“Senuweri 12–18. ‘Nin tapio Koht Kapikadahr Nanleng oh Sampah’: Senesis 1–2, Moses 2–3, Abraham 4–5,” Kohdo, Idawehn Ie—Ong nan Ihmw oh Mwomwohdiso: Kadehde Mering 2026 (2026)
“Senuweri 12–18. ‘Nin tapio Koht Kapikadahr Nanleng oh Sampah’,” Kohdo, Idawehn Ie 2026
Senuweri 12–18: “Nin Tapio Koht Kapikadahr Nanleng oh Sampah”
Senesis 1–2; Moses 2–3; Abraham 4–5
Pwehki sampah me kapil kitail et inenen kaselel oh lingan, e apwal en medewe sampah ni ah “liseliping, oh sohte mwomwe” oh “tehn oh sohte towe” (Senesis 1:2; Abraham 4:2). Ehu mehkot me soaiepen kepikipiko padahkihong kitail iei me Koht kak, ni ansou ah dou pwe, wiahda mehkot kaselel sang mehkot sohte koasoandi. Men inenen kesempwal en taman ansou mour kin mwomwen ping. Sahm Nanleng oh Sises Krais wia Sounkepikipik kei, oh Sapwellimara doadoahk kaselelo ong kitail Ira kak wiahda marain en serehda nan ansou rotorot en atail mour kan. Ira kak audehkihda atail tehno mour. Ira kak wekid kitailla ong aramas sarawi kei me kitail udahn pahn wiahu. Ih wehwehn en kepikipikida duwehte Koht, Senesis 1:26). Kitail ahniki koahiek en duwehla Ih: lapalapala, linganla, oh sarawihla.
Ong ehu oaralap pen Pwuken Senesis, kilang “Senesis” Nan Paipel Dikseneri.
Madamadau en Kasukuhlkan ong Nan Ihmw oh Mwomwohdiso
Senesis 1:1–25; Moses 2:1–25; Abraham 4:1–25
“Sang Nei I Kapikadahr Mepwukat.”
Menda atail sohte ese soahng koaros duwen mwomwen sampah ah Kepikipikdahro, e kesempwal en kilelehdi dahme Koht ketin piladahr en kasalehda duwen Kepikipiko. Dahme Koht ketin padahkihong uhk duwen met nan Senesis 1:1–25; Moses 2:1–25; oh Abraham 4:1–25? Dahme E ketin kupwurikihki ken ese mepwukat? Ni ahmw medewe soai pwukat, ke pil kak medewe dahme re padahkihong uhk duwen Sahm Nanleng, Sises Krais, sampah, oh pein kowe.
Pwe en kalaude ahmw onop, wadek ire pwukat ni ahmw mihmi nan sapwellimen Koht Kepikipik kan de rongorong ehu koul soangen “All Creatures of Our God and King” Koul en Sarawi kan, nempe 62). Ke kak rapahkihda kilel en Sapwellime kepikipik kan me kin kihong uhk pepehm en wauneki me wia Sounkepikipiko. Song ehukihwei kilel kat, iangahki ahmw kadehde, ong mehteikan.
Pil Tehk Doctrine and Covenants 101:32–34.
Mwetuwel en Ihden, sang Grant Romney Clawson
Senesis 1:26–27; Moses 2:26–27; Abraham 4:26–27
I kepikpikdahr rasehng Koht.
Ni ahmw wadek Senesis 1:26–27; Moses 2:26–27; oh Abraham 4:26–27, medewe mwahu ia wehwehn en kepikipikida “rasehng” Koht de “duwehte,” ohl oh lih. Dahme e kesempwalki ong uhk en ese mehlel pwukat nan ire pwukat? Ni karasepe, ia mwomwen mehlel pwukat sair mwomwen ahmw kin kilang pein kowe, mehteikan, oh Koht? Ia mwomwen arail kak sewese iuk ansou ke ahniki pepehm sohte mwahu ong pein kowe?
