“25–31 mayo. “Li Qaawa’ kixwaklesi jun aj kolol reheb’”: Jueces 2–4; 6–8; 13–16,” Kim, Taaqehin—Choq’ re li ochoch ut li iglees: Li Najter Chaq’rab’ 2026 (2026)
“25–31 mayo. “Li Qaawa’ kixwaklesi jun aj kolol reheb’,”” Kim, Taaqehin: Li Najter Chaq’rab’ 2026
“I Will Surely Go with Thee”—Deborah the Prophetess [“Us b’i’, tinxik chawix”—xDebora li profeet ixq], xb’aan li xDes Leavitt
25–31 mayo: “Li Qaawa’ kixwaklesi jun aj kolol reheb’”
Jueces 2–4; 6–8; 13–16
Chiqajunilo ak naqanaw chan ru li maakob’k, li yot’e’k xb’aan li qamaak, ut xjalb’al qak’a’uxl ut xyeeb’al naq ink’a’ chik taqab’aanu. A’b’an, k’iila sut nasach sa’ qach’ool li ak xqaye, ut, naq noko’aaleek, nokomaakob’k wi’chik. A’an a’in li nak’ulman k’iila sut sa’ li hu Jueces. Chi q’unob’resinb’ileb’ xch’ool xb’aan lix na’leb’eb’ ut lix paab’ahomeb’ laj Kanahanita—li ke’ralinasi raj sa’ li ch’och’ a’b’an ink’a’ ke’xb’aanu—eb’ laj Israelita ke’xq’et lix sumwank rik’in li Qaawa’ ut ke’xkanab’ xloq’oninkil. Xmaak a’an, ink’a’ chik ke’kole’ rix xb’aan ut ke’ok sa’ preexil. A’ut naq kik’ulman a’an, li Qaawa’ junelik kixkanab’ lix tenamit re li sumwank chixjalb’al xk’a’uxl ut kixwaklesi ani li taakoloq reheb’, jun taqlanel sa’ xteepeb’ aj pleet, “aj raqol aatin” kiyehe’ re. Moko tiikeb’ ta chixjunileb’ laj raqol aatin sa’ li hu Jueces, a’b’an ke’wan li ke’xk’anjela xnimal lix paab’aaleb’ re xkolb’aleb’ li ralal xk’ajol laj Israel ut xk’ojob’ankileb’ wi’chik sa’ sumwank rik’in li Qaawa’. Eb’ li seraq’ a’in neke’xjultika qe naq maak’a’ naxye k’a’ru xnajtob’resin qe rik’in li Jesukristo, a’an aj Kolol re Israel ut junelik naraj qakolb’al ut qak’ulb’al wi’chik wi nokosutq’i rik’in.
Re xtzolb’al k’a’ru wan sa’ li hu Jueces, chi’ilmanq “Jueces” sa’ li K’utul Raqal reheb’ li Loq’laj Hu.
Li na’leb’ re tzolok sa’ li ochoch ut sa’ li iglees
Jueces 2:1–19; 3:5–12
Li Qaawa’ naxkuy inmaak joʼ kʼihal sut ninjal ink’a’uxl.
Li hu Jueces naru nokoxq’us ut naru ajwi’ naxwaklesi qach’ool. Sik’ li q’usuk ut li waklesink a’in naq yooqat chirilb’al Jueces 2:1–19; 3:5–12. Chan ru naq li nakawil nakatxq’us ut naxwaklesi laa ch’ool laa’at?
Qayehaq, wi Jueces 2:19 yoo raj chi aatinak chawix laa’at ut li nakat-aaleek wi’ sa’ xna’ajeb’ laj Israelita, k’a’ raj ru tixye? Wi Jueces 3:9 yoo raj chi aatinak chirix li xb’aanu li Qaawa’ re aakolb’al laa’at, k’a’ raj ru tixye?
Naru nakawileb’ li patz’om ut li sumehom sa’ li perel 9 sa’ Choq’ re Xkawilaleb’ li Saaj: Jun tenq’ re xsik’b’al ru laa b’e. Chan ru naq li na’leb’ wan aran nak’anjelak sa’ xnumsihomeb’ laj Israelita sa’ li hu Jueces? K’a’ru naxk’ut a’in chawu chirix li Jesukristo?
