Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat

Sisukord
Tiitelleht
Sissejuhatus õpetaja käsiraamatusse
Vana Testamendi õppetunnid
- Vana Testamendi sissejuhatus
- Moosese 1; Aabrahami 3
- 1. Moosese 1–2; Moosese 2–3; Aabrahami 4–5
- 1. Moosese 3–4; Moosese 4–5
- 1. Moosese 5; Moosese 6
- Moosese 7
- 1. Moosese 6–11; Moosese 8
- 1. Moosese 12–17; Aabrahami 1–2
- 1. Moosese 18–23
- 1. Moosese 24–33
- 1. Moosese 37–41
- 1. Moosese 42–50
- 2. Moosese 1–6
- Ülestõusmispühad
- 2. Moosese 7–13
- 2. Moosese 14–18
- 2. Moosese 19–20; 24; 31–34
- 2. Moosese 35–40; 3. Moosese 1; 4; 16; 19
- 4. Moosese 11–14; 20–24; 27
- 5. Moosese 6–8; 15; 18; 29–30; 34
- Joosua 1–8; 23–24
- Kohtumõistjate 2–4; 6–8; 13–16
- Rutt; 1. Saamueli 1–7
- 1. Saamueli 8–10; 13; 15–16
- 1. Saamueli 17–18; 24–26; 2. Saamueli 5–7
- 2. Saamueli 11–12; 1. Kuningate 3; 6–9; 11
- 1. Kuningate 12–13; 17–22
- 2. Kuningate 2–7
- 2. Kuningate 16–25
- 2. Ajaraamat 14–20; 26; 30
- Esra 1; 3–7; Nehemja 2; 4–6; 8
- Ester
- Iiobi 1–3; 12–14; 19; 21–24; 38–40; 42
- Psalmid 1–2; 8; 19–33; 40; 46
- Psalmid 49–51; 61–66; 69–72; 77–78; 85–86
- Psalmid 102–103; 110; 116–119; 127–128; 135–139; 146–150
- Õpetussõnad 1–4; 15–16; 22; 31; Koguja 1–3; 11–12
- Jesaja 1–12
- Jesaja 13–14; 22; 24–30; 35
- Jesaja 40–49
- Jesaja 50–57
- Jesaja 58–66
- Jeremija 1–3; 7; 16–18; 20
- Jeremija 31–33; 36–38; Nutulaulud 1; 3
- Hesekiel 1–3, 33–34, 36–37, 47
- Taaniel 1–7
- Hoosea; Joel
- Aamos; Obadja; Joona
- Miika; Nahum; Habakuk; Sefanja
- Haggai 1–2; Sakarja 1–4; 7–14
- Malakia
Eluks ettevalmistumise õppetunnid
- Kuldõpetus: küsimustele vastuste leidmine
- Pühakirjauurimise oskused
- „Sulle, noor” juhend
- Enesega toimetuleku tugevdamine
- Füüsiline ja emotsionaalne tervis
- Tulevaseks hariduse omandamiseks ja tööks valmistumine
- Edu koolitöös
- Misjonäride ettevalmistus
- Templiks valmistumine
- Kiriku juhtide õpetused
Lisa

Nutulaulud 1; 3: „Tema halastused pole lõppenud”

„Nutulaulud 1; 3: „Tema halastused pole lõppenud””, Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat (2026)

„Nutulaulud 1; 3: „Tema halastused pole lõppenud””, Old Testament Seminary Teacher Manual

Jeremija 31–33; 36–38; Nutulaulud 1; 3: 136. õppetund

Nutulaulud 1; 3

„Tema halastused pole lõppenud”

A Hispanic man gives the Savior, Jesus Christ, a hug. Christ is wearing a white robe.

Kuna Päästja on täis kaastunnet, on Ta valmis tervendama, trööstima ja andestama isegi siis, kui me Tema vastu patustame. Pärast Jeruusalemma hävitamist patu ja vastuhaku tõttu püüdis Jeremija aidata juutidel mõista Päästja kaastunnet ja leida sellest lootust. See õppetund võib aidata õpilastel tunda Päästja kaastunnet nende vastu, isegi kui nad patustavad.

Õpilaste ettevalmistus. Paluge õpilastel meenutada pühakirjalugu, mis näitab Päästja kaastundlikku olemust. Õpilastel on võimalus seda lugu tunnis jagada.

