lepingu kaudu Ta kuningriiki siseneme. Ta on ülestõusnud ja ülendatud Jumala Poeg. Meie oleme surelikud ning altid surmale ja patule. Sellegipoolest, oma armastusest meie kõigi vastu, kutsub Päästja meid enda ligi tulema.

Siin on Tema üleskutse meile: „Tulge minu ligi ja mina tulen teie ligi; otsige mind usinasti ja te leiate mind; paluge ja te saate; koputage ja teile avatakse.”

Mõnikord tunneme end Päästja Jeesuse Kristuse lähedal. Siiski mõnikord oma surelike katsumuste ajal tunneme end Temast kaugel ja soovime kindlust, et Ta teab, mis on meie südames, ja armastab meid kui üksikisikuid.

Päästja kutse sisaldab viisi, kuidas seda kindlustunnet tunda. Tulge Tema lähedale, pidades Teda alati meeles. Otsige Teda usinalt pühakirjade uurimise kaudu. Palvetage siiralt Taevase Isa poole, et võiksite tunda end lähedasemana Tema armastatud Pojaga.

Sellele mõtlemiseks on lihtne viis. Teeksite seda, kui oleksite mõneks ajaks eemal kallitest sõpradest. Leiaksite võimaluse nendega suhelda, hindaksite kõiki neilt saadud sõnumeid ja teeksite kõik endast oleneva, et neid aidata.

Mida rohkem see juhtub, mida kauem see kestab, seda sügavamaks kiindumusside tugevneb ja te tunneksite end neile üha ligemal. Kui palju aega mööduks ilma armsa suhtluse ja võimaluseta üksteist aidata, siis teievaheline side nõrgeneks.

Jeesus Kristus armastab meid kõiki. Ta pakub võimalust Temaga lähedaseks saada. Nagu armastava sõbra puhul, teete seda samamoodi, kui suhtlete Jeesuse Kristuse nimel palve kaudu Taevase Isaga, kuulate hinnalisi juhiseid Pühalt Vaimult ja teenite siis teisi rõõmsalt Päästja heaks. Varsti tunneksite õnnistust Temale ligemale tulla.

Nooruses kogesin seda rõõmu Päästjale liginemisest ja Tema liginemisest mulle, kui lihtsate tegudega käskudele kuuletusin. Kui ma olin noor, pakuti sakramenti õhtusel koosolekul. Mäletan siiani üht konkreetset ööd, rohkem kui 75 aastat tagasi, kui väljas oli pime ja külm. Mäletan seda eredat ja sooja tunnet, kui mõistsin, et olin kinni pidanud käsust koguneda koos pühadega, et sakramenti võtta, sõlmides meie Taevase Isaga lepingu Tema Poega alati meeles pidada ja kinni pidada Tema käskudest.

Tolle õhtuse koosoleku lõpus laulsime kirikulaulu „Jää minuga, on õhtuaeg”, järgmiste meeldejäävate sõnadega: „Oh, Päästja, minu juurde jää, on käes meil õhtuaeg.”

Neid sõnu lauldes valdas mind, isegi noore poisina, ülevoolav Vaimu tunne. Tundsin tol õhtul Päästja armastust ja lähedust Püha Vaimu tröösti kaudu.

Aastaid hiljem tahtsin taas äratada sama tunnet Päästja armastusest ja lähedusest, mida olin tundnud Issanda vastu sel sakramendikoosolekul oma nooruses. Seega pidasin veel teistki lihtsat käsku. Uurisin pühakirju.

Luuka raamatust lugesin ma kolmandast päevast pärast Päästja ristilöömist ja matmist, mil ustavad teenijad olid tulnud armastusest Tema vastu Ta keha võidma. Kui nad kohale jõudsid, leidsid nad, et kivi on haua eest ära veeretatud, ja nägid, et Tema keha polnud seal.

Kõrval seisid kaks inglit ja küsisid, miks nad kartsid:

„Miks te elavat otsite surnute juurest?

Tema ei ole siin, vaid on üles tõusnud! Tuletage meele, mis ta teile rääkis veel Galileas olles,

kui ta teile ütles, et Inimese Poeg antakse patuste inimeste kätte ja lüüakse risti ja kolmandal päeval ta tõuseb jälle üles!”

Samal õhtul päikeseloojangul kõndisid kaks jüngrit Jeruusalemmast Emmause teel ning ülestõusnud Issand ilmus neile ja kõndis koos nendega.

Luuka raamat annab meile võimaluse kõndida sel õhtul koos nendega.

„Ja nende kõneldes ja vaieldes lähenes ka Jeesus ise neile ja käis nendega.

Aga nende silmad peeti, nii et nad teda ei tundnud.

Ja ta ütles neile: „Mis kõned need on, mis te käies kõnelete isekeskis?” Siis nad seisatasid kurvanäolistena.