Jueces 4:1–15
Naru nintenq’aheb’ li was wiitz’in chixpaab’ankil li Qaawa’.
Wan naq jun kristiaan naru naxwaklesi xpaab’aaleb’ naab’aleb’ li kristiaan. Sa’ Jueces 4, a’an li kixb’aanu li xDebora. Il resil a’an sa’ Jueces 4:1–15, ut k’e reetal k’a’ru kixb’aanu choq’ reheb’ li kristiaan sa’ xyu’am. Eb’ li patz’om a’in naru nakate’xtenq’a chixk’oxlankil chan ru naq li kixnumsi xDebora wan xyaalal sa’ laa yu’am:
-
Chan raj ru taach’olob’ li ke’wan wi’ laj Israelita sa’ li kutan a’an? (che’ilmanq li raqal 1–3). K’a’ru nakawil sa’ li kutan a’an li juntaq’eet rik’in li kutan a’in—sa’ junjunqalil ut jo’ tenamit.
-
K’a’ru kixye ut kixb’aanu xDebora li naxk’ut naq kiwan xpaab’aal chirix li Qaawa’? Chan ru naq kixwaklesi xpaab’aaleb’ li ras riitz’in? K’a’ chik ru nawulak chawu chirix xDebora?
-
K’a’ru nakak’oxla naq kiraj xyeeb’al xDebora sa’ li raqal 14 naq kixye: “Li Qaawa’ a’an aj k’amol b’e chawu”? Chan ru naq li Qaawa’ a’an “aj k’amol b’e chawu” laa’at? (chi’ilmanq Tzol’leb’ ut Sumwank 84:87–88).
K’oxla chan ru naq laa paab’aal chirix li Jesukristo naru narosob’tesiheb’ laa was aawiitz’in jo’ chanru naq lix paab’aal li xDebora kirosob’tesi laj Barak ut eb’ laj Israelita. Re aatenq’ankil rik’in a’in, naru nakawil li raatin li Elder Neil L. Andersen, “Noko’aatinak chirix li Kristo” (Jolomil ch’utub’aj-ib’ re octubre 2020). Sik’ sa’ li raatin (1) k’a’ut naq tat-aatinaq chi k’utk’u chirix li Kolonel (2) ut chan ru naq taab’aanu.
Naru nakatz’iib’a li na’leb’ nakanaw chirix li Jesukristo—li nakataw sa’ li loq’laj hu, li raatineb’ li yo’yookil profeet, ut laa yu’am. Ani naraj ru xnawb’al a’in? Chan ru naq taawotz?
Chi’ilmanq ajwi’ Mateo 5:14–16; 1 Pedro 3:15; “Sa’ xyu’ameb’ li ani chaab’il,” Eb’ li B’ich, 189.
Kanab’eb’ chi wotzok. Wi laa’at aj k’utunel—sa’ laa wochoch malaj sa’ li iglees—k’e reetal naq “eb’ li komon nakatzoleb’ te’ruuq chixwotzb’al chirib’ileb’ rib’ li na’leb’ yookeb’ chixtzolb’al chirix li Kolonel ut lix evangelio. Naq neke’xb’aanu naru neke’xyu’ami li yaal neke’xtzol ut te’ruuq chixwotzb’al” (Li K’utuk jo’ li Kolonel, 26). Naq yooqex chirilb’al Jueces 4, naru nakak’e re li junjunq chi aj tzolonel jun na’leb’ tixsik’ ru sa’ li ch’ol, toja’ naq taab’oqeb’ chixwotzb’al chirib’ileb’ rib’ k’a’ru xe’xtaw.
Jueces 6–8
Li Qaawa’ naru naxk’anjela li sachb’a-ch’oolej naq ninpaab’ lix na’leb’.
Naq yooqat chirilb’al Jueces 6–8, k’e reetaleb’ li hoonal naq li Qaawa’ kixpatz’ re laj Gedeon naq tixpaab’ junaq na’leb’ li chanchan naq ink’a’ truuq chi k’ulmank. Ma xpatz’om aawe naq taab’aanu a’in?