Võimalikud õpitegevused

Pärast patustamist

Kujutage ette, et noor mees on andnud endast parima, et teha oma elus häid valikuid. Ühel päeval peol käies annab ta järele eakaaslaste survele ja joob alkoholi, kuna tahab sobituda seltskonda. Järgmisel hommikul ärkab ta, tundes üksildust, süütunnet ja pettumust. Ta hakkab tasapisi tegema halbu valikuid ja kaotama lootust oma tuleviku suhtes.

Kirjutage tahvlile õpilaste vastused järgnevatele küsimustele. Neid tahvlile kirjutatud vastuseid kasutatakse kogu õppetunni jooksul.

Kuidas võivad inimesed patustades ennast näha või enda suhtes tunda?
Mida nad võivad mõelda või tunda Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse osas?

Paluge õpilastel mõtiskleda järgmiste küsimuste üle ja hinnata oma tundeid.
Kas te olete kunagi mõelnud vastavalt mõnele tahvlil olevale avaldusele?
Millised neist väidetest on teie teada valed? Milliste suhtes te kindel pole?

On oluline meeles pidada, et me kõik teeme pattu ja oleme „Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23). Kui uurite täna Nutulaulude raamatut, siis otsige Püha Vaimu muljeid, mis võivad aidata teil ära tunda, mida Taevane Isa ja Jeesus Kristus teie vastu tunnevad, isegi kui te vigu teete.

Patu üle kurvastamine

Võiksite kuvada järgnevat pilti. Paluge õpilastel jagada, mida nad sellel pildil näevad või milliseid tundeid see neis tekitab. Selgitage, et sellel pildil on kujutatud Jeremijat ja tema suurt kurbust. Õpilased võiksid jagada, mida nad mäletavad Jeremija loost ja mille pärast ta kurvastada võis. Vajaduse korral jagage üksikasju järgnevast lõigust.

The Cry of Jeremiah. From an engraving done at the Nazareen School.

Oma 40 aastat käskis Issand Jeremijal kuulutada Iisraeli kojale prohvetlikult Jeruusalemma hävingust ja vangipõlvest, kui nad meelt ei paranda ja tagasi Jumala poole ei pöördu (vt Jeremija 16:1–13). Kuningas Sidkija valitsemise ajal hävitasid babüloonlased Jeruusalemma ja viisid palju inimesi vangistusse, viies seeläbi täide Issanda prohvetliku kuulutuse (vt Jeremija 52). Mõni aeg pärast neid sündmusi pani Jeremija kirja Nutulaulude raamatu.

Soovi korral selgitage, et nimetus Nutulaulud viitab sellele, et seal väljendatakse sügavat kurbust või leina.

Järgmine tegevus võib aidata õpilastel mõista Issanda rahva kannatusi. Võite jagada õpilased paaridesse või väikestesse rühmadesse, et nad koos pühakirjakohti uuriksid. Selgitage, et Jeremija kirjutas enamiku neist salmidest Jeruusalemma vaatenurgast, otsekui räägiks linn ise.

Lugege läbi üks või kaks järgnevat pühakirjakohta, et leida sõnu või fraase, millest selgub, mida rahvas pärast pattude pärast kannatamist tundis.

Nutulaulud 1:1–4

Nutulaulud 1:16–18

Nutulaulud 1:20–22

Milliseid sõnu ja fraase te leidsite?

Aitamaks õpilastel uurida leitut igavikulisest vaatenurgast, võiksite esitada neile järgneva küsimuse.
Teades, et Taevane Isa ja Jeesus Kristus meid armastavad, miks lubavad nad meil teie arvates kogeda selliseid kannatusi, kui me patustame?

Kui õpilased vajavad sellele küsimusele vastamisel abi, võite paluda neil lugeda kirjakohti selliseid nagu 2. korintlastele 7:9–10, Alma 42:18, 29, Õpetus ja Lepingud 95:1 ja leida võimalikke vastuseid.

Päästja kaastunne

Õppetunni ülejäänud osa võib aidata õpilastel tunda Päästja kaastunnet meie vastu isegi siis, kui me patustame.

Võite jagada õpilased paaridesse, et uurida järgmisi kirjakohti ja vastata kaasnevatele küsimustele. Näiteks võiks üks õpilane uurida salme 22–26 ja teine salme 31–33.

Mõtelge tunni alguses tahvlile kirjutatud avaldustele. Lugege salme Nutulaulud 3:22–26, 31–33 ja leidke sõnad või fraasid, mida jagaksite kellegagi, kes end niimoodi tunneb.

Milliseid sõnu või fraase te jagaksite? Miks?
Millist nendes salmides kirjeldatud tõde te sooviksite, et nad mõistaksid?

