Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat

Sisukord
Tiitelleht
Sissejuhatus õpetaja käsiraamatusse
Vana Testamendi õppetunnid
- Vana Testamendi sissejuhatus
- Moosese 1; Aabrahami 3
- 1. Moosese 1–2; Moosese 2–3; Aabrahami 4–5
- 1. Moosese 3–4; Moosese 4–5
- 1. Moosese 5; Moosese 6
- Moosese 7
- 1. Moosese 6–11; Moosese 8
- 1. Moosese 12–17; Aabrahami 1–2
- 1. Moosese 18–23
- 1. Moosese 24–33
- 1. Moosese 37–41
- 1. Moosese 42–50
- 2. Moosese 1–6
- Ülestõusmispühad
- 2. Moosese 7–13
- 2. Moosese 14–18
- 2. Moosese 19–20; 24; 31–34
- 2. Moosese 35–40; 3. Moosese 1; 4; 16; 19
- 4. Moosese 11–14; 20–24; 27
- 5. Moosese 6–8; 15; 18; 29–30; 34
- Joosua 1–8; 23–24
- Kohtumõistjate 2–4; 6–8; 13–16
- Rutt; 1. Saamueli 1–7
- 1. Saamueli 8–10; 13; 15–16
- 1. Saamueli 17–18; 24–26; 2. Saamueli 5–7
- 2. Saamueli 11–12; 1. Kuningate 3; 6–9; 11
- 1. Kuningate 12–13; 17–22
- 2. Kuningate 2–7
- 2. Kuningate 16–25
- 2. Ajaraamat 14–20; 26; 30
- Esra 1; 3–7; Nehemja 2; 4–6; 8
- Ester
- Iiobi 1–3; 12–14; 19; 21–24; 38–40; 42
- Psalmid 1–2; 8; 19–33; 40; 46
- Psalmid 49–51; 61–66; 69–72; 77–78; 85–86
- Psalmid 102–103; 110; 116–119; 127–128; 135–139; 146–150
- Õpetussõnad 1–4; 15–16; 22; 31; Koguja 1–3; 11–12
- Jesaja 1–12
- Jesaja 13–14; 22; 24–30; 35
- Jesaja 40–49
- Jesaja 50–57
- Jesaja 58–66
- Jeremija 1–3; 7; 16–18; 20
- Jeremija 31–33; 36–38; Nutulaulud 1; 3
- Hesekiel 1–3, 33–34, 36–37, 47
- Taaniel 1–7
- Hoosea; Joel
- Aamos; Obadja; Joona
- Miika; Nahum; Habakuk; Sefanja
- Haggai 1–2; Sakarja 1–4; 7–14
- Malakia
Eluks ettevalmistumise õppetunnid
- Kuldõpetus: küsimustele vastuste leidmine
- Pühakirjauurimise oskused
- „Sulle, noor” juhend
- Enesega toimetuleku tugevdamine
- Füüsiline ja emotsionaalne tervis
- Tulevaseks hariduse omandamiseks ja tööks valmistumine
- Edu koolitöös
- Misjonäride ettevalmistus
- Templiks valmistumine
- Kiriku juhtide õpetused
Lisa

2. Moosese 24; 32–34: Issanda õiglus, halastus ja pikameelsus

„2. Moosese 24; 32–34: Issanda õiglus, halastus ja pikameelsus”, Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat (2026)

„2. Moosese 24; 32–34: Issanda õiglus, halastus ja pikameelsus”, Vana Testament: seminariõpetaja käsiraamat

2. Moosese 19–20; 24; 31–34: 51. õppetund

2. Moosese 24; 32–34

Issanda õiglus, halastus ja pikameelsus

Mural depicting prophets and events from the Old Testament and the Book of Mormon. This part of the mural depicts Moses holding the stones of the Ten Commandments. The Israelites can be seen in the background with the golden calf.

Kuidas on Päästja õiglus, halastus ja pikameelsus üheskoos teie elu õnnistanud? Kui Mooses Issanda juurest naasis, avastas ta, et iisraellased olid sõlmitud lepinguid murdnud ja kummardasid kuldvasikat. Iisraellased kannatasid selle patu tagajärgede käes, kuid Issand näitas üles õiglust, halastust ja pikameelsust nende suhtes, kes meelt parandasid ja Tema juurde naasid. See õppetund võib aidata õpilastel mõista, et Issand on õiglane, halastav ja pikameelne.

Õpilaste ettevalmistus. Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nad on näinud oma elus Issanda õiglust, armastust ja pikameelsust. Võite paluda neil rääkida mõne pereliikme või sõbraga sellest, kuidas Issanda õiglus ja halastus üheskoos kõiki Tema lapsi õnnistavad.