Pwe en sewese iuk medewe peidek pwukat, song kanekehla ehu sendens me duwe met: “Pwehki ahi ese me I kepikipikida rasehng Koht, I pilada en …” Pwurehng kilang “Your Body is sacred” nan Ong Kakehlepen me Pwulopwul: Mehn Kaweid ong Wiahda Pilipil kan (peit kan 22–29) kak sawas. Medewe pilada mehkot ke pahn wia pwe en kasalehiong Koht me ke ese me palinweromwen sarawi.
Nan kasdo “God’s Greatest Creation” (Laipreri en Rongamwahu), Preseden Russell M. Nelson kadehdehki duwen manaman kopwuriamwei en palinweren aramas. Ni ahmw kilang kasdo wet, pein idek rehmw, “Ia mwomwen Sahm Nanleng ehu kupwuriki I en ahniki pepehm ong palinwereiet? Ia mwomwen met ah weksang padahk kan me kak rongasang mehteikan?
God's Greatest Creation
Ekei aramas kak nda me sang atail kepikipikida rasehng Koht wehwehki me atail madamadau, pepehm, oh ineng kan kamanamanlahr sang Koht oh me kitail sohte anahne en (de sohte kak) kamwahuihala. “Dahme ke pahn inda ong mwo? Soangen koahiek en wehwehki dah ke alehdi sang Mosaia 3:19 oh Ether 12:27?
Pil kilang Russell M. Nelson, “Your Body: A Magnificent Gift to Cherish, ”Liahona, Oahkos 2019, 50–55.
Senesis 1:27–28; 2:1; Moses 3:18, 21–24; Abraham 5:14–18.
Pwopwoud nan pwungen ohl emen oh lih emen kasarawihsangehr Koht.
Adam oh Ihp patpenehr nan pwopwoud ong ansou oh ong mour soutik sang manaman en prihsduhd [me] poatoapoato“ (Russell M. Nelson, “Lessons fromEve ,” Ensain, Nohpempe 1987, 87). Medewe mwahu met ni ahmw wadek Senesis 1:27–28; 2:18–25; Moses 3:18, 21–25; Abraham 5:14–19. Ia mwomwen ahmw kak apwalihki pwopwoud duwen sarawi me Koht ketkihongehr?
Pil kilang 1 Korint 11:11The Family: A Proclamation to the World,” Laipreri en Rongamwahu.
Senesis 1:2; Moses 2:28; Abraham 4:28
I ahniki pwukoah en apwalih sapwellimen Koht kepikipikdahkan.
Dahme Senesis 1:28; Moses 2:28; oh Abraham 4:28 kosoia duwen atail pwukoah ong sapwellimen Koht kepikipikdah kan? Dahme Doctrine and Covenants 59:16 21 oh 104:13 18 kapatahieng dahme ke wehwehki?
Pil kilang Gérald Caussé, “Our Earthly Stewardship,” Liahona, Nohpempe 2022, 57–59; Topics and Questions, “Environmental Stewardship and Conservation,” Laipreri en Rongamwahu.
Senesis 2:2–3; Moses 3:2–3; Abraham 5:2–3
Koht ketih kapwaiadahr oh kasarawilahr rahn en Sapad.
Koht ketin wiadahr rahn en Sapad en sarawi, oh E ketin peki rehtail en kolokolete ah sarawi. Ni ahmw wadek Senesis 2:2–3; Moses 3:2–3; oh Abraham 5:2–3, medewe dahme kin wiahda rahn en Sapad en “kapaida” ong uhk.
Pil kilang Doctrine and Covenants 59:9–13; “The Sabbath is a Delight” (kasdo), Laipreri en Rongamwahu.
Highlight: The Sabbath Is a Delight
Ong pil ekei, kilang pwuken sounpwunget ong makasihn en Liahona oh Ong Kakehlepen me Pwulopwul.