Aga teine, nimega Kleopas, vastas ning ütles temale: „Sinaks üksi elad kui võõras Jeruusalemmas ega tea, mis neil päevil seal on sündinud?””

Nad rääkisid Talle, et nad kurvastasid Jeesuse surma pärast, olles usaldanud, et Temast saab Iisraeli Lunastaja.

Ülestõusnud Päästja hääles võis tunda ilmselt armastust, kui Ta rääkis nende kahe kurva ja leinava jüngriga.

Lugemist jätkates nägin järgmiseid sõnu, mis soojendasid mu südant samal viisil, nagu olin tundnud väikese poisina:

„Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta enese eemale minema.

Ja nad käisid temale peale ning ütlesid: „Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev veereb!” Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda.”

Päästja võttis tol õhtul vastu kutse minna oma jüngrite majja. Ta istus koos nendega sööma. Ta võttis leiva, õnnistas, murdis ja andis selle neile. Nende silmad läksid lahti ja nad tundsid Tema ära! Siis aga haihtus Ta nende silme eest.

Luukas pani meie jaoks kirja nende õnnistatud jüngrite tunded: „Ja nad ütlesid üksteisele: „Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju seletas?””

Need kaks jüngrit tormasid tagasi Jeruusalemma, et rääkida üheteistkümnele apostlile, mis nendega oli juhtunud. Kui nad oma kogemust jagasid, ilmus Päästja uuesti.

Ta seisis nende keskel ja „ütles neile: „Rahu olgu teile!”” Ta kordas seejärel prohvetlikke kuulutusi oma missioonist lepitada kõigi Tema Isa laste patud ning murda surmaahelad.

„Ja ta ütles neile: „Nõnda on kirjutatud ja nõnda pidi Kristus kannatama ja surnuist üles tõusma kolmandal päeval,

ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andekssaamiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemast.

Teie olete nende asjade tunnistajad!””

Nii nagu Tema armastatud jüngrid, on ka iga Taevase Isa laps, kes on otsustanud astuda sisse ristimise väravast, teinud lepingu olla Päästja tunnistaja ja hoolitseda abivajajate eest kogu meie sureliku elu jooksul. Selle kohustuse tegi meile selgeks Mormoni Raamatu suur prohvet Alma sajandeid tagasi Mormoni vete ääres:

„Kuna te soovite tulla Jumala lambatarasse ja olla kutsutud tema rahvaks ja olete nõus kandma üksteise koormaid, et need oleksid kerged;

jah, ja olete nõus leinama koos nendega, kes leinavad; jah, ja trööstima neid, kes vajavad tröösti, ja seisma kui Jumala tunnistajad igal ajal ja kõiges ja kõikjal ‥, kuni surmani välja, et Jumal saaks teid lunastada ‥, et teil võiks olla igavene elu.”

Kui olete ustav nendele lubadustele, avastate, et Issand peab oma lubadust toetada teid teie teenimistöös, muutes teie koormad kergeks. Te õpite Päästjat tundma ja aja jooksul muutute Tema-sarnaseks ning saate „täiuslikuks temas”. Teisi Päästja nimel aidates avastate, et lähenete Temale.

Paljudel teist on armsaid inimesi, kes uitavad igavese elu rajast eemale. Te mõtisklete, mida veel teha, et neid tagasi tuua. Võite loota Issandale, et Ta ligineb neile, kui teenite Teda usuga.

Mäletate Issanda lubadust Joseph Smithile ja Sidney Rigdonile, kui nad olid oma perede juurest eemal Tema ülesandeid täitmas: „Minu sõbrad Sidney ja Joseph: Teie peredega on hästi; nad on minu kätes ja ma teen nendega nii, nagu ma heaks pean, sest minus on kõik vägi.”

Kui te seote abivajajate haavu, toetab teid Issanda vägi. Tema käed on välja sirutatud koos teie kätega, et aidata ja õnnistada meie Taevase Isa lapsi.

Iga Jeesuse Kristuse lepinguteenija saab Vaimult Tema juhatust, kui nad õnnistavad ja teenivad teisi Tema nimel. Siis tunnevad nad Päästja armastust ja leiavad rõõmu Talle liginemisest.

Olen Issanda ülestõusmise tunnistaja, otsekui oleksin olnud koos kahe jüngriga Emmause tee äärde jäänud majas. Ma tean, et Ta elab.

See on Tema õige Kirik – Jeesuse Kristuse Kirik. Kohtupäeval seisame me silmitsi Päästjaga. See saab olema suure rõõmu aeg neile selles elus, kes on Tema teenistuses Tema ligi tulnud ja võivad innukalt oodata, et kuulevad Tema sõnu: „See on hea, sa hea ja ustav sulane.”

Tunnistan sellest ülestõusnud Päästja ja meie Lunastaja tunnistajana, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.