K’a’ru nakak’oxla naq li Qaawa’ naraj xk’utb’al chawu sa’ li seraq’ a’in? Chan ru aawilom li Qaawa’ chixb’aanunkil lix k’anjel us ta chanchan naq sachb’a-ch’oolej?
Jueces 13–16
Li Dios naxk’e inmetz’ew naq ninpaab’eb’ lin sumwank.
Kilaj xmetz’ew laj Sanson sa’ tib’elej jo’ ajwi’ sa’ musiq’ej naq kixq’et lix sumwank rik’in li Dios, jo’eb’ li sumwank okenaqeb’ wi’ laj Nasareo (re xtawb’al xkomon chik li na’leb’ chirixeb’ laj Nasareo, chi’ilmanq Numeros 6:1–6; Jueces 13:7). Naq yooqat chirilb’al li resil laj Sanson sa’ Jueces 13–16, k’e reetaleb’ li raqal li neke’xk’ut naq li Qaawa’ kiwan rik’in laj Sanson, ut eb’ li raqal li neke’xk’ut naq moko anchal ta xch’ool laj Sanson rik’in li Qaawa’.
Naru ajwi’ nakak’oxlaheb’ laa sumwank rik’in li Qaawa’. Chan ru naq li sumwank a’in xe’xk’am chaq xwankilal li Qaawa’ sa’ laa yu’am? K’a’ru nakatzol sa’ li seraq’ chirix laj Sanson li nakatxmusiq’a chixpaab’ankileb’ laa sumwank rik’in li Dios?
Li Hermana Ann M. Dibb kixye: “K’a’jo’ naq usilanb’il laj Sanson naq kiyo’la. Kiyehe’ re xna’, “A’an taatikib’anq xkolb’aleb’ laj Israel sa’ ruq’eb’ laj Filistea” [Jueces 13:5]. A’b’an, naq kik’i laj Sanson, ki’ok chixsik’b’al ru li aaleek re li ruchich’och’ chiru lix na’leb’ li Dios. A’an kixsik’ ru li k’a’ru “kiwulak chiru” [Jueces 14:3] ruuchil li k’a’ru tiik ru. Chi k’iilasutinb’il, li loq’laj hu naxye naq “xko’o” [Jueces 14:7], ut a’an naxch’olob’eb’ lix b’eenik ut lix b’aanuhom laj Sanson. Ruuchil xwaklesinkil rib’ ut lemtz’unk sa’ xtz’aqob’resinkil ru li reechanihom, li ruchich’och’ kinumta sa’ xb’een laj Sanson, kisach xmetz’ew li k’eeb’il re xb’aan li Dios, ut kikam naq toj saaj” (“Levantaos y brillad,” Liahona, mayo 2012, 118).
Chi’ilmanq ajwi’ Dallin H. Oaks, “Eb’ li sumwank ut eb’ li teneb’ank,” Jolomil ch’utub’aj-ib’ re abril 2024; Ulisses Soares, “Xkanab’ankil qib’ chiruheb’ li sumwank neke’uxman sa’ xk’ab’a’ li Jesukristo,” Jolomil ch’utub’aj-ib’ re abril 2024.
Li na’leb’ re xtzolb’aleb’ li kok’al
Xb’aan naq a’an a’in li ro’ domingo re li po, us raj naq eb’ laj k’utunel sa’ li Tzoleb’aal reheb’ li Kok’al te’roksi li kok’ k’anjel sa’ “Xtiqb’al li aatin B: Xkawresinkileb’ li kok’al re te’kanaaq chiru chixjunil li yu’am sa lix b’ehileb’ li sumwank re li Dios.”
Jueces 3:7–9, 12–15
Li Jesukristo a’an aj k’amol inb’e.
-
Sa’ Jueces 3 nayeeman resil jun na’leb’ li nak’utuk chirix lix wankil li Kolonel re qakolb’al chiru li maak. Re xtenq’ankileb’ laa kok’al chixk’eeb’al reetal li na’leb’ a’in, naru nakatz’iib’aheb’ li aatin a’in: “ke’xb’aanu li k’aru ink’a’ nawulak chiru li Qaawa’,” “ke’xyaab’a xk’ab’a’ li Qaawa’,” ut “kixwaklesi jun aj kolonel.” Laa kok’al naru te’xsik’eb’ li aatin a’in sa’ Jueces 3:7–9 ut Jueces 3:12–15. K’a’ru naqatzol chirix li Qaawa’ sa’ li na’leb’ a’in?