Ire kan ong Kasukuhlih Seri kan
Senesis 1:1–25; Moses 2:1–25; Abraham 4:1–25
Sises ketin kapikadahr sampah.
-
Ia mwomwen ahmw pahn wiahda kasukuhlpen Kepikipikidaho kaperen ong noumw seri kan? Komw kak wairaillahng likin ihmwo pwe en rapahki soahng kan me wiawihda nan ehu ehu ansou en Kepikipiko. Noumw seri kan pil kak kilang kilel kan duwen soahng kan Sises Kapikadahr (kilang “Kepikipikida en Sampah” Soai kan Nan Kadehde Mering, 8–12). Mwuhr kowe oh noumw seri kan kak kosoia duwen Sises Krais mwurin amwail wadek duwen Kepikipikdaho.
-
Kumwail koulkipene ehu koul duwen sampah kaselel wet, soangen “My neavenly Father Loves Me” (Children’s Songbook, 228–29) Mwein noumw seri kan kak kapatahieng koulo soahng teikan Koht kapikadahr me sewese irail pehm Sapwellime limpoak.
Sewese seri kan kasalehda arail koahiek en doadoahngki arail koahiek en madamadau. “Ni ahmw luke seri kan en mahlinihda, wiahda, koalorih, de ntingihada mehkot me doke ehu kosonned en rongamwahu, ke sewese irail wehwehkihla mwahu kosonnedo oh ke kihong irail mehn ketemen ehu ong dahme irail eselahr” (Teaching in the Savior’s Way, 32).
Senesis 1:26–27; Moses 2:26–27; Abraham 4:26–27
I kepikipikidahr rasehng Koht.
-
Noumw seri kan kak tapihada arail pepehm en loaloapwoat oh wauneki pein palinwararail oh paliweren mehteikanni arail pahn esehla me kitail koaros Kepikipikdahr rasehng Koht. Pwe en sewese irail Wehwehkihla dahme met wehwehki, ke kak mweidohng noumw seri kan en kilang pein irail nan ehu kilahs de kilel ni ahmw wadek Moses 2 ong irail. Ke pil kak kasalehiong irail ia mwomwen seri mahn akan ahr pak tohto kin “duwehte” arail pahpa nohno kan (kilang kilel mih nan audlain wet, ni karasepe). Met kak elehda ehu koasoakoasoaipene me pid dahme e kesempwaliki ong uhk en ese me ke kepikipikida rasehngala Semomw Nanleng.
-
Kowe oh noumw seri kan kak pereniki mahlinih ehu paliweren aramas oh tipwapeseng en wiahla pwoasel kei. Ni noumw seri kan ahr kihpene neirail pwoasel kan, irail kak kosoia mwohmw akan irail kak kasalehiong Sahm Nanleng me irail kapingki palinwararail kan.
Senesis 2:2–3; Moses 3:2–3; Abraham 5:2–3
Rahn en Sapad iei sarawi.
-
Ni ahmw wadek Moses 3:2–3, ndahng noumw seri kan en rong dahme Koht ketin wiahier ni rahn keisuho. Sewese noumw seri kan en rapahkihda de mahlinihda kilel en soahng kan irail kak wia ni Rahn Sarawi pwe en wiahng rahn Sarawi ehu oh e weksang rahn teikan. Ehukipene nan pwungamwail dahme e kesempwaliki ong uhk en kolokolete rahn en Sapad en wia rahn Sarawi ehu.
-
Sewese noumw seri kan en kamwomwehda ni ahmw kawkawehwehiong emen kempoakepahmw dahme irail pilikihda en wia soahng kei ni Rahn Sarawi me wauneki Sahm Nanleng oh Sises. Ndahng irail en doadoahngki Senesis 2:2–3 nan arail kawehwe kan. Ia mwomwen wauneki rahn en Sapad kasalehiong Sahm Nanleng oh Sises Krais atail limpoak?
Ong pil ekei, kilang pwuken sounpwunget ong makasihn en Kempoakepah.