Õpilased võivad jagades tuua välja järgmise tõe: Issand tunneb meie vastu halastust ehk kaastunnet isegi siis, kui me patustame.

Kui õpilased vajavad abi sõna kaastunne mõistmisel, võiksite jagada järgmist definitsiooni: „Pühakirjades tähendab kaastunne sõna otseses mõttes „üheskoos talumist”. See tähendab ka osavõtlikkust, armulikkust ja halastust teise suhtes” (märksõna „Kaastunne”. – Pühakirjajuht, Evangeeliumi Raamatukogu).

Päästja kaastunde paremaks mõistmiseks võiksid õpilased teha järgneva tegevuse. Selle asemel et uurida ühte järgmistest valikutest, võiksid õpilased mõelda ja uurida pühakirjadest mõnd teist lugu, mis näitab Päästja kaastunnet.

Lõpetage üks järgmistest õpitegevustest, otsides, mis aitab teil paremini mõista, kuidas saaksite oma elus Päästja kaastunnet kogeda.

Uurige ühte järgmistest lugudest, mis näitavad Päästja kaastunnet: Matteuse 18:23–35; Johannese 8:1–11.
Uurige ühte või kahte järgmistest pühakirjakohtadest, mis õpetavad Päästja kaastundest: Moosia 15:7–9; Õpetus ja Lepingud 64:2–4; Õpetus ja Lepingud 101:9.

Võiksite paluda õpilastel õpetada üksteisele, mida nad õppisid ja tundsid. Samuti võite paluda vabatahtlikel õpilastel jagada mõtteid terve klassiga.

Järgnev tunnistus võib samuti arutelule kaasa aidata.

Vanem Dale G. Renlund Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist tunnistas:

15:45

„Jeesus Kristus saab andestada, kuna Tema tasus meie pattude eest.

Meie Lunastaja otsustab andestada, sest Temas on võrreldamatu kaastunne, halastus ja armastus.

Meie Päästja soovib andestada, kuna see on üks Tema jumalikest omadustest.

Ja Hea Karjane, nagu Ta on, rõõmustab, kui me otsustame meelt parandada.

Kui me tunneme Jumalale meelepärast kurvastust oma tegude pärast, kui me otsustame meelt parandada, kutsume kohe Päästja oma ellu.” (Meeleparandus, rõõmuküllane valik. – 2016. a sügisene üldkonverents)

Päästja kaastunne meie vastu

Millal olete teie või on keegi teie tuttav kogenud Päästja kaastunnet? (Ärge jagage minevikus tehtud patte ega midagi liiga isiklikku.)

Tuletage õpilastele meelde tunni alguses mainitud noormeest.
Mida jagaksite selle noormehega täna õpitu alusel?

Lisamaterjalid

Mis siis, kui tunneme, et meie valikud on viinud meid Taevasest Isast ja Jeesusest Kristusest liiga kaugele?

Vanem Dieter F. Uchtdorf Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas:

14:31

„Võib-olla on mõned koguni mõelnud: „Kas on üldse võimalik tagasi minna? Kas mu endised sõbrad sildistavad, tõrjuvad ja väldivad mind igavesti? Kas oleks parem lihtsalt kadunuks jääda? Kuidas reageerib Jumal, kui ma proovin tagasi pöörduda?”‥

Meie Taevane Isa jookseb meie juurde, Tema süda täis armastust ja kaastunnet. ‥

Taevas rõõmustab meie tagasituleku üle.” (Kadunud laps ja teerada, mis viib koju. – 2023. a sügisene üldkonverents)

Kuidas saab Päästja kaastunne meid aidata?

Vanem Dale G. Renlund Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas:

„Kaastunne, mida Päästja tunneb meie vastu vaatamata meie puudustele, tõmbab meid Tema poole ning ajendab meid nägema korduvalt vaeva, et meelt parandada ja Tema poole püüelda.” (Meie Hea Karjane. – 2017. a kevadine üldkonverents)

Vanem Peter F. Meurs Seitsmekümnest on õpetanud:

10:2

„Olenemata sellest, kas te kannate lahendamata patu koormat, kannatate mõne teie vastu ammu toime pandud süüteo pärast või püüate endale andestada juhuslikku eksimust, on teil juurdepääs Päästja Jeesuse Kristuse tervendavale ja lunastavale väele.

Tunnistan, et Ta elab. Ta on meie Päästja ja Lunastaja. Ta armastab meid. Ta tunneb meile kaasa, Ta on täis halastust ja Ta võib teid terveks teha.” (Ta võiks mind terveks teha! – 2023. a kevadine üldkonverents)

Mis siis, kui püüame meelt parandada, kuid meil on jätkuvalt raskusi?

