“Ko e Fatongia ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi he Ngāue Fakafaifekaú: ‘Fakaava Ho Ngutú, pea ʻE Fakafonu Ia,’” Fuakava Motuʻá – Tohi Lēsoni ʻa e Faiako Seminelí (2026)
“Ko e Fatongia ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi he Ngāue Fakafaifekaú: ‘Fakaava Ho Ngutú, pea ʻE Fakafonu Ia,’” Fuakava Motuʻá – Tohi Lēsoni ʻa e Faiako Seminelí
Teuteu Ngāue Fakafaifekaú: Lēsoni 199
Ko e Fatongia ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi he Ngāue Fakafaifekaú
“Fakaava Ho Ngutú, pea ʻE Fakafonu Ia”
Neongo kuo kole mai ʻe he Tamai Hēvaní ke tau vahevahe ʻa e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí mo e niʻihi kehé, ka ʻoku ʻikai ke Ne ʻamanaki mai ke tau fakahoko toko taha ia. ʻI heʻetau ako ke ʻiloʻi mo muimui ki he Laumālié, te Ne tataki kitautolu ʻi heʻetau ngaahi ngāue fakafaifekaú. ʻE lava ke tokoni ʻa e lēsoni ko ʻení ke vakaiʻi ʻe he kau akó ʻa e ngaahi founga ʻe lava ke tokoniʻi ai kinautolu ʻe he Laumālié ke vahevahe ʻa e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí mo e niʻihi kehé.
Teuteu ʻa e tokotaha akó: Fakaafeʻi e kau akó ke kole ki ha taha ʻosi ngāue fakafaifekau ke vahevahe ha aʻusia ne tokoniʻi ai ia ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻi heʻene ngāue fakafaifekaú. Pe ko ha fakakaukau ʻa e kau akó ki ha ngaahi aʻusia kuo nau maʻu ʻi he taimi naʻe tokoniʻi ai kinautolu ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ke vahevahe ʻa e ongoongoleleí mo e niʻihi kehé.
Ngaahi ʻEkitivitī Ako ʻOku Ala Fakahokó
ʻOku mahuʻinga ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní
Fakakaukau ke kamata e kalasí ʻaki hano ʻoange ki ha tokotaha ako ha ngāue he ʻikai lava ke fakakakato taʻe ʻi ai ha meʻa pau. Hangē ko ʻení, te ke lava ʻo fakamaʻu ha foʻi sikalu ʻi ha konga papa pea kole ki ha tokotaha ako ke ne taʻaki ia kae ʻoua naʻa ʻoange ha meʻangāue ke ne fakahoko ʻaki ia. Hili ʻa e ʻikai lava ʻe he tokotaha akó ʻo fakakakato ʻa e ngāué, ʻoange kiate ia ʻa e meʻa ʻoku fiemaʻú, hangē ko ha meʻangāue vete sikalu (screwdriver).
-
Ko e hā ha ngaahi ngāue he ʻikai lava ke fai taʻe kau ai ha meʻa pau?
Makehe mei he fakamatala ko ʻeni mei he Palōfita ko Siosefa Sāmitá, mahalo te ke fakakaukau ke fakaafeʻi e kau akó ke lau ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 42:14, ʻo kumi ʻa e fiemaʻu tatau.
Lau ʻa e lea ko ʻeni mei he Palōfita ko Siosefa Sāmitá (1805–44), ʻo kumi ha meʻa ʻoku tau fiemaʻu ke vahevahe lelei ai ʻa e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí.
Kuo pau ke malanga ʻaki ʻa e Ongoongoleleí ʻe he tokotaha kotoa pē ʻi he mālohi ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní; pea he ʻikai ke lava ʻe ha taha ʻo malanga ʻaki ʻa e Ongoongoleleí taʻe kau ai ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní. (Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palesiteni ʻo e Siasí: Siosefa Sāmita, 383)
-
ʻOkú ke pehē ko e hā he ʻikai ke tau lava ai ʻo malanga ʻaki e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí taʻe kau ai e Laumālie Māʻoniʻoní?
