Küpsiste ime

Külm tuul ulus ja lumi keerles käsikäru ümber. Jane tõmbas õhukese teki tihedamalt ümber õlgade. Ta jalad tundusid tuimad, kuid ta jätkas kõndimist. Nad olid teel Utah’ osariiki Salt Lake Citysse.

Jane ja tema pere olid Inglismaal saanud teada Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikust. Kui prohvet palus Kiriku liikmetel Utah’sse tulla, säästis tema pere selle reisi jaoks kõikvõimaliku raha. Nad purjetasid üle ookeani. Nüüd rändasid nad käsikäruga üle tasandike. Nad olid mitu kuud kõndinud ja toit hakkas otsa saama.

Pisarad veeresid mööda Jane’i põski alla. „Ma olen nii näljane,” ütles ta oma vanemale vennale Thomasele. „Ma arvan, et ei suuda järgmist sammu astuda!”

Thomas lõikas vankriratta küljest lahtise tüki toornahka. „Võta, näri seda,” ütles ta. „Kõik läheb hästi.”

„Aitäh,” sosistas Jane, kui ta vintsket nahkset tükki näris.

Peagi oli aeg ööseks laagrisse jääda. Mõned mehed lahkusid pühvleid jahtima. Jane lootis, et nad leiavad mõned. Ta kõht tundus nii tühi. Oodates kössitasid Jane ja tema pere väsinud, näljaste ja külmunutena väikese lõkke ümber.

„Ütleme palve,” ütles Jane.

Pere põlvitas ja ema palvetas. „Taevane Isa, meil pole õhtusöögiks süüa. Palun aita meid.”

Jane istus oma vendade ja õdedega hetke vaikselt. Seejärel ajas ema end sirgemaks.

„Mis on?” küsis Thomas.

„Mulle just meenus miski.” Ema kiirustas käsikäru juurde ja avas perekonna kohvri. Siis tõmbas ta välja väikese metallkasti ja avas selle. Selle sees olid kaks väga kõva küpsist. Need olid jäänud järgi mitu kuud varem toimunud ookeani ületamisest.

Jane tundis suurt põnevust. Neil oli siiski midagi süüa! „Me saame need jagamiseks väiksemateks tükkideks teha,” ütles ta.

Aga kui nad proovisid, olid küpsised isegi poolitamiseks liiga kõvad.

„Proovime niiviisi,” ütles ema. Ta pani küpsised potti ja valas neile peale veidi vett. Seejärel pani ta kaane peale ja pani raske poti süte peale.

Jane ja ta pere palvetasid uuesti. Ta mõtles pühakirjades olevale loole Jeesusest Kristusest, kui Ta toitis viit tuhandet vaid mõne leiva ja kalaga. Ta teadis, et Taevane Isa saab ka neid aidata.

Natukese aja pärast tõstis ema potilt aeglaselt kaane. See oli ääreni toiduga täidetud! Oli piisavalt toitu terve pere toitmiseks.

Jane kallistas ema kõvasti. „See on ime!”

Illustreerinud Simini Blocker