Come, Follow Me
Mei 4–10. “Ieremen kahngohdiong Kauno, Ieremen Masak“: Nempe Kan 11–14; 20–24; 27


Mei 4–10. ‘Ieremen kahngohdiong Kauno, Ieremen Masak: Nempe Kan 11–14; 20–24; 27,“ Kohdo, Idawehn Ie—Ong nan Ihmw oh Mwomwohdiso: Kadehde Mering 2026 (2026)

“Mei 4–10. ‘Ieremen kahngohdiong Kauno, Ieremen Masak,’” Kohdo, Idawehn Ie: Kadehde Mering 2026

Kilel en Wadi Rum

Sapwtehn limwahn Sainai Peninsula

Mei 4–10: ’Ieremen kahngohdiong Kauno, Ieremen Masak”

Nempe Kan 11–14; 20–2427

Iten ma alu, e sohte lel sompar 40 en seiloak sang nan sapwtehn en Sainai kolahng sapwen inou nan Kenan. Ahpw iei ih wen ansou me seri en Israel kan anahne— kaidehn pwe irail en alu kipehdi wasahu ahpw ngehno en kak kipehdi palingerail: wen doh ehu me mie nan pwungen ihs irail oh ihs me re kak wiahda ni duwen arail wia sapwelimen Kauno aramas en inou kei.

Pwuhk en Nempe kan kawehwehda ekei me wiawi nan erein sompar 40 o, oh pil iangahki iren kasukuhl me irail seri en Israel kan anahne esehla mwohn arail pahn pedelong nan sahpw en Inouo. Irail esehla koapwoaroapwoarki sapwelimen Kauno ladu ko (kilang Nempe kan 1). Irail esehla mwomwen arail pahn pwoson sapwelimen Kauno manaman, itarete arail sohte koapwoaroapwoarki mour en mwuhr (kilang Nempe kan 13–14). Oh irail pil esehla me mah re sohte pahn ahniki pwoson palingenerail pahn lelehng nan apwal, ahpw re koluhla oh sohpeilahng Sounkomouro en kamaiau irailda (kilang Nempe kan 21:4–9).

Kitail koaros pil duwehte mehn Israel ako. Kitail ese ia mwomwen palingenetial ah kin salongala, oh iren kaweid me re esehla ko kak sewese kaunop kitailda en pedelong nan sapwen inou o: mour soutik rehn Samatail Nanleng.

Ong oaralap en Pwuhk en Nempe Kan, kilang “Nempe Kan“ nan Paipel Diksineri.

kilel en Onop

Madamadau en Kasukuhl kan ong Nan Ihmw oh Mwomwohdiso

Nempe Kan 11:11–17, 24–29}; 12

Koaros kak alehdi kaudiahl, ahpw Kauno kin kaweid sapwelime mwomwohddiso sang ni ah kin doadoahngki Sapwelime soukohp.

Nan Nempe Kan 11:11–17, 24–29, kilang kahpwal me Moses lelehng loale oh iren kaweid me Kauno ketkiheng. Ni amw madmadau, ia wehwehn dahme Moses koasoaia ansou me e nda I kasik “me sapwelimen Kauno aramas soukohp ekei“? (ire 29). Ni omw pahn medemedewe kalelapak wet, rapahki pasapeng kan nan ahn Piresedend Russell M. Nelson’s padahk “Kaudiahl ohng Mwomwohdiso, Kaudiahl ohng Atail Mour“ (Liahona, Mei 2018, 93–96).

Kitail koaros kak alehdi kaudiahl, ahpw, e sohte wehwehki me kitail kak kaweid sapwelimen Kauno aramas duwehte dahme Moses wia. Kemwekid me wiawi nan Nempe Kan 12 kasansalihla met. Irair keperda me komw diarada nan iralaud wet? Dah ke leme Kauno men ken wehwehki me pid pein amw kaudiahl oh ideidawehn Sapwelime soukohp kan?

Pil king 1 Nihpai 10:17; Doctrine and Covenants 28:1–7; Dallin H. Oaks, “Wiepen Koasoaipene RiauLiahona, Nohpempe 2010, 83–86.

Nsonohki soahng kan me keieu kesemwpwal. Ekei aramas toutoukihla iren wadawad en ehu ehu wihk nan Kohdo, Idawehn Ie. Ni omw pahn pilehu onopki kairekdi en ireh kan, idawehn Ngehn Sarawi. Medewe pein ahmw anahn kan oh anahn en aramas me ke pahn kasukuhlih ko. Ni ahmw udahn wewehki oh momourki ni unsekehu kosonned en ehu wihk e pahn kak sawas laud sang omw pahn wadwadekete iralaud kan.