Lisi ʻi hoʻo tohinoa akó ʻa e ngaahi founga lahi taha te ke lava ʻo fakakaukau ki ai ʻe lava ke tokoniʻi kitautolu ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ke malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí.
Fakapapauʻi ki he kau akó ʻoku sai pē kapau ʻoku ʻikai ke nau lava ʻo fakakaukau ki ha ngaahi founga lahi. Kole ange ke nau tānaki atu ki heʻenau lisí ʻi heʻenau ako e lēsoni ko ʻení. Poupouʻi foki kinautolu ke fekumi ki ha tataki fakalaumālie ki he founga ʻe lava ke tokoniʻi ai kinautolu ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻi heʻenau moʻuí he taimí ni pea ʻi he kahaʻú foki.
Ko e ngaahi fatongia ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní
ʻOku tokoniʻi kitautolu ʻe he ʻEikí ke vahevahe ʻEne ongoongoleleí mo e niʻihi kehé ʻaki hono fekauʻi mai kiate kitautolu ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní (vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 79:1–2). ʻOku akoʻi kitautolu ʻe he folofolá ki he founga ʻe lava ke tokoniʻi ai kitautolu ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻi heʻetau ngāue fakafaifekaú.
Kimuʻa pea kamata e kalasí, hiki e ngaahi fakahinohino ko ʻení ʻi he palakipoé. Fakakaukau ke vahe ha ngaahi hoa ke lau ha ngaahi veesi kehekehe.
Mahalo te ke fie fakamatalaʻi ange ki he kau akó ʻoku faʻa ʻuhinga ʻa e folofolá he taimi ʻe niʻihi ki he Laumālie Māʻoniʻoní ʻi ha ngaahi hingoa kehekehe. “Ko e ngaahi huafa kehe ʻoku faʻa ʻuhinga ki he Laumālie Māʻoniʻoní ko e Laumālie ʻo e ʻOtuá, Laumālie ʻo e ʻEikí, Fakafiemālié, mo e Laumālié” (vakai, Bible Dictionary, “Holy Ghost”).
ʻE ala tokoni foki ke fakamatalaʻi ange ʻoku ʻuhinga ʻa e “nau” ʻi he ʻAlamā 17:3 ki he ngaahi foha ʻo Mōsaiá, pea ʻuhinga ʻa e “au” ʻi he 3 Nīfai 28:11 kia Sīsū Kalaisi.
Fakaʻaongaʻi e ngaahi potufolofola ko ʻení ke fakakakato ʻaki e fakamatalá: ʻE lava ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻo …
-
Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 31:11
Te ke lava ʻo fakaafeʻi ʻa e kau akó ke nau tohi ʻi he palakipoé ʻa e founga ne nau fakakakato ai e fakamatalá. Te nau ala fakamatalaʻi ʻa e ngaahi fatongia ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní hangē ko ʻení: ʻE lava ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻo …
-
Tokoni ke tau ʻilo e meʻa ke lea ʻakí (Mōsese 6:32, 34).
-
ʻAve ʻa e pōpoaki ʻa e ʻEikí ki he loto ʻo e niʻihi kehé (2 Nīfai 33:1).
-
Tokoniʻi kitautolu ke tau faiako ʻaki e mālohi mo e mafai ʻo e ʻEikí (ʻAlamā 17:3).
-
Fakamoʻoni ki he Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisi (3 Nīfai 28:11).
-
Tokoni ke tau ʻiloʻi ʻa e meʻa ke faí mo e feituʻu ke ō ki aí (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 31:11).
Hili e tohi ʻa e kau akó ʻi he palakipoé, te ke lava ʻo fakaafeʻi kinautolu ke vahevahe ha ngaahi fatongia kehe ʻe lava ke fakahoko ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻi heʻetau vahevahe ʻa e ongoongoleleí.
Mahalo te ke fie fai ha fehuʻi hangē ko ʻení ke tokoni ke mahino ki he kau akó ʻoku fiemaʻu ha ngāue fakalaumālie kae lava ke maʻu e takaua ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní.
-
-
Ko e hā ha ngaahi ngāue te tau lava ʻo fai ke maʻu ai e takaua ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní?