Võimalikud õpitegevused

Issand on õiglane, halastav ja pikameelne

Soovi korral võiksite näidata Päästja pilti. Arutage järgmist küsimust.

Millise sõnaga kirjeldaksite Päästja olemust?

Paluge õpilastel kirjutada oma sõna tahvlile. Võiksite valida paar näidet ja paluda õpilastel, kes sõnad kirjutasid, kirjeldada, miks nad valisid just Päästja selle omaduse.

Et aidata Iisraeli lastel Teda mõista, ilmutas Issand oma olemuse kohta mõned olulised asjad.

Lugege salme 2. Moosese 34:6–7 ja leidke Päästja omadusi.

Mida te leidsite?

Rõhutage õpilaste leitud omaduste seas tõde, et Issand on õiglane, halastav ja pikameelne. Võite aidata õpilastel mõista, et „pika meelega” (6. salm) kirjeldab Issanda kannatlikkust meie suhtes.

Võite öelda õpilastele, et nad uurivad, kuidas Iisraeli lapsed kogesid Issanda õiglust, halastust ja pikameelsust. Lisaks uurivad nad, miks on tähtis, et me mõistaksime neid tõdesid Issanda kohta.

Iisraellased on Issanda lepingurahvas

Järgmist näitlikku olukorda kasutatakse kogu tunni jooksul, et aidata õpilastel mõista, kuidas iisraellaste lugu võiks olla oluline tänapäeva noorte jaoks. Näites kasutatakse nime Kylie, kuid võite paluda õpilastel valida nime ja lisada loole üksikasju või neid muuta.

Kylie, noor naine teie koolis, on õppinud Päästja evangeeliumi ja otsustanud teha vajalikud muudatused, et saada ristitud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikusse. Ta soovib sõlmida Jumalaga lepingu, et peab Tema käske.

Aidake õpilastele meelde tuletada, et pärast nende vabastamist Egiptusest viis Issand Iisraeli lapsed Siinai mäe juurde Temaga lepingut sõlmima.

Lugege salme 2. Moosese 24:3–8 ja leidke, kuidas võisid iisraellased end Kylie sarnaselt tunda.

Mis teile silma jäi?

Võiksite õpilastele selgitada, et vere piserdamine altarile ja rahva peale (vt 2. Moosese 24:6, 8) sümboliseeris füüsiliselt seda, et iisraellased tahtsid olla Issanda lepingurahvas.

Issand soovis õnnistada Iisraeli lapsi Melkisedeki preesterluse talitustega (vt Õpetus ja Lepingud 84:19–23). Mooses naasis Siinai mäele, et saada Issanda juhiseid nende talituste ja pühamuga seotud plaanide kohta.

Lepingute rikkumine ja selle tagajärjed

Lugege salme 2. Moosese 32:1–8 ja leidke, mida iisraellased tegid, kui Mooses oli mäel ja sai Jumalalt juhiseid.

Mida te leidsite?

Composite of images of Moses, the golden calf and the Israelites in the wilderness.

Miks oli kuldvasika valmistamine ja kummardamine teie arvates tõsine patt? (Vt 2. Moosese 20:2–7.)

Veenduge, et õpilased mõistavad, et iisraellased rikkusid lepingut, mille nad olid just Issandaga sõlminud.

Võiksite jagada näitliku olukorra teist osa, mis sarnaneb sellega, mis juhtus Iisraeli lastega ja on rohkem seotud noortega. Õpilased võiksid tuua näiteid sellest, mida Kylie võis teha, et murda ristimisel tehtud lepingut kuuletuda Jumala käskudele.

Pärast ristimist hakkas Kylie veetma aega oma vanade sõpradega ja see viis ta tagasi vanade harjumuste juurde. Esialgu tundusid tema tehtud vead väikestena. Kuid peagi oli ta naasnud vanade, tuttavate kommete juurde. Ta murdis ristimisel sõlmitud lepingut.

Mis võis Kylie otsust mõjutada?

Issanda õigluse seadus

Lugege salme 2. Moosese 32:15–20 ja leidke tagajärjed, mida Iisrael oma patu tõttu kannatas.

Mida te leidsite?