Vanem Richard G. Scott (1928–2015) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist tunnistas:

15:26

„Kõik, kes soovivad minevikus tehtud kehvade valikute tagajärgedest vabaneda, saavad rõõmu sõnumist, et Issand suhtub nõrkustesse erinevalt, kui ta suhtub vastuhakkamisesse. Kui Issand hoiatab, et vastuhakuga kaasneb karistus, kui sellest meelt ei parandata, siis nõrkustest räägib Issand alati halastavalt.” (Jõu ammutamine Jeesuse Kristuse lepitusest. – 2013. a sügisene üldkonverents)

Vanem Neil L. Andersen Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on jaganud:

„Kui avastate, et teete samu vigu, ega suuda olla kindel oma soovis muutuda, siis väljendage Taevasele Isale oma armastust Tema vastu ja tugevdage oma usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse. Õppige Temast, uurige Tema püha lepitust ja mõelge sügavalt, mida Ta teie heaks kannatas. Pidage Tema käske veelgi täpsemalt. Ma luban teile, et kui te teete oma osa, et suurendada usku Päästjasse, siis taevas suurendab seda usu andi ja teil on vaimset jõudu oma pattudest meelt parandada ja nende juurde mitte tagasi pöörduda.” (The Divine Gift of Forgiveness, 2019, lk 104)

Täiendavad õpitegevused

Teine võimalus õppetunni alustamiseks

Teine võimalus tundi alustada on näidata videot „Point of Safe Return” ajakoodist 0:00 kuni 1:58. Selles videos jagab vanem Dieter F. Uchtdorf Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist analoogiat, et õpetada Päästja võimest tervendada ja andestada.

15:40

Paluge õpilastel arutada järgmisi küsimusi.

Millistel viisidel püüab Saatan meid veenda, et oleme patustades ületanud „punkti, kust pole enam tagasitulekut”?

Paluge õpilastel mõtiskleda, kas nad on tundnud, et ei saa pattu või tehtud viga andeks. Soovi korral jagage järgnevaid mõtteavaldusi.

Vanem Uchtdorf jätkas:

„Kristus tuli meid päästma. Kui me oleme valinud vale suuna, võib Jeesuse Kristuse lepitus anda meile kindlust, et patt ei ole punkt, kust pole enam tagasitulekut. Turvaline tagasitulek on võimalik, kui me järgime plaani, mis Jumalal on meie päästmiseks.” (Turvalise tagasipöördumise punkt. – 2007. a kevadine üldkonverents)

Uurides võiksid õpilased otsida tõendeid Päästja võimest meid pattudest päästa.

Vajadus Jumalale meelepärase kurvastuse järele

Õpilastel võib olla küsimusi selle kohta, miks me tunneme end süüdi või kannatame, kui teeme pattu. Üks viis nendele küsimustele vastamiseks on uurida Jumalale meelepärase kurvastuse rolli.

Paluge õpilastel mõtiskleda, mille poolest erinevad Jumalale meelepärane kurvastus ja maailma kurvastus. Õpilased võiksid uurida, mida apostel Paulus õpetas salmides 2. korintlastele 7:9–10. Lisaks võiksid nad lugeda salmidest Mormoni 2:11–14 nefilastest, kes tundsid kurvastust oma pattude pärast. Õpilased võiksid arutada järgmist küsimust.

Mida õpite Jumalale meelepärase kurvastuse ja maailma kurvastuse kohta?

Võite jagada järgmist Esimese Presidentkonna endise liikme president Dieter F. Uchtdorfi avaldust.

16:19

„Jumalale meelepärane kurvastus inspireerib meid muutuma ja Jeesuse Kristuse lepitusest lootust leidma. Maailma kurvastus viib meid masendusse, kustutab lootuse ja veenab meid edasistele kiusatustele järele andma.

Jumalale meelepärane kurvastus viib pöördumiseni ja südame muutuseni. See paneb meid vihkama pattu ja armastama headust. See julgustab meid tõusma ja käima Kristuse armastuse valguses. Tõeline meeleparandus toob muutuse, mitte piina. Jah, südamest tulev kahetsus ja tõeline süümepiin sõnakuulmatuse pärast on tihti valulik. Kuid need on väga tähtsad sammud meeleparanduse pühas protsessis. Kuid kui süümepiin viib enese vihkamiseni või ei lase meil uuesti püsti tõusta, siis takistab see meeleparandust, mitte ei aita sellele kaasa.” (Tõuse kohe püsti! – 2013. a sügisene üldkonverents)