ʻE lava ke vahevahe ʻe he kau akó ha ngaahi meʻa hangē ko e lotu fakamātoató, ako folofola maʻu peé, tauhi e ngaahi fuakavá, mo e talangofua ki he ngaahi fekau ʻa e ʻOtuá (vakai, Malanga ʻAki ʻEku Ongoongoleleí: Ko ha Fakahinohino ki hono Vahevahe ʻo e Ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí [2023], 113).
ʻE lava ke tokoni ʻa e aʻusia ko ʻeni meia ʻEletā Lasipení ke ʻilo ʻe he kau akó ʻa e founga ʻe lava ke tokoniʻi ai kitautolu ʻe he ngaahi fatongia ko ʻeni ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ke vahevahe e ongoongolelei ʻa e Fakamoʻuí. Te ke lava ʻo huluʻi ha kiʻi konga mei he “Tuku ke Taki ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní,” mei he taimi 4:43 ki he 5:59, ʻo kiʻi taʻofi tuʻo ua pe tolu ke aleaʻi ʻa e feituʻu ʻoku mamata ai ʻa e kau akó ki he ivi tākiekina ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní.
Lau ʻa e fakamatala ko ʻeni meia ʻEletā Lainolo A. Lasipeni ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, ʻo kumi e feituʻu ʻokú ke sio ai ki he ivi tākiekina ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi he aʻusia ʻa ʻEletā Lasipeni ʻi hono vahevahe ʻo e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí.
Ne ʻi ai ha pongipongi māfana ʻi Siulai ne u ongoʻi mo hoku hoá ke ma kumi ha fiefanongo ʻi he Temipale Sikueá. Ne ma tukituki atu he ʻapi ʻo ʻEleuti Sikeifá. Ne fakafisingaʻi kimaua ʻe hono uaifí.
ʻI he kamata ke ne tāpuniʻi e matapaá, ne u ongoʻi ke fai ha meʻa ne teʻeki ke u fai kimuʻa, pea kuo teʻeki pē ke u toe fai kimui ai! Ne u mono atu hoku vaʻé he matapaá mo fehuʻi ange, “ʻOku toe ʻi ai ha taha te ne ngali tali ʻema pōpoakí?” Ne tokanga mai hona ʻofefine taʻu 16 ko Maʻatí, pea naʻá ne lotua lahi he ʻaho kimuʻá ke maʻu ha fakahinohino. Ne mau feʻiloaki mo Maʻati, pea aʻu ki ha taimi ne kau mai mo ʻene faʻeé ki he lēsoní. Ne na kau lōua ki he Siasí.
Kuo papitaiso ʻeni ha toko 136, ko e ola ʻo e papi ʻa Maʻatí, kau ai ha konga lahi hono fāmilí, pea kuo nau fai ha ngaahi fuakava ʻi he ongoongoleleí. ʻOku ou houngaʻia heʻeku fakafanongo ki he Laumālié ʻo mono atu hoku vaʻé he matapaá, he ʻaho māfana ko ia ʻi Siulaí. (“Tuku ke Taki ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní,” Liahona, Mē 2017, 94)
-
Naʻá ke vakai fēfē ki he ivi tākiekina ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi he aʻusia ʻa ʻEletā Lasipení?
Kimuʻa pea fai ʻa e ngaahi fehuʻi ko ʻení, fakakaukau ke ke lea ʻaki ha meʻa hangē ko ʻení: “Hili ʻeku fai ʻa e ngaahi fehuʻi takitaha ka hokó, te u ʻoatu ha sekoni ʻe 30 ke ke fakakaukau ai kimuʻa peá ke toki talí.” Fai ʻa e fehuʻi ʻuluakí pea sio ʻi ha uasi pe lau fakalongolongo pē kiate koe kimuʻa pea fakaafeʻi ha ngaahi fakamatalá. Hili e vahevahe ʻa e kau akó, toe fai pē ʻa e meʻa tatau ki he fehuʻi hono uá. ʻI hono ʻoange ha taimi ki he kau akó ke nau fakakaukau ai ki he ngaahi fehuʻí kimuʻa pea fakaʻatā ha ngaahi fakamatalá, ʻe lava ke fakaafeʻi ai ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní, ʻoange ha faingamālie lahi ange ki he kau akó ke nau fakakaukau ki ha tali, pea faʻa iku ke fanongo mei he kau ako ʻoku ʻikai ke nau faʻa vahevahé.