Aidake õpilastel mõista, et kuigi me võime kasutada oma valikuvabadust patustamiseks, on Issand õiglane. Seetõttu ei saa me oma pattude tagajärgede eest põgeneda. Abiks võib olla selgitus, et Mooses lõhkus tahvlid, mis sisaldasid Melkisedeki preesterluse talituste juhiseid (vt 2. Moosese 32:15–19; Joseph Smithi tõlge, 2. Moosese 34:1–2 [õpiabides]). Oma otsuste tõttu ei olnud Iisraeli lapsed väärilised Issandalt neid õnnistusi saama. Mooses naasis Issanda juurde. Issand käskis Moosesel seada selle asemel sisse Aaroni preesterluse talitused (vt Õpetus ja Lepingud 84:24–26). Võiksite mainida ka seda, et Mooses paigutas pühamu väljapoole leeri (vt 2. Moosese 33:7), sümboliseerides seda, et Iisrael kaotas Issanda lähedaloleku.
Milliste vaimsete ja ajalike tagajärgedega võib Kylie ristimislepingu rikkumise pärast silmitsi seista?
Kuidas näitavad tagajärjed Issanda õiglust, halastust ja pikameelsust?

Soovi korral juhtige tähelepanu sellele, et iisraellaste sarnaselt võib ka Kylie ilma jääda preesterluse talitustega kaasnevatest õnnistustest. Samuti võib ta kaotada Issanda Vaimu pideva kaasluse.

Issanda halastuse seadus

Aidake õpilastel mõista, et Issand kinnitas Iisraelile, et nad on endiselt Tema rahvas (vt 2. Moosese 33:12–19).

Vaadake üle salmid 2. Moosese 34:6–7 ja mõtelge, miks võis Issandal olla tähtis Iisraeli lastele meelde tuletada, et Ta on õiglane, halastav ja pikameelne.

Kuidas näitas Issand Iisraeli laste suhtes oma halastust ja pikameelsust?
Kuidas võib Kylie Issanda halastust ja pikameelsust oma elus näha?

Vanem Quentin L. Cook Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, kuidas Päästja halastus rahuldab õigluse seadust:

13:53

„Ilma Päästja lepituseta nõuaks igavene õiglusepõhimõte karistust. Tänu Päästja lepitusele saab halastus nende puhul, kes on meelt parandanud, võimust võtta, ja see võimaldab neil naasta Jumala juurde. Meil oleks hea selle imelise õpetuse üle mõtiskleda.

Keegi ei saa naasta Jumala juurde ainult omaenda heade tegude kaudu. Päästja ohverdusest on kasu meile kõigile. Kõik on teinud pattu ning meile saab halastada ja me võime elada koos Jumalaga vaid Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.” (Jumalale ja Tema tööle ustavad. – 2022. a sügisene üldkonverents)

Millist osa sellest avaldusest võiksite Kylie’ga jagada?

Küsimused, mis aitavad õpilastel mõista, kuidas Issand näitab nende elus oma armastust, väge ja halastust, võivad suurendada nende sidet Temaga. Üks võimalik viis seda teha on kutsuda õpilasi vastama järgnevatele küsimustele.

Lisakoolituse leidmiseks vaadake „Aidake õppijatel märgata elus Issanda armastust, väge ja halastust” materjalis „Õpetaja lisaoskused”.
Millist tõendust olete näinud Päästja õigluse, halastuse ja pikameelsuse kohta oma elus või kellegi tuttava elus?

Näidake oma arusaamist

See tegevus võib aidata õpilastel kokku võtta, mida nad täna õppisid. Võite paluda neil Kylie lugu lõpuni rääkida. Soovi korral kuvage järgmised lõpetamata laused, et õpilased saaks need lõpetada.

Kylie võis tänu oma kogemustele õppida, et Taevane Isa ja Jeesus Kristus .
Tänu sellele, mida ta Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse kohta õppis, otsustab Kylie .

Võite paluda mõnel vabatahtlikul õpilasel klassiga jagada, kuidas nad Kylie’ loo lõpetaksid. Kui õpilastel on olnud võimalus oma vastuseid jagada, võiksite rääkida, kuidas olete näinud Issanda õiglust, halastust ja pikameelsust oma elus.

Lisamaterjalid

Kuidas meid õnnistatakse Jumala õigluse kaudu?