-
Re xka’jultikankil naq li Jesukristo a’an qaKolonel, naru nakach’utub’eb’ xjalam-uucheb’ li kristiaan, xjalam-uuch li Jesus, ut taak’eheb’ chi huphu. K’e xhoonaleb’ laa kok’al chixb’alq’usinkileb’ li jalam-uuch. Naq te’xtaw xjalam-uuch li Jesus, b’ichahomaq jun b’ich chirix, jo’ “Kixtaqla li Ralal” (B’ichleb’aal choq’ reheb’ li Kok’al, 20–21), ut taaye reheb’ laa kok’al chan ru naq a’an xatxkol.
Jueces 4:1–15
Naru nintenq’aheb’ li was wiitz’in chixpaab’ankil li Qaawa’.
-
Naru nakawoksi “Li xDebora li profeet ixq” sa’ Eb’ li Esilal sa’ li Najter Chaq’rab’, 92–95, re xseraq’inkil chiruheb’ laa kok’al k’a’ru kik’ulman sa’ Jueces 4. Wotzomaq cherib’il eerib’ k’a’ru nawulak cheru chirix xDebora. Chan ru naq lix paab’aal chirix li Qaawa’ kirosob’tesiheb’ li ras riitz’in? K’a’ru naru naqab’aanu re xtenq’ankileb’ li qas qiitz’in chixpaab’ankil li Jesukristo?
2:9Deborah the Prophetess
Jueces 7:1–21
Li Qaawa’ naru naroksi li k’a’ru kok’ re xb’aanunkil jun nimla k’anjel.
-
Oksi Jueces 7:4–7, li perel re kok’ k’anjel re li xaaman a’in, malaj “Li teep aj pleet re laj Gideon” sa’ Eb’ li Esilal sa’ li Najter Chaq’rab’, 96–99, re xk’utb’al chiruheb’ laa kok’al chan ru naq li Qaawa’ kixka’ch’inob’resi li teep aj pleet reheb’ laj Israel. K’a’ut naq li Qaawa’ kiraj naq ka’ch’inaq lix ch’uut aj pleet laj Gideon? (chi’ilmanq Jueces 7:2).
2:37The Army of Gideon
-
Laa kok’al naru te’xyiib’ xjalam-uuch jun yok’leb’ ch’iich’, jun xrambʼal ru chʼoolej, jun xam, ut jun kuk, ut taapatz’ reheb’ b’ar wan reheb’ a’in li te’raj raj ru sa’ li pleet. Chirix a’an naru te’ril Jueces 7:16 re xtawb’al k’a’ru kixye li Qaawa’ naq te’roksi li teep aj pleet re laj Gedeon. Naq yooqex chirilb’al resil li pleet sa’ Jueces 7:19–21, wotzomaq cherib’il eerib’ k’a’ru neketzol chirix li Qaawa’ sa’ li seraq’ a’in.
Samson Puts Down the Pillars [Laj Sanson naxt’aneb’ li oqech], xb’aan laj James Tissot ut xkomoneb’ chik
Jueces 13:5
Xpaab’ankileb’ li sumwank naxk’e inmetz’ew.
-
Lix sumwank laj Sanson rik’in li Qaawa’ kixk’e xmetz’ew sa’ tib’elej, jo’ chanru naq li qasumwank naxk’e qametz’ew laa’o sa’ musiq’ej. Maare taawulaq chiruheb’ laa kok’al xb’aanunkil li ejercicio, ut teeye chan ru naq li ejercicio naxkawob’resi li qajunxaqalil. Chan ru naq xpaab’ankileb’ li qasumwank naxkawob’resi li qamusiq’? (chi’ilmanq Mosiah 18:8–10; Tzol’leb’ ut Sumwank 20:77, 79).
Re xtawb’al xkomon chik li na’leb’, chi’ilmanq li hu Amigos re li po a’in.