Nempe Kan 12:3

“Moses inenen aktikitik.“

Ekei aramas kin pwuriamwei kihla mehlel ni arail kin esehda me Moses, me wia kaun kaidehn mehn mwamwahl men me uhda mwohn Parao oh wia soangen manaman tohto sang ni sapwelimen Kauno manaman, pil “aktikitik mehlel“ (Nempe Kan 12:3). Ia wehwehn aktikitik? Pilahnehng onopiki ahn Elder David A. Bednar kawehwe nan “Mohngiong Aktikitik oh KarakarahkLiahona, Mei 2018, 30–33) de “Aktikitik, Karakarahk“ Nan mehn sewesepen rapahki iren pwuhk sarawi (Laipirehri en Rongamwahu)

Dahme ke esehsang ahn Moses karasaras en aktikitik nan Eksodus 18:13–25; Nempe Kan 11:26–29;Nempe Kan 12; Ipru 11:24–27; oh Moses 1:10–11? Komw pahn pil men medemedewe ia mwomwen Sounkomoura ah kasalehda aktikitik (kilang Madiu 11:29; 27:11–14;Luk 22:41–42; Sohn 13:4–5). Dahme karasaras pwukat padahkiheng uhk?

Nempe kan 13–14

Sang ni pwoson Kauno, I kak ahniki koapwoaroapwoarki nan mour en mwuhr.

Ni omw pahn wadek Nempe Kan 13–14, song en kilang me koh me momourki ahn mehn Israel ko mour. Dahme ke leme me re men “pwurehng pwurkihla Isip“? (Nempe Kan 14:3). Ia mwomwen omw pahn kak kawehwehda “ngehn“ teio me mihmi rehn Kalep? (Nempe kan 14:28). Dahme ke esehla me pid pwoson en Kalep oh Sosua, oh ia mwomwen omw pahn kak doadoahngki ara ong irair kan me ke lelehng?

Moses oh ekei lipoahrok en Isirael ko

Lipoahrok ehk en mehn Isirael ko masopwehk; Sosua oh Kalep ahniki pwoson. Sosua oh Kalep: Lipoahrok Peik, sang Douglas Klauba. © Lifeway Collection/licensed sang goodsalt.com

Nempe Kan 21:4–9

aikoahn en seminehri
Ma I pahn kilenglahng Sises Krais ni pwoson, E pahn kak kamaiauda pali ngeni.

Soukohp akan en nan Pwuhk en Mormon ese duwen soai me dierek nan Nempe Kan 21:4–9 oh wehwehki kawehwepe me sarawi. Wadek arail padahk kan me pid soai wet nan 1 Nihpai 17:40–41;Alma 33:18–22; oh Ilemen 8:13–15. Iet ekei kalelapek me komw kak medemedewe:

  • Dahme sinek pirahs oh rasehng?

  • Dahme ngelingel en sinek o rasehng?

  • Mehn Israel udahn anhne ren “[ kilang] sinek pirahs o“ (Nempe Kan 21:9 pwe re en kak mwahula. dahme kahrehda ekei aramas ah sohte kilengla? Mie pak soahnge wiawihieng uhk?

  • Dahme ke pehmw ke anahne wia pwe ken kak “kilenglahng sapwelimen Kauno iehros sang ni amw pwoson unsek“ oh kamwahula? (Ilemen 8:15).

Iren wadawad wet pahn kak kataman ehng uhk me pid ekei ansou nan pwuhk sarawi ahpw mehlel ansou me aramas kan kin anahne poadedieng Krais. Ni karasaras, karasa mahsen en Nempe Kan 21:4–9 ong Madiu 14:25–31 oh 1 Nihpai 8:24–28 (pil kilang kilel kan me mih ni imwin oaralap en wihk et). Dahme me kin kahrei kitail sang rehn Krais? Ia mwomwen Ah kin kapaiada aramas me kin poadediong ih?

Pil kilang“ Sises, Komwihte nan Ai Lamalam” ( Pwuhk en Koul en Sarawi Kan, nempe 141).

Nempe Kan 22–24

I kak idawehn kupwuren Kauno, ansou me mehteikan pahn idingkinie ien deh wia.