Juhataja Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on tunnistanud:

„Üks Jumala omadusi on õiglus ja meil poleks usku – hirmu tõttu – elada õigemeelselt, armastada paremini või varmamalt meelt parandada, kui me millegipärast ei arvaks, et õiglus meid aitab, kui me millegipärast arvaksime, et Jumal muudab oma meelt ja otsustab, et muudab reegleid. Kuna me teame, et Jumal on õiglane ja lakkaks olemast Jumal, kui Ta seda ei oleks, on meil usku minna edasi, teades, et me ei ole kapriiside, halbade päevade ega halbade naljade ohvrid. See kinnitus on väga julgustav. ‥

Ma tean, et ei ole lihtne minna tagasi ja heastada ning uuesti alustada, kuid ma usun kogu südamest, et lihtsam ja kindlasti rahuldust pakkuvam on uuesti alustada, kui jätkata püüdes uskuda, et õiglus ei nõua oma osa.” (The Justice and Mercy of God. – Ensign, sept 2013, lk 18, 19)

2. Moosese 34:7. Mida tähendab, et Issand „ei jäta süüdlast karistamata” (mässumeelset)?

Vanem Gerrit W. Gong Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:

„Nende üle, kes ‥ tahtlikult pahelisuse valivad, kes meeleparandust sihilikult edasi lükkavad või mingil ettekavatsetud viisil või teadlikult kergelt meelt parandada kavatsedes käske murravad, mõistab kohut Jumal ja neil „on selgelt meeles kogu [nende] süü” [Alma 11:43]. Me ei saa teadlikult laupäeval patustada ja oodata siis pühapäeval sakramenti võttes automaatselt andestust. ‥ Keegi meist ei peaks meeleparandust edasi lükkama. Meeleparanduse õnnistused algavad siis, kui me hakkame meelt parandama.” (Igavesti õnnelik. – 2022. a sügisene üldkonverents)

Kas Issand vaatab nõrkusele erinevalt võrreldes vastuhakuga?

Vanem Richard G. Scott (1928–2015) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas:

„Kõik, kes soovivad minevikus tehtud kehvade valikute tagajärgedest vabaneda, saavad rõõmu sõnumist, et Issand suhtub nõrkustesse erinevalt, kui ta suhtub vastuhakkamisesse. Kui Issand hoiatab, et vastuhakuga kaasneb karistus, kui sellest meelt ei parandata, siis nõrkustest räägib Issand alati halastavalt.” (Jõu ammutamine Jeesuse Kristuse lepitusest. – 2013. a sügisene üldkonverents)

2. Moosese 24:6–8. Miks piserdas Mooses verd altarile ja Iisraeli laste peale?

Veri, mida Mooses piserdas altarile, sümboliseeris Jeesuse Kristuse verd, mida Ta valas Ketsemanis ja ristil. Kui Mooses piserdas verd rahva peale, sümboliseeris see nii Jeesuse Kristuse lepituse õnnistusi, millest nad said osa sõlmitud lepingu kaudu, kui ka nende lepingute tõsidust. Vere piserdamine näitas, et see leping sidus mõlemaid – nii Jumalat kui ka rahvast. (Vt Sacrifice: In Similitude of the Savior. – Liahona, sept 2022, ainult digitaalne.)

Täiendavad õpitegevused

„Kus õiglus, halastus ja arm”

Õpilastele võib kasuks tulla parem arusaamine sellest, kuidas õiglus, armastus ja halastus koos toimivad. Kui see oleks kasulik, näidake videot „Where Justice, Love, and Mercy Meet” alates ajakoodist 0:00 kuni 3:39. Video kujutab juhataja Hollandi lugu kahest vennast Lõuna-Utah’s. Võiksite peatada video kohe, kui vanem vend hüppab (ajakood 3:39). Seejärel küsige õpilastelt, mis oleks tagajärjed, kui vanemal vennal oleks ainult õiglus. Paluge õpilastel uurida pühakirju, mis selgitavad, mida õigluse seadus kõigilt inimestelt nõuab. Kui õpilased vajavad täiendavat juhatust, võite kuvada näiteid, nagu Moosia 2:38 ja Alma 42:11–13, 18.

5:37

Seejärel võiksite paluda õpilastel mõtiskleda, kuidas Päästja lepitav ohverdus võimaldab halastuse seadusel lunastada meid langenud olekust. Soovi korral näidake ülejäänud videot ajakoodist 3:39 kuni 5:36. Paluge õpilastel leida, kuidas halastuse seadus täidab õigluse seaduse, et meid patu tagajärgedest päästa. Võite paluda õpilastel leida pühakirjakoht, mis õpetab Jumala halastusest. Näideteks võivad olla 5. Moosese 4:31 Moosia 29:20 ja Alma 34:16, 42:15.

5:37

Vahemees

Kui õpilastele tuleks kasuks näha seda, kuidas Päästja halastus maksab õigluse nõuded, võite näidata videot „The Mediator” (10:44). See video toob näite noorest mehest, kellel on võlg, mida ta ei suuda ise tagasi maksta. See näitab, kuidas Päästja lepitav ohverdus täidab õigluse nõuded.

10:47