-
Ko e fē ha taimi kuo tokoniʻi ai koe pe ko ha taha ʻokú ke ʻilo ʻe he ʻEikí ke vahevahe ʻa e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí ʻi he tokoni ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní?
-
Ko e fē ha taimi kuó ke ongoʻi ai ʻa e ivi tākiekina ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi he taimi naʻe vahevahe atu ai ʻe ha taha ʻa e ongoongoleleí kiate koe?
Fekumi ki he Laumālie Māʻoniʻoní ʻi heʻetau vahevahe ʻa e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí
-
Ko e hā ha ngaahi faingamālie te ke ala maʻu ke vahevahe ʻa e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí mo e niʻihi kehé?
ʻE lava ke vahevahe ʻe he kau akó ha ngaahi meʻa hangē ko e taimi ʻoku fakafehuʻia ai ʻenau tui fakalotú ʻe ha kaungāmeʻa, taimi ʻoku nau fakafiemālieʻi ai ha mēmipa ʻo e fāmilí, taimi ʻoku nau akoʻi ai ha lēsoni ʻi he lotú, taimi ʻoku tohi ai ʻi he mītia fakasōsialé, mo e ngaahi meʻa peheé. ʻI he tali ʻa e kau akó, te ke lava ʻo hiki ʻenau ngaahi talí ʻi he palakipoé.
Fakakaukau ke vahevahe e kalasí ki ha fanga kiʻi kulupu iiki pea fakaafeʻi kinautolu ke fakakakato e ʻekitivitī ko ʻení. ʻE lava ke vahevahe ʻe he kau akó ha potufolofola, hangē ko ia ʻi he konga kimuʻa ʻo e lēsoní, ʻe lava ʻo tokoni ke nau manatuʻi ʻa e founga ʻe lava ke tokoniʻi ai kinautolu ʻe he Laumālié ʻi he ngaahi tūkunga ko ʻení.
Fili ha tūkunga ʻe ua te ke lava ai ʻo vahevahe ʻa e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí mo e niʻihi kehé. Aleaʻi ʻa e ngaahi fehuʻi ko ʻení ki he tūkunga takitaha:
-
Te ke lava fēfē ʻo fekumi mo muimui ki he ivi tākiekina ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi he tūkunga ko ʻení?
-
ʻE tokoniʻi fēfē koe ʻe he ʻEikí ke ke vahevahe ʻa e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí ʻi he tūkunga ko ʻení ʻo fakafou ʻi he Laumālie Māʻoniʻoní?
Fakaafeʻi e kau mēmipa ʻo e kulupu takitaha ke vahevahe ha meʻa mei heʻenau fealēleaʻaki fakakulupú. Te ke lava ʻo fehuʻi ki he kau akó pe ko e hā ha meʻa kuó ne tokoniʻi kinautolu ke nau ako ʻa e founga ʻoku lea ai ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní kiate kinautolú. Fakakaukau ke vahevahe hoʻo fakamoʻoni ki he mahuʻinga ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi heʻetau vahevahe ʻa e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí.
Te ke lava ʻo fakamatalaʻi ki hoʻo kau akó ʻoku akoʻi ʻe he Malanga ʻAki ʻEku Ongoongoleleí: Ko ha Fakahinohino ki hono Vahevahe ʻo e Ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí ko e ako ko ia ke fakatokangaʻi ʻa e ivi tākiekina ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní “ko ha founga māmālie ia ʻoku fiemaʻu ai ʻa e ngāue faivelengá mo e faʻa kātakí” (119). Poupouʻi kinautolu ke nau faʻa kātaki ʻi heʻenau feinga ʻi he ʻaho takitaha ke ʻiloʻi mo falala ki he Laumālie Māʻoniʻoní. ʻI heʻenau fai iá, te nau hoko ai ko ha faifekau mālohi ʻi he toʻukupu ʻo e ʻEikí.