Ni ansou me Balak, Nanmwarki en Moab, esehda me mehn Isiral ko kerendohr, e ahpw ileklahng Balaam, ohl emen me kin mai en kapaiahda oh keria. Palak men en kariahla mehn Israel ko. Tehk mwahu ia mwomen Balak ah song en iding Balaam (kilang Nempe Kan 22:5–7, 15–17), oh medewehda koasongosong me ke kak lelehng me pahn uhwengada kupwuren Koht. Soahng da me ke pwungki sang nan ahn Balaam pasapeng ko nan Nempe Kan22:18, 38; 23:8, 12, 26;24:13? Kansensuwedpehu, Palaam lohdieng nan kasongosong oh pitiedi mehn Israel kan (kilang Nempe Kan 31:16; Sud 1:11). Doandoaropwe ia mowmen ahmw pahn kak pwospwoson Kauno itarete ma mehtei kan kasongosongih iuk.

kilelen seksin en seri kan

Madamadau kan ong Kasukuhlih Seri kan

Nempe Kan 11:4–10

I kak kapingki dahme Kauno ketikihiengie.

  • Kalelapak rehn noumw seri kan ma re tamataman ekei manaman me Kauno wia pwehn sewese mehn Israel ko (kilang “Koalokolok En Isip“ oh “Pahsohpahu” nan soai kan en Kadehde Mering, 67–74). Mwuri komw uhda kak oaralap iheng irail Nempe Kan11:4–10, kasansalehda me mehn Israel ko manokelahr arain pai kan oh tepida kaulim. Mehnia kapai me kitail kin manokehla ekei ansou?

  • Ni omw pahn kin rong de koulki koul en kaping kan, me rasehng “Wadek Kapaipomw Kan“ (Pwuhk en koul en Sarawi Kan, Nempe 241), noumw seri kan kak mahleniedi kilel en kapai kan me Kauno ketkiheng irailehr.

Nempe Kan 12

Kauno kupwuriki ien idawehn Sapwelime soukohp o.

  • Pwehn kapehse Nempe Kan 12, komw kak padahkiheng noumw seri kan me Kauno sohte kupwurperenki Aron oh Miriam, rien Moses pwutako oh serepeino. Luke irail en wadek Nempe Kan 12:1–8 oh rapahki kahrepe kan. Pilahnehng doadoangki Pwuhk en Kilel en sewese noumw seri kan aramas kan me mie karaseperail nan pwuhk sarawi, me kin wauniki sapwelimen Kauno soukohp oh kin kapaida. Ia mwomwen atail kin kapaida ni ansou me kitail kin idawehn sapwelimen Kauno soukohp?

Nempe Kan 21:6–9

I kak kilenglahng Sises Krais.

  • Komw kak doadoangki “Moses oh Sinek Pirahs o“ nan Soai kan en Kadehde Mering, 83–84, en sewese noumw seri kan esehla dahme wiawi nan Nempe Kan 21:6–9. Ia mwomwen sinek pirahs o ah duwehte Sises Krais? (kilang Sohn 3:14–15. Noumw seri kan mwein pahn pil perenki wiahda sinek sang daropwe oh ntingiheng powe soahng mengei kan me re kak wia en “kilenglahng sapwelimen Kauno Iehros o ni pwoson“ (Ilemen 8:15).

    1:2

    Moses and the Brass Serpent

  • Seri laud kan kak pilada ehu iren pwuhk sarawi pwukat oh ehukihda dahme e kapatahieng arail wehwehki soai o:}1 Nihpai 17:41; Alma 33:18–20; Ilemen 8:13–15;Doctrine and Covenants 6:36.

Sinek Prahs

Sinek Prons, sang Brent Evans

Nempe Kan 22–24

I kak idawehn kuwpuren Kauno, itarate ma mehteikan kin iding kinie ien deh.

  • Oaralapahda Nempe Kan 22:1–18 ong noumw seri kan, kasalehda ia mwomwen Balaam ah sohte men kariahla sapwelimen Kauno aramas kan, itarete Balak, nanmwarki en Moab, pahn kiheng en wahuih oh en kepwehpwe. Eri komw kak sewese noumw seri kan kilang iren pwuhk sarawi kat oh rapahki lepin mahsen me re pehm e kasalehda me Balaam men idawehn Koht: Nempe Kan 22:18; 23:26;24:13. Ele noumw seri kan pahn men pilada ehu lepin mahsen me re pwungki oh ntingihda nan kisin tehn daropwe pwehn kak sawas katamen ehng irail en peikieng Kauno.

Ong pil ekei, kilang makasihn en sounpwong et Kempaokepahi.

Kilel me kasalehda Sihses pohn lohpwuo, sinek pirahs o, Sises sewese Peter alu pohn sehd o, oh ahn Lehi ouraman o.

Pali meing powe:Kalohpwualahn Sises Krais. Pali maun powe:Moses oh Sinek pirahs o, sang Judith Mehr. Pali meing ni kapi :Soun kaunsek Pwoson, sang Kelsy oh Jesse Lightweave. Pali maun ni kapi:Ahn Lehi Ouraman, sang Jerry Thompson

Praimeri Akdipidi peit: I kak kilenglahng